Kas teie tõesti usute Kesknädalat!? see on vaid Vene Vankri Vedaja.

Mis asi on vene vanker ja kuidas Kesknädal seda veab?

Juulilepete eestikeelsetele tekstidele kirjutas Lennart Meri alla alles 20.augustil ja Boriss Jeltsin 5.septembril 1994 („Päevaleht” 06.09.1994).
Tegelikult allkirjastati mitte ainult kaks ( võõrvägede väljaviimine ja sõjaveteranide sots. tagatised), vaid koguni kolm dokumenti. Eesti avalikkuse eest jäi varjatuks kokkulepe (salaprotokoll ?) venekeelse elanikkonna kaitse kohta! Boriss Jeltsin on seda ka isiklikult tunnistanud.
Ka Lippmaa arvates on Eesti-Vene salajane lisaprotokoll tõenäoliselt olemas.
Tähelepanuväärne on artikli 8 kolmas lõige, mis ütleb, et kõik rahalised, varanduslikud ja muud pretensioonid, mis on seotud Vene Föderatsiooni relvajõudude viibimisega Eesti Vabriigi territooriumil, kaasa arvatud ökoloogilise ja muu kahju küsimused, loevad pooled täielikult reguleerituks käesoleva lepinguga alates selle jõustumisest.
Laari valitsus kiitis oma ametiaja viimasel päeval lepingu heaks, lisades, et kui Riigikogu selle ratifitseerib, siis tuleb ka Eesti seadusi muuta.
Ka omandireform näitas ilmekalt, et ainsad okupandid olid põliseestlastest sundüürnikud.

Vene vanker on veok, millel venemaalisus maailmas edasi trügib. Olgu see siis vene imperialism, või Stalini suur asi, püütakse naaberrahvusi allutada ja venelasteks teha. Aastasadade vältel on venelaste laiutamine asetleidnud naabrite arvel. Ikka suur ja lai.

Kesknädal, Keskerakond ja rida endisi punategelasi on rakendunud selle vedamisele. On vaja vaid Kesknädala arhiiv avada ja lugeda näiteks nädala juubliari. Kaugelt üle poole kirjeldavad kedagi venelast. Eestlasi ja teisest rahvusest juubriaare ei ole ka kokku niipalju. Vene okupatsiooni eitatakse. Nõuka aeg oli ikka kena. Punaväelase samba Tõnismäelt koristamine oli ülbe. Üldiselt tehakse maha elu Eestis. Kõik see toimub samas toonis kui seda Venemaal tehakse. Miks?

Juulilepingutega saavutati Punavägede lahkumine Eestist. Kas meil oli võimalik veel midagi enamat saavutada sel hetkel, jääb suure küsimärgi alla. Meri ja Laar saavutasid selle ja iseseisvuse, Savisaar vaid piirdus IME propageerimisega.
Ei ole ju midagi halba, et leping kaitseb ka venekeelset elanikkonda Eestis. Miks mitte? Kuigi kommenteerija ”bill 2010-10-23 12:04:31” kirjutab, et ükski leping pole absoluut-ne ega igavene, ei oleks siiski õige seda ühepoolselt murda. See oleks venelastest eeskuju võtmione. Me tahame paremini käituda.

to To eelmisele 20.10-10-23 21:31:32 2010-10-24 04:23:03

See nn venelaste ( vene vabamüürlaste) asi alates aastast 1917 jätkub praegu paneuroopa liikumise vormis. Taustajõud, kes rajasid Nõukogude Liidu ja nüüd rajavad Euroopa Ühendriigid, on samad ja ulatuvad juba Suure Prantsuse revolutsioonini välja.
Juubilaride kokkulugemiseks ei jätku sul lihtsalt haridust, ka näppe jääb väheks.
Aga need venelased (vene juudid), kes on ära toodud, on rahvusvaheliselt tuntud isikud ja väärivad seda. Pole midagi parat, kui eestlaste hulgas on selliseid vähe.
Vene okupatsiooni tulebki eitada, sest seda polnud. Eesti pole kunagi Vene NFSV koosseisu kuulunud.
Venemaa kuulus NL-i koosseisu aastatel 1922 - 90, Eesti aga 1940 - 91.
Võib rääkida vaid Nõukogude okupatsioonist, aga seegi langeb pärast Helsinki 1975 lõppakti allkirjastamist aastal 1991 ja 1994. aasta juulileppeid ära, rääkimata president Pätsi allkirjastatud dokumentidest.
Mis oli parem, kas Nõuka aeg või Eesti aeg aastatel 1934 - 40, on väga vaieldav!
Punaväelast saab vaadata ka kui Eesti Laskurkorpuse võitlejat, kes sõdis lääneliitlaste poolel ja oli Eesti NATO sõdurite eelkäija. President Ilves tegi 9. mail Moskvas väga sügava kummarduse punaväelasele! Paraadist võtsid osa ka liitlasriikide ja Poola väeosad. Sinimägede üritusele pole ükski Eesti president või peaminister julgenud minna. Hoopis Lihula monument koristati kiirest ära.
Aga see ongi just Nõukogude toonis, et peab oma estonbakšid ainult kiitma! Jälle viie "parima" hulgas, sellises kriisis tahaksingi elada jne!

to vene vanker, 2010-10-24 04:23:03
http://www.kesknadal.ee/est/g2/otsing?extra=2&otsiprofiil=2&otsi=n%C3%A4dala+juubilar&tyyp=yld

1. Nädala juubilar NIKITA MIHHALKOV 65 (20.10.2010

3. Nädala juubilar MARGARET THATCHER 85 (13.10.2010)

4. Nädala juubilar JOHN LENNON 70 (06.10.2010)

5. Nädala juubilar SERGEI JESSENIN 115 (29.09.2010)

6. Nädala juubilar VLADIMIR VELMAN 65 (22.09.2010)

7. Nädala juubilar AGATHA CHRISTIE 120 (15.09.2010)

8. Nädala juubilar - kardinal RICHELIEU 425 (08.09.2010)

9. Nädala juubilar ARNOLD GREEN 90 (01.09.2010)

10. Nädala juubilar ÜLO VOOGLAID 75 (25.08.2010)

11. Nädala juubilar IVAN IV JULM 480 (18.08.2010)

12. Nädala juubilar NAVITROLLA 40 (11.08.2010)

13. Nädala juubilar PRIIT PULLERITS 45 (04.08.2010)

14. Nädala juubilar JOANNE ROWLING 45 (28.07.2010)

15. Nädala juubilar Edgar Naarits 90 (21.07.2010)

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=4260
Vene Föderatsiooni president Boris Jeltsin ja Eesti Vabariigi president Lennart Meri kirjutasid Moskvas alla kahele lepingule.
Üks neist käsitles Vene relvajõudude väljaviimist Eestist ja nende ajutise viibimise tingimusi Eesti territooriumil ning teine puudutas Venemaa relvajõudude pensionäridele Eesti Vabariigis antavaid sotsiaalseid garantiisid. Esimese puhul võib täna öelda, et Vene väed oleksid lahkunud Eestist niikuinii ka ilma selle lepinguta ning Vene sõjaväepensionäridele privileegide andmine ning nende arvuka kontingendi põlistamise idee Eesti pinnal oleks vajanud rohkem läbimõtlemist, riigimehelikku tarkust ning vastutustunnet, kui Eesti tollastel riigijuhtidel seda miskipärast jagus või jaguda lasti.
Kas keegi kujutab ette olukorda, et Vene väed on lahkunud Saksamaalt, Poolast, Lätist ja Leedust, kuid püsivad jonnakalt oma asupaikades Eestis? See oleks ju olnud poliitiliselt ja sõjaliselt täiesti mõttetu ning pannud Moskva ka propagandistlikult ebasoodsasse seisu.
VIII Riigikogu ratifitseeris juulilepped 20. detsembril 1995. aastal 66 poolthäälega. Teatavasti Eesti riigipiire muutev leping nõudnuks aga Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust. Venemaa ei ole aga seda teinud tänapäevani.
Vaikiv ajastu nende lepete juurte ja tausta suhtes püsib tänagi edasi.

to To lepinguline värk ja puha 2010-10-24 04:56:19

Tuletaksin tagasihoidlikult meelde, et taasiseseisvumispäev on 20. august 1991, mida tuntakse ka nn "edgaripäevana", ning Meril ja Laaril on siin vähem pistmist! Ja oh üllatust küll, see päev on nüüd üks kolmest lipuheiskamise kohustuslikust päevast!
Võiksin ka demagoogitseda ja teatada, et IME oli tol hetkel parim võimalus, mida NL-i keskvõimult sai küsida ( või mida hoopis keskvõim ise pakkus?). Teadmiseks sullegi, et IME oli siiski nelja mehe ettepanek: Kallas, Made, Titma ja Savisaar. Seda ei taheta enam millegipärast mäletada!
See ongi hea ja igati loomulik, et Vene president tagab oma rahvuskaaslastele Eestis põhiõigused. Aga miks seda tehti väidetavalt salaprotokolli vormis? Kas selleks, et Eesti riigijuhid "säilitaksid oma näo"?
Jeltsini ja Meri kohtumine algas teatavasti neljasilmavestlusega, kus kindlasti räägiti ka nö "Nikolajevi" teemal ja sealt edasi tekkisid juba huvitavad variandid!
Omaette teema on, kas Eesti tänaste valitsejate ( ka "Nikolajevite"?) käitumine on tingitud lihtsameelsusest, teadmatusest ja rumalusest, või on siin Venemaale sobivate seisude teadlik kättemängimine, mis lähtub juulilepetest.
Kas seda tehakse populistlikult selge teadmisega oma eesti valijaskonna ees, samas teades, et niikuinii ei saa sest nõudest asja ning pealegi annab selline tühi lärm Moskvale sobiva võimaluse süüdistada ja rünnata Eestit avalikult ning leida endale mõjukaid toetajaid neis rünnetes.
Lepingu artikkel 8 ütleb väga üheselt: Eesti ja Vene osapooled loevad käesoleva lepinguga täielikult reguleerituks kõik rahalised, varalised ja teised pretensioonid, kaasaarvatud keskkonna ja muud kahjud, mis on seotud Venemaa relvajõudude viibimisega Eesti Vabariigi territooriumil!
Mis aga puutub lepingute murdmisse, siis just Eesti pool võttis kätte ja kirjutas piirilepingule ühepoolselt lisaprotokolli, kus vihjati Tartu rahule ja sellest lähtuvale riigipiirile.
See on vastuolus juulilepetega, mis ei näinud ette Vene vägede lahkumist Petserimaalt ja Narva taguselt alalt! Eest NSV piirid pandi paika NL-i keskvalitsuse poolt ja Venemaal otsest kohustust neid muuta ei ole. (NL-i keskvõim võttis Vene NFSV-lt omakorda Krimmi ja Donbassi, andes need Ukraina NSV-le.)
Ka hiljuti vermitud Eesti euromünt ei kujuta Eestit Tartu rahu poolt sätestatud riigipiires.
Genfi konventsioonist lähtuv nõue, et koos okupatsiooniarmeega peavad lahkuma ka koos armeega riiki saabunud tsiviilisikud (nagu näiteks Austrias ja Saksamaal), ei ole Vene - Eesti läbirääkimistel teemaksi olnud!

Seoses taasiseseisvumispäevaga on nii mõndagi huvitavat.
Kuigi Eesti poliitikud teatavad igast asendist, et just nemad olid NL-i lõhkujad, on tegelikkus hoopis teine.
Teatavasti oli nii, et liiduvabariigid astusid NL-ist välja lähtuvalt selle konstitutsioonist tulenevale õigusele. Okupatsioonist või Genfi konventsioonist lähtuvast juttu polnudki.
Eesti NSV oli ainus liiduvabariik, mille Ülemnõukogu ei saanud NL-ist lahkumiseks vajalikkke hääli kokku. Üks hääl jäigi puudu ja seega on 20. augusti 1991. aasta otsus juriidiliselt tühine.
Ülo Nugis on kirjutanud, et Moskvas putš käis ja putšistide võidu korral oleks meid saanud väga lihtsalt kohtu alla anda.
Oli üks sobiv saadik, kellega peeti korduvalt läbirääkimisi, aga tulutult. Selle saadiku nimi oli Kaido Kama.
Venemaa on nimetanud end ainult NL-i, mitte aga Nõukogude Venemaa õigusjärglaseks ja seega Tartu rahulepinguga ei tegele.
Õigusjärgsus pole absoluutne mõiste, vaid riik määrab need valdkonnad, milles õigusjärglane ollakse. Nii on Venemaa NL-i õigusjärglane tuumalepingute, ÜRO-ga kaasneva jne suhtes.

Näiteks võib lugeda ka Enn Põlluaasa raamatut " Eesti - Vene piirileping. Ära andmine või äraandmine? " Kirjastus "Kunst" 2010.
Põhiline retoorika on toimunud maismaa piiri üle. Selle varjus nihutati aga Eesti merepiir vaikselt Soome lahe keskosast ära!
Lisaks anti Lätile kummalisel kombel kalarikkad alad Riia lahes.

Konstantin Päts loovutas 1940. aasta 21. juunil igati rahumeelselt osa oma diktaatorivõimust valitsusjuhile Johannes Varesele, kutsudes rahvast üles valitsust igakülgselt toetama. Oma viimases ametlikult avaldatud pöördumises Eesti rahva poole ütles Päts: „Ühtlasi pöördun mina kõigi Eesti Vabariigi kodanikkude poole üleskutsega suhtuda täie usaldusega ja anda täit toetust Vabariigi Presidendi asetäitjale kõigis sammudes, mida ta peab tarvilikuks ette võtta Eesti riigi ja rahva üldiseks heaoluks” (lk 521). President Päts ütles seda 21. juulil 1940. aastal.
http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=11384:kaval-danov-ja-lihtsameelne-eesti-eliit-&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3317

“Edgaripäevast” loen esimest korda. Selles lonkab loogika. Sama Edgar hoidub kõrvale Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva tähistamistest. Aga kui iseseisvus ei vääri tähistamist, mis tähtsus on siis taasiseseisvusel?
Kohtasin V Ulemaailmsetel Eesti Päevadel (ESTO 88-89, Melbournes) noort arsti Võrust. Huviga küsisin kuidas see n.n. IME peaks töötama. Mees pani põidla suhu ja lausus: “Vaata, lihtsalt niimoodi.”

Kas me kutsume seda Vene või Nõukogude okupatsiooniks on ehk juuksekarva lõhkiajamine. Oli jõhker valitsus, mis tungis Ida-Euroopa rauhulikesse väikeriikidesse, tallates jalgealla iseseisvused ja pea kõik vabadused, surus peale kommunistliku terrori ja valitses röövides, mida kätte sai. Meile tuli ta peipsitagant ja tõi peipsitaguseid.

Loomulikult jätan Teile õiguse vaielda kas Nõukogude või Eesti Vabariigi ajal oli elu parem. Olen siiski veendunud, et kommunismi all kannatajad (Siberisse küüditatud, seal hukatud, orjalaagrites surnud ja paljud teised, kel vägisi vara ja elu võeti) vaidles suures enamuses Teile vastu, kui nad veel elus oleksid. Juba 1940-41 a. terrorist oli küllalt, et veenda ca 80 000 eestast Taassaabuva vene okpatsiooni eest sünnimaalt põgenema. Võib ju oletada, et põgenejaid oleksid veel enam olnud, kui võimalusi oleks jätkunud. Kindlasti oleks neid enam olnud, kui inimesed oleksid arvanud, et see terror jääb meile maale pooleks sajandiks.

Jah, võite vaadata punaväelast kui Laskurkorpuse võitlejat, kuid ma ei tea kuidas endised Laskurkorpuslased sellesse suhtuvad.

to To lepinguline värk ja puha 2010-10-26 04:54:43

See, et sina nn "edgaripäevast" esimest korda kuuled on sinu probleem! Teatud poliitilised ringkonnad ei soovinud seda päeva tähistada, sest see oli seotud Rahvarinde ja selle ühe juhi Savisaarega, nimetades seda päeva "edgaripäevaks".
Aga iseseisvuspäeva võib tähistada igalpool, ja Edgar tähistab seda ametlikult Tallinna linnavalitsuses ja hiljem koos oma sünnipäevapeoga, kus osaleb tuntud isikuid nii Eestist kui välismaalt. Nn pingviinide paraad, mille üle enamus eestlasi niigi kergelt muigab, pole ainus väljend iseseseisvuspäeva tähistamiseks. Või kui on, siis enamus eestlasi seda päeva ei tähistagi!
IME-st ei tulnud loomulikult midagi välja, sest NL-i keskvalitsus võttis dotatsioonid ära ja selgus, et väga paljude majandusharudega ei tasu Eestis enam eriti tegeleda ja töökohad tuleb kaotada.
Ka praegune Eesti on jutu järgi isemajandav, aga tegelikult teeb seda, mida IMF ja Maailmapank nõuavad, rahvusvahelised ettevõtted oma huvides heaks peavad või EU direktiivid, mis on ülimuslikud, sätestavad.
Seega, ime näppu edasi!

to 2010-10-26 05:27:53
Terminite "vene" ja "nõukogude" eristamine ei ole juuksekarva lõhkiajamine, vaid juriidiline lähenemine, millest ka riigid omavahel suheldes lähtuvad.
Selles valdkonnas tegi vahet juba rahvusvaheline finantseliit, kui nad rajasid 1917. aastal uue vabamüürlaste arusaamadele rajaneva riigi kui Saalomoni templi, kus toodi ohvriks 100 milj. inimest, ja mis on läbi Prantsuse looži " Grand Orient " seotud Suure Prantsuse revolutsiooniga. Tollal hõisati: marksism on kehastunud vabamüürlus, bolševism on evolutsioon jne.
Eesti poliitikud allkirjastavad dokumendid nii nagu neilt nõutakse, aga eesti pööblile ja profaanidele räägitakse midagi muud või vaikitakse üldse, et säilitada oma nägu ja näidata end suurte rahvuslastena.
Ka seoses küüditamisega räägitakse Eestis siiani vaid pooltõde, sest kõik ei vasta poliitilistele ootustele.
Seoses 1941. aasta küüditamisega ei räägita, et 10 000-st küüditatust olid 3200 vene endised valgekaartlased, samuti küüditati 500 juuti, kes põhiliselt olid trotskistid.
1945. aasta 15. augustil küüditati Eestist 800 eestisakslast Siberisse. See tugines Potsdami konverentsi otsusel ja mõistagi on parem sellest vaikida.
1951. aasta 1. aprillil küüditati 279 jehoova tunnistajat, millest jällegi ei peeta vajalikuks rääkida.
Aga küüditamise valdkonnas oleks võidud võtta šnitti USA- st ja põlisarahva üldse reservaatidesse ajada!
Rahvusvahelised juudi organisatsioonid nimetavad küüditamisi Eestis denatsifitseerimise osaks, mida Stalin võrreldes lääneliitlastega väga leebelt läbi viis.
1944. aasta põgenike arv aeti suureks sellepärast, et varjata Saksa okupatsiooni ajal hukkunuid.
Põgenesid aga eelkõige need ja nende pereliikmed. kes olid teinud koostööd sakslastega. Saksamaa ja Rootsi sõlmisid selleks omavahelise eesti põgenikke puudutava kokkuleppe.
Aga punaväelast võib vaadata ka kui Suure Prantsuse revolutsiooni läbiviijate peasponsor Rotschildi sõdurit. Pole juhuslik, et 23. veebruar kui Punaarmee tähtpäev on Mayer Amschel Rotschildi sünniaastapäev...

kui 44. aasta suvel oleks olnud vaid VÕIMALUSI, oleks Eestist lahkujate arv olnud TR>ASTILISELT suurem kuna kõikteed olid ummistunud põgenikest kes lihtsalt jäid pealetungiva kommunismi haardesse. Kui 40. aasta kevadel Soome pidi loovutama Karjala venelastele siis KOGU Karjala rahvas lahkus ja kohale jäi vähem kui viis % elanikkonnast. Ja kui siin jahutakse sellest nagu oleks Soomes sellega lepitud siis on see rumal loba. Soome pole seda küsimust üles tõstnud aga see ei tähenda nagu ollaks sellega lepitud.

to arno 2010-10-26 20:36:28

Nagu hästi teada, põgenesid need, kes olid teinud koostööd sakslastega.
Soome sõlmis 1944. aasta 19. septembril Moskvas rahulepingu NLiidu ja Inglismaaga, kohustus taanduma 1940. aasta Talvesõjaga kehtestatud piiridesse ja vahetama sõjas poolt. Inglise väed olid juba ammu Petsamos ja Soome - Saksa väed ei suutnud neid sealt välja ajada. Peagi osalesid Soome merejõud koos Eesti Laskurkorpusega lahingutes Saaremaa pärast ja soome JUPO alustas koostööd NKVD-ga. Lõplikult läks Karjala, Salla ja Petsamo NLiidule 1947. aasta Pariisi rahukonverentsi otsusega, mis on rahvusvahelise õiguse akt.

Täna on tähtis aastapäev!
1939. aasta 28. oktoobril viis Leedu oma väed Vilniuse piirkonda, mis MRP - järgi kuulus Leedu mõjusfääri. Toimus ühine lipulangetamise tseremoonia ja sõjaväeparaad nagu Brestis Saksa - Nõukogude poolte vahel..
Leedu tahtis kohe peale Saksamaa tungimist Poola ka ise Poolat rünnata aga NL keelas selle ära.
Seega oli Poola jagatud nelja riigi: Saksamaa, Slovakkia, NL-i ja Leedu vahel.
Tänapäeval kuulub NL-i osa Ukrainale ja Valgevenele.

http://jyrilina.com/index.php?page=skorpioni-margi-all
20. augusti 1991. aasta võimalus tekkis sellepärast, et KUSKIL võeti vastu otsus Euroopa Liidu laienemise vajaduse kohta ja tema muutmiseks Euroopa Ühendriikideks, kuid seda polnud võimalik teha N. Liidu olemasolul.
Nii kulutatigi N.Liidu kunagiste rajajate järglaste poolt 91 miljardit dollarit selleks, et N.Liit lammutada. Meie näiline vabadus anti selleks, et meid uuesti orjastada ja nüüd juba seaduslikult Euroopa Liidu ahelatega.
http://rus-sky.com/history/library/sutton/index.htm