Peale selle artikli lugemist vaatasin ma igaks juhuks kalendrisse - et kas on ikka aasta 2008 - mitte 1981.

Ei oska sa, Osutaja, tsiviliseeritud kombel diskuteerida!Käiku läheb sõim, kuid see on ikka olnud nõrkuse ja küündimatuse tunnus.Tundmata mind ja nimetada mind põõsaskükitajaks on nõme, et mitte öelda rohkem.Keegi ei eita nende inimeste osa, kes valmistasid siin ja aitasid Venemaal Eestil iseseisvuda.Kuid määrav oli ikkagi jõudude vahekord maailmas, ja see oli selgelt NSVL-u kahjuks, mis saigi määravaks selle lagunemisel.Seda mitte tunnistada on võhiklik.

Komandanditund Tartus

Viimased tantsupaarid trügisid Tartu restoranis Kaunas 1991. aasta 20. augusti hilisõhtul lõpuvalsile. Meeste kuuerevääril uhkeldasid sinimustvalged lindikesed, naiste ridikülid peitsid aga rahakoti vahele volditud makaronitalonge.

Teisel pool Emajõge, seal, kus nüüd on Barclay esindushotell, istus ümber nõupidamislaua hoopis süngem seltskond, mille keskseks kujuks oli murelikult sõrmi naksutav kaugpommitajate diviisi komandör kindral Janin, kes oli Tartusse saabunud Dudajevi asemele. «Mind võetakse kohalt maha, kui komandanditundi ei tule,» kiunus ta anuvalt.

Sõjakomissar Laaneots vaidles putshistide käsku kaaluvale Janinile vastu: «Misjaoks? Tartus on kõik rahulik, keegi korda ei riku. Ei ole vaja mingit komandanditundi ega sõdureid tänavatele.»

Laaneots ja Janin koos KGB-lastega vaidlesid neli tundi ja oleks vaielnud veel neli, kui NSV Liidu vapiga telefon diviisikomandöri laual poleks ülemuslikult helisenud. Janin hüppas kangelt püsti nagu puunukk ja raporteeris kauglennuväe juhatajale Deinekinile: «Tartus on kõik korras, seltsimees kindralpolkovnik.»

«Kas komandanditunni kehtestasite?» põrus telefonimembraanis küsimus. Janin tundis, nagu kisuks Deinekini karm käsi tal juba paguneid õlgadelt ja pobises: «Ei ole veel jõudnud.»

Hetk hiljem jälgisid Laaneots ja KGB-lased Janini näol imekspandavat metamorfoosi, sest vaevatud ilme vahetus õndsa naeratusega: «Deinekin ütles, et oleme õigel teel, komandanditund olnuks lollus, putsh Moskvas on läbi kukkunud. Suur tänu, Ants, hea nõuande eest.»

Laaneots aga valis juba Tartu täitevkomitee esimehe Toomas Mendelsoni kodust telefoninumbrit. «Peame kiiresti kohtuma, tule kell seitse raekotta,» ütles Laaneots, pani toru ära ja läks poolteiseks tunniks magama.

Kell seitse ootas teda Mendelson, käe otsas väike portfell hambaharja ja puhta pesuga, selja taga üles rivistatud ehmunud linnaametnikud.

«Putsh, härrased, on läbi kukkunud,» teatas Laaneots võiduparaadi vastu võtva kindrali rahuloluga.

selle jutu leidsin oma mälu kinnitamiseks leheküljel: http://arhiiv2.postimees.ee:8080/htbin/1art-a?/99/12/16/uudised.shtmXneljateistkymnes.

to arbo10:33;
//salumi raamat nüüd küll väga autentne ajalooallikas ei ole, mina usaldan oma mälu igatahes mitu korda rohkem//
Olid sellal Teletorni juures?

//ma pole kunagi väitnud, et ei tule hoida häid suhteid venemaa demokraatlike jõududega, nii palju, kui neid veel seal alles on ja seda me minu arust ka teeme//
Nimeta konkreetselt, keda sa pead silmas fraasiga „nii palju, kui neid veel on“ ja kes on „meie“?
Neil, kes aastatel 1989 – 1991 tihedaid sidemeid pidasid, on ajalukku fikseeritud nimed (mitte M.Laari ajaloomuinasjuttu).

ei olnu teletorni juures, olin telemaja kaitsmas need päevad, kuid mäletan eredalt just seda, et putš oli moskvas juba ammu läbi aga siin polnud NA sõduritele keegi midagi öelnud. meie all pean silmas eesti vabariiki ning mõned nimed: kasjanov, kasparov, hakamada, javlinski ... miks suhtud laari kirjutatud ajalooraamatutesse nii halvustavalt? kirjutab tema minu teada küll vähe kaugemast ajast, kui oma peaministriks olemistest?

lugesin uuesti üle artikli ja kommentaarid - viimase paari lehekülje kommentaaridel pole enam artikliga küll miskit pistmist! :-) esimene koht minu jaoks muuseas, kus kommenteerin, delfi ja teiste päevalehtede kommentaaridest ajavad 80% lihtsalt südame pahaks, seda vähem kutsuvad kaasa rääkima. ei ole paljude siinkirjutajate seisukohtadega küll nõus, aga vähemalt üritatakse omi seisukohti seletades kaitsta, mitte ei lahmita niisama.

to arbo 11:58;
//Viimased tantsupaarid trügisid Tartu restoranis Kaunas 1991. aasta 20. augusti hilisõhtul lõpuvalsile//
Eesti saatuse pärast MURETSEVAD inimesed olid sellal Tallinnas kaitsmas Toompead, raadiomaja, telemaja, ajakirjandusmaja, teletorni.
Eesti saatuse pärast MURETSEVAD inimesed jälgisid 20.augusti hilisõhtuni pingsalt Ülemnõukogu tööd. Kell 23.04. võttis Ülemnõukogu vastu Eesti iseseisvuse taastamise otsuse.

Mis Ants Laaneotsa puutub, siis tema on üks neist arukatest inimestest, kes tollal ’tihedaid sidemeid pidas’ ja kogunisti vaidles N.armee esindajatega! Sinu tsiteeritud tekst on selle kinnituseks!
<< ümber nõupidamislaua seltskond, mille keskseks kujuks oli kaugpommitajate diviisi komandör kindral Janin, kes oli Tartusse saabunud Dudajevi asemele. Sõjakomissar Laaneots vaidles putshistide käsku kaaluvale Janinile vastu. Laaneots ja Janin koos KGB-lastega vaidlesid. >>
A.Laaneotsa töökoht oli Tartu sõjakomissariaat. Tollased sõjaväkke kutsustud noormehed kiruvad teda siiamaani, aga see on köömes selle kõrval, mida A.Laaneots on Eesti heaks teinud.
Poisid käisid sõjakomisaariaadi aknaid kividega sisse pildumas. A.Laaneots võttis ETVs sõna ja palus mitte provotseerida N.armee vastuaktsioone. 1991.septembris sai A.Laaneots Ülemnõukogult&valitsuselt ülesande taastada Eesti Kaitsevägi, mida ta tegigi.

Sinu tsiteeritud tekst on kirjutatud 1999.aastal. Kas seda sa nimetadki 1991.a. sündmuste mäletamiseks?

to 11:32;
//nimetada mind põõsaskükitajaks on nõme, et mitte öelda rohkem//
Ja mida sa siis tegid sellal, kui tegijainimesed tegusid tegid?

to arbo 12:40;
//putš oli moskvas juba ammu läbi aga siin polnud NA sõduritele keegi midagi öelnud//
Seda ma ju kirjutasingi! Vt. 2008-09-04 15:48.

//miks suhtud laari kirjutatud ajalooraamatutesse nii halvustavalt?//
Meedia oktoobris 2001:<<1997. aastal Avita kirjastuse poolt välja antud 5.klassi ajalooõpik, mille koostajateks on Mart Laar jt., ei maini kordagi eesti taasiseseisvumise võtmekujusid Arnold Rüütlit, Vaino Väljast ega Edgar Savisaart. Lisaks sisaldab raamat endas teisigi näpukaid. Õpiku 58. peatükis, kus kirjutatakse Eesti riigi taasülesehitamisest, ütleb Laar: "1992. aasta sügisel valiti esimene sõjajärgne põhiseaduslik parlament. Riigikogu valis presidendiks Lennart Meri ja nimetas peaministriks Mart Laari, kes moodustas valitsuse. Eesti asus kiirete muudatuste teele. Esimeseks sammuks oli oma raha kasutuselevõtt. 20. juulil 1992 võeti käibele Eesti kroon“. Tegelikult tuli kroon käibele (tehti rahareform) 20.juunil 1992, kui peaministriks oli Tiit Vähi (A.Rüütel oli ÜN esimees ehk riigipea). Selleks ajaks, kui Laari valitsus 21. oktoobril 1992 ametisse astus, olid talongid kadunud ja poed kaupa täis >>

kas sa ei viitsi või ei taha mõelda? laaneotsa loo tõin ära selle toetuseks, mida ISE mäletan, muud kiiresti netist otsides ei leidnud. kogu see teema sai aga alguse sinu "Savisaar aga soomlaste eeskujul kaine peaga hoiab normaalseid suhteid suure naabriga ja nii nagu Savisaar 1990 lõi Toompea internatsidest ja 1991 teletorni juurest Pihkva dessantväelased pagema, täpselt samuti täna ja homme hoiab Savisaar - samade põhimõtete järgi - Eesti Vabariiki." lausest. ei ole vastu vaielnud, et ta inimesi appi kutsus ja teletorni juures miskit kõrge NA sõjaväelasega käis (ei mäleta tõesti, kes see oli), mulle lihtsalt ei meeldi ühe inimese heroiseerimine. meenutab vähe teist aega ja riiki, kuigi kui praegu venemaal putini ülistamist vaadata, siis polegi see aeg nii väga teine. laari ajalooõpiku kohta tahaks teada, milline meedia 2001 seda kirjutas, ei ole seda õpikut ise lugeda saanud ja netist kah ei leidnud. KUI on kirjutatud jama - tõstan selle koha pealt käed püsti.

to arbo13:30
//kogu see teema sai aga alguse sinu "Savisaar aga soomlaste ..//
Mina ei kirjutanud seda kommentaari.

//mulle lihtsalt ei meeldi ühe inimese heroiseerimine. meenutab vähe teist aega ja riiki//
Ahsoo?! Kahte isikut - Ilvest ja Ansipit - ülistavad ju Eesti meedikorporatsioonide väljaanded 24 tundi ööpäevas !

//milline meedia 2001 seda kirjutas//
Vist EPL , seoses A.Rüütli valimisega presidendiks.

vaagija kirjutatu ajad osutaja süüks. //95% endistest võitluskaaslastest // - ma ei tea, keda endisteks pead, kuid kui arvestada, et põlvkonnad ikka aeg-ajalt vahetuvad, siis teades, et keske on umbes 10100 ja tehes väikese arvutustehte, tuleb välja, et varasemalt oli keske siis 202 tuhat või?

to Osutajale 11:32:27. Seda nimetatakse lööki allapoole vööd. Osutaja pole kunagi kedagi sõimanud,Osutaja toob alati otsesed faktid välja. Et Teie asjadest erinevalt suhtute/aru saate/, näitab,et Osutaja on objektiivne. Aga kes saab tõestada,et Te polnud põõsas?

"Otsi sõpra lähedalt ja vaenlast kaugelt" Väga hea ja tabav ütlus. Olen ka ise arvamisel, et üks Eesti julgeolekugarantiisid oleks heanaaberlikud suhted Venemaaga. Ja võimalik, et julgeolekugarantii nr. 1. Aga meie oleme osanud teha naabrist vaenlase, ja pealegi 150 korda suuremast naabrist. Ei ole just eriti tark tegu. Ja kui nüüd ka sisejulgeolekut kärbitakse, siis võib juhtuda, et magada rahulikult on raskevõitu. Asi on peese keeratud, selge see. Võib ju sõimata savisat ja keski, kuid nende suhtumine Venemaase on küll palju mõistlikum. Laar ja Ansip ei ole Eestile head juhid, selge see.

to kurikael,olen täiega samal arvamisel. 10 punkti 10 võimalikust.

Olewv Laanjärv vastas tänases saates küsimusele kes alustas vägagi ammendavalt kõigile venemaa hääletorudele. kes ei kuulnud vaadake kordust ja jätke nõme desinformatsioon ja kaksikmoraaliga uhkeldamine.

Arno, Te jutt on nii segane,et äkki valgustaksite täpsemalt. Mina täna telekat vaadanud ei ole.

to Kurikael -// Aga meie oleme osanud teha naabrist vaenlase, ja pealegi 150 korda suuremast naabrist.// - vähe sellest, on oht, et me ka oma tagalast - 1/3 eestimaalasest teeme vaenlase, kui me samas vaimus jätkame. Sisejulgeolek on julgeolekugarantii nr. 2. Alles eile andis kena vene noor daam intervjuu saates Paar ja nii puhtas eesti keeles, kus ta ütles, et eestivenelased on praegu nagu piiri peal ja pole teada, kummale poole nad kalduvad või kallutatakse. Ainult riigimehelik käitumine võib päästa rahumeelselt meie sisejulgeoleku, mida kahjuks Laaril ja Ansipil napib.

vaatasin täna Rannamäe saadet. Seal olid küll väga tasakaalukad ja kained etteasted täna. Olin lausa hämmastunud, et isegi Rannamäe ise ei hüsteeritsenud ja ajas mõistlikku juttu. Rõõm oli aru saada, et hakkab kohale jõudma tõsiasi, et hüsteeria pole olukordade lahendamisel kunagi heaks abiliseks.

jälle tagasi ja katsun kiiruga vastata kõigile korraga, enne kui algab pikk ning kurnav spordipäev - vormel, korvpall, jalgpall.

to osutaja - vabandust sinu ja vaagija äravahetamise pärast ja ilvest ning ansipit pole ju mina heroiseerinud, erinevalt sinu savisaare ülistamisest ja lugesin küll pisut teisest kohast, kui sina osundasid aga pahasid kommentaare laari õpiku kohta, minul on igatahes häbi.

to vaagija - võitluskaaslaste all pidasin silmas ikka neid esimese otsa mehi (nagu toodud nimedestki näha), ei maksa hämada.

to kurikael - minu arvates jälle on naiivne arvata, et kui näen pealt naabrimehe tapmist ja naabrinaise vägistamist, siis vait olles ning kaabakal minna lastes olen oma ja naise-laste tuleviku paremini kindlustanud, kui ausalt öeldes: jah, tappis, vägistas ning tuleb saada karistatud.

to vaagija - sisejulgeolekust rääkides luban endale meelevaldse konstruktsiooni: miks savisaar provotseerib niigi keerulist olukorda venekeelse eesti elanikkonna seas, tuleb olla korralik ja kuulata võime ja siis on ju kõik korras? tuleb ju tuttav ette, seoses praeguse venemaa poliitika mittekritiseerimisega.

to kõigile kallitele oponentidele: miks nimed laar ja ansip on teile, kui välk vanapaganale (ei väida, et nad pole vigu teinud, kuid kõike halba siin ilmas ei maksa lahmates neile selga kah keerata).