to:ARVAJA 2013-10-25 23:21:27
"Krossi ei olegi ju keegi (ei meedia ega mõni siinne kommentaator) süüdi mõistnud. Ta on vaid (rahva ja Interpoli silmis) kahtlustatav."

Kas on lugemisega raskusi?
Tsiteerin:

"Realist 2013-10-23 13:22:16
Võitis demokraatia. Kross kautas valimised.Õiged eestlased ei andnud oma häält tühikargajast kurjategijale."

Ehk siis kommetaator REALIST arvates on Kross kurjategija.

Mina ja paljud minu sõbrad ja tuttavad ei saa õldse aru, miks Kross sai kandideerida sellise kurjategija taustaga? See muidugi on hea, et Krossi patud uuesti üles võeti, sest paljud ei teadnud temast midagi. Sügavalt pani mõtlema, kas kaitseminister ja siseminister on ustavad oma riigi julgeolekut tagama? Mul pole kindlustunnet ja ei saa selliseid usaldada.

Savisaarel oli täiesti õigus, et vastased olid nõrgad. Sellepärast alustati alatu materdamisega Savisaare pihta, kogu aur kulus tulutult ja sisust ei räägitud. Kaasa aitasid ka valimisloosungid. "Ajame Eesti asja", "Tallinn tuleb vabastada korruptantidest!"mis sai rahva hulgas naerualuseks. Rahva hulgas levisid õiglasemad loosungid: "Korruptandid lähevad Tallinnat okupeerima!" "Eesti asja"ajamise sisust sai kõneainest allmaailmategelaste sissetoomine ja IRL kodukulude tõusuga orjapidamine. Reformi loosung:"Uhke Eesti üle!" sai rahvale paremaks loosungiks:" Uhke Ansipi üle!" "Uhke sellise valitsuse üle!"Sellist valimiskampaaniat pole enam vaja, rahvas on ise suuteleine otsustama, keda valida.

Kuna Keskerakond valimised võitis kas siis nüüd lõpuks saab palga ja lubatud preemiareisi ka kätte?

kas saadikud ei saa siis aru et Krossi otsib Putin mitte Interpol! Ja putinil on vaja oma sõnnik mis lehkab relvaäri järele ajada ühe väikse Nato riigi kaela..Venelased koos vangis istuva Butiga on ajanud rahvusvahelist relvaäri aastakümneid..

Kas Savisaar Eesti riigi üle ei irvita?

Mishiko põgenes täna Georgiast Brüsselisse...

Selgita, mida on Eestil kui NATO riigil selle Krossi väidetava tegevusega pistmist?

http://www.pealinn.ee/index.php?pid=141&lang=5&nid=12225

Kross on elust kergelt läbi libisev aferist, kes pole oma käega naelagi seina löönud.

http://www.pealinn.ee/index.php?pid=141&lang=5&nid=12224

«On eriti küüniline rääkida eesti valijatele, et aetakse Eesti asja, minna siis venekeelsesse meediasse ja anda seal üheselt vene asja ajavaid lubadusi,» põrutas Konservatiivse Rahvaerakonna juhatuse liige Aivar Koitla.

Eerik-Niiles Krossi kahtlased teod

1995: Tallinna vanalinna korteriafäär (Kiriku põik 4), kus väheväärtuslike EVP-de eest erastati enesele väärtuslik, tööandjale kuulunud kinnisvara; samuti kohtuvaidlus endise elukaaslase Cynthiaga Tallinnas Kirjanike majas asuva korteri omandiõiguse küsimustes.
2000: riigi raha kantimine enda käsutuses oleva suvila remondiks Keila-Joal; valitsuse krediitkaardi kasutamine endale riiete, raamatute ja kuuldavasti isegi toiduainete ostmiseks.
2001: osavõtt Savisaare pildi tulistamisest.
2002: USA-s tagaotsitava Antonio Angotti sokutamine Eestisse Eesti Raudteed erastama.
2007-2008 nn Gruusia avantüür ehk tänaseks võimult kõrvaldatud Gruusia presidendi Mihhail Saakašvili režiimi toetamine meedia- ja infosõja küsimustes.
2009: otsesem või kaudsem seotus kaubalaeva Arctic Sea kaaperdamise organiseerimise ja rahastamisega Läänemerel. Venemaa on ta kuulutanud tagaotsitavaks seoses piraatluse organiseerimisega.
2012: Erki Aaviku poolt endisest Peoleo ehk nüüdsest Salzburgi hotellist väidetavalt seadusvastaselt ära toodud topiste kollektsiooni hoidmine oma Kõue-Triigi mõisas.
Kolme aasta jooksul määratud liiklusrikkumiste eest kokku 11 karistust, neist suurimad küünivad 2800 euroni. Viimati sõitis tänavu augustis Pärnus sisse peateel liikuvale autole.

Kellele meeldib kriminaalne mõtteviis?
http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/eestiuudised/retsidivist-imre-arakasel-hulk-prominentseid-fb-sopru.d?id=63685546
Tänaste ligi 900 sõbra hulka on Arakase kontole end märkinud näiteks:
poliitikud Aimar Altosaar, Madis Saretok ja Urmas Arumäe, linnaosavanem Erki Korp, advokaat Kaido Ehasoo, Oleviste koguduse heategija Riina Vändre, kirjanikud Kadri Kõusaar ja Kati Saara Vatman, õppejõud Aune Past, endine majandus- ja kommunikatsiooniminsteeriumi kantsler Tea Varrak.
Veidi pikem nimekiri vägivalla- ja machosõpradest leidub siin:
Poliitikud
Rainer Vakra
Aimar Altosaar
Ege Hirv
Jaak Vackermann
Madis Saretok
Margus Lepa
Tea Varrak
Erki Korp
Urmas Arumäe
Riina Vändre
Sten-Hans Vihmar

http://www.aripaev.ee/Default.aspx?PublicationId=23d281eb-26fe-4b37-ac1b-82dfe37382d5
Politsei kutseühing saatis riigikogu fraktsioonidele murekirja, kus tõstatab küsimuse, kas siseminister Ken-Marti Vaher juhib oma valdkonda õiguslikult ja pädevalt.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=21756
Valimiskampaania on täies hoos ja võtab seniolematuid pöörded. Samal ajal, kui Keskerakonna noortekogu endised esimehed, kes pole suutnud end realiseerida poliitikas ega vaimuteravuses, lasevad end süüdimatult ära kasutada Keskerakonna poliitilistel konkurentidel, kinkisid tänased kesknoored Isamaa ja Res Publica Liidu Tallinna linnapeakandidaadile Eerik-Niiles Krossile tema kohviku avamisel hullusärgi.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/prokuratuur-toendid-ei-anna-alust-krossi-kahtlustamiseks.d?id=66938068&com=1&s=1&no=40

Kriminaal Krossi kelmused
19.10.2013 14:05
Krossi ei huvita tallinlaste heaolu, vaid tema võitleb Savisaarega, et pääseda teenitud kannuste abil riigikokku ja saada nii puutumatus, kui mõni tema hämar tegu peaks lagedale ilmuma.

Erik Niiles Kross on avalikus teenistuses ehk maksumaksja käest palka saades hakkama saanud mitme kahtlase teoga.

Näiteks astus ta oma pettunud eksnaise vastu tegevteenistuse lepinguga. Eerik-Niiles Kross kohtus oma endise naise Cynthia Babskiga Tallinnas 1988. aastal. Koos elama hakkasid särav ajakirjanik ja Eesti Washingtoni ministernõunik 1992. aastal. 1995 alguses sai Krossist peaminister Andres Tarandi julgeolekunõunik. Babski jäeti USA-sse. Kross läks Eestisse jõudes viima USA-s relvade smuugeldamise eest vangis istunud retsidivist Janek Klaisi kirja tema elukaaslasele Terje Taalile. Selle tulemusena sai Terje Taalist Terje Kross. Cynthia Babski aga solvus ja hakkas Krossilt tagasi nõudma raha, mis ta oli andnud Krossile korteri remondiks.

1998. aasta aprillis rahuldas Tallinna linnakohus osaliselt Babski hagi Krossi vastu.

Ameti abil kohtuotsusest kõrvale

Kross aga ei kavatsenudki maksta ja kasutas naise vastu tegevteenistuslepingut. Kross läbis 1997. aastal reservohvitseride täienduskursuse kaitseväe lahingukoolis ning talle anti Vabariigi Presidendi 18. juuni 1997. aasta käskkirjaga nr 18 lipniku auaste.

Tänaseni ei ole avalikkusele näidatud Johannes Kerdi käskkirja Krossi kui ohvitseri väeosa ja ametikohustuste määramise kohta, kuigi Kert on sellise käskkirja allkirjastanud.

Krossi ja tema endise elukaaslase Babski kohtuvaidlus raha üle oli kestnud selleks ajaks juba neli aastat. Sügisel 1999 tegi Kross linnakohtu täitevosakonnale kohtuotsuse peatamise taotluse, viidates oma kehtivale tegevteenistuse lepingule.

Eesti seaduste järgi ei saa tegevteenistuses oleva sõjaväelase vastu varalist nõuet pöörata, nii tahtis Kross pääseda lepingu abil Babskile raha maksmisest. Tegemist on otsese korruptsiooniskeemiga, kus kõrge riigiametnik Kross kasutas kaitseväe juhatajat ära oma kohustuste täitmisest kõrvalehoidmiseks.

Lepingud Krossile kasulikuks

Juriidilises mõttes käitus Kross aga lausa saatanliku osavusega, sest ta oli 1999. aasta veebruaris Riigikantselei koordinatsioonibüroo direktori ametikohal. Avalikus teenistuses seega!

Avaliku teenistuse seaduse kohaselt vabastatakse ametist ametnik, kes on nimetatud riigiteenistuses teisele ametikohale. Antud juhul kirjutas härra Kross avalduse tegevteenistuse lepingu sõlmimiseks koordinatsioonibüroo direktori ametikohal oleku ajal.

Seega oleks Kross tulnud koordinatsioonibüroo direktori ametikohalt vabastada. Kuid ennast sageli seadustest kõrgemal olevaks jumalikuks olevuseks pidav Eerik-Niiles ei mõelnudki luurejuhi kohalt lahkuda.

Kerdi asemel kaitseväe juhataja kohusetäitjaks nimetatud Urmas Roosimägi käskis lepingu Krossiga lõpetada. Kross taotles väidetavalt kahel korral lepingu pikendamist, kuid Roosimägi jäi endale kindlaks ja leping lõpetati kuupäevaga 31. detsember 1999.

Eesti julgeoleku koordinatsioonidirektori ametikohta on avalikkuses ekslikult peetud luurejuhi ametikohaks. Tegelikult ei ole see positsioon võrreldav isegi mitte riigiameti juhi ametikohaga. Ka Krossi roll oli sisuliselt mängida postkasti ja vahendada eriteenistuste infot peaministrile ning koordineerida julgeolekuasutuste info liikumist.

Kerdi kaardivägi

Kross aga lendas kõrgelt ning oli juba siis harjunud oma võimu isiklikes huvides ära kasutama. Avalikkus teab vaid ühte piinlikku juhtumit, kus telefoniõigust kasutanud Kross nõudis admiral Kõutsilt kriminaal-se minevikuga Itaalia «ärimehe» Giovanni Sposato üle piiri lubamist. Kuid see on vaid üks juhtum.

Sarnane skeem – mina olen jumal ja teie teete, mida mina ütlen – jookseb läbi kõikidest Krossi tegudest, vempudest ja tempudest.

SOG on lühend sõnadest spetsiaalsete operatsioonide grupp. Eesti esimese eriüksuse asutaja ja juht oli nooremleitnant Andrei Ambos, mees, kes tõi Eestisse ka iidse võitluskunsti ju-jutsu.

SOG jõudis tegutseda neli aastat ja grupi tegevus lõpetati juunis 1999. Põhjuseks grupi ühe juhi Indrek Holmi relvastatud röövi katse, mille käigus Holm oma kaaslastelt kogemata kuuli pähe sai ja koomasse langes. Ambos oli sel ajal USA-s väljaõppel. Eriüksus tegutses kaitseväe juhataja Johannes Kerdi otsealluvuses. Irvhambad nimetasid kümneliikmelist SOG-i ka Kerdi kaardiväeks.

Muide, politsei kahtlustas kurjakateks muutunud eriüksuslasi veel mitmes äärmiselt professionaalselt sooritatud kuriteos, kuid tõestada ei suudetud mitte kui midagi.

Isiklik löögiüksus?

Kuid räägitakse ka salajasest grupist tingnimetusega SOG-2. SOG tegevus ei oleks ilmselt kunagi avalikuks tulnud, kui poleks olnud seda õnnetut relvastatud röövi. SOG-2 aga on seniajani saladuseks jäänud. Ning väidetavalt komplekteeris SOG-2 grupi just Eerik-Niiles Kross. Ehk siis just see võib olla peamine põhjus, miks oli tal vaja tegevteenistuse lepingut ja miks ta oli vastu selle ennetähtaegsele lõpetamisele.

Kross kasutas uue eriüksuse komplekteerimisel juba tuntud põhimõtteid: eriüksuse liikmed olid hajutatud eri väeosade vahel. Avalikkus teab, et kui luurekoordinaator Kross sai ajutiselt riigisekretäri kohusetäitjaks, allkirjastas ta määruse eraldada tema kasutuses oleva riigisuvila remondiks 400 000 krooni.

Juba siis tekkis poliitikutel küsimus, kas luurejuht ikka tohib sattuda tavastruktuuri juhiks ja millised peaksid olema järelevalvemehhanismid julgeolekuga seotud ametikohtade üle?

Igatahes lõpetati juunis 1999 SOG-1 tegevus ja on väheusutav, et eriüksuse osas tekkis vaakum.

On täesti reaalne, et samadest põhimõtetest lähtudes hakati looma uut gruppi, mis mõeldud nii meie saatkondade kaitseks välismaal kui ka riigijuhtide julgeoleku tagamiseks kriisiolukorras. Kuna aga riiki valitsev seltskond ei usaldanud kaitseväe kohusetäitjaks määratud Urmas Roosimägi, siis komplekteeris Kross uue eriüksuse Teabeameti hõlma all.

Lisa: http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=1104
Kaitseliidu poliitpatud.

Firmadelt väljapressimine

Pärast koordinatsioonidirektori kohalt vabastamist püüdis Kross pääseda tööle Teabeametisse.

Ka jäi Kross peale ametist vabastamist endiselt valitsuse moodustatud nn asjatundjate komisjoni, välisriigi relvajõududes kaadrisõjaväelasena teeninud välismaalastele ja nende perekonnaliikmetele elamislubade andmise komisjoni esimeheks ja säilitas riigisaladusega tegelemise loa. Ehk siis kaotas küll koha, kuid säilitas privileegid.

SOG-ist oli alles jäänud täiskomplektne relvastus ja lisaks sellele ka erivahendid, mis muu hulgas võimaldasid telefone pealt kuulata.

Kokkuvõttes kaldus ka SOG-2 väidetavalt kuritegelikule teele, sest mängureeglid puudusid ja salastatuse kõrgem aste võimaldas lisaraha teenida näiteks ka väljapressimistega. Firmade ülevõtmise katsed ja ärimeeste šantažeerimine viis selleni, et eriüksus saadeti laiali ja peaminister Laar oli sunnitud Eerik-Niiles Krossi oma ametist vabastama. Kuna asi on karistusseadustiku tähenduses aegunud ning ükski toona Krossi sihtmärgiks sattunud ärimees oma nime all avalikkuse ette tulla ei soovi, siis pole võimalik kogu skeemi pikemalt lahti harutada.

Kuid fakt on see, et riigi krediitkaardiga isiklike ostude eest tasumine nii Eestis, Helsingis kui ka Washingtonis oli nii-öelda otsustav ajend, mis ei lubanud peaminister Laaril oma vana sõpra ja võitluskaaslast rohkem kaitsta. Avalikkuse eest varjatult oli karistamatust ja seaduslikkuse piirimail balansseerimist nautinud Kross hakkama saanud veel nii mõnegi pahateoga.

Küsimuseks jääb, millel põhines Krossi veendumus, et ta saab tööd teabeteenistuses (tänases Teabeametis), ja miks ta seda ikkagi ei saanud?

Ajalugu on näidanud, et Kross on kõikidel riiklikel ametikohtadel tegelenud võimuliialdusega ning lähtunud sellest, mis talle kasulik. Tänase Eesti riigistruktuurides Krossile enam kohta ei leidu, sest tema kunagised patroonid on kaotanud oma mõjujõu ja positsioonid.

Tallinlased kui etturid Krossi käes

Krossi senised intervjuud näitavad selgelt, et teda ei huvita niivõrd Tallinn ja ei lähe talle korda tallinlaste heaolu parandamine – Krossi jaoks on see valimiskampaania lihtsalt võitlus Savisaarega. Ja Savisaar peab talle tagama koha riigikogus. Mis omakorda tagab Krossile puutumatuse juhuks, kui ta on vahepeal jälle millegi hämaraga hakkama saanud ning see peaks avalikkuse ette ujuma.

Kross on aferist ja elumehest mängur. Tallinna linnapea peab aga olema ratsionaalne analüütik, kellel olemas ka reaalne juhtimiskogemus. «Luurejuht» pole aga juhtinud suurt midagi ega kedagi peale iseenda. Mis tal ka mitte just väga hästi pole välja kukkunud.

On lausa imekspandav, et endine kõrge politseinik ja sotside linnapeakandidaat Andres Anvelt, kes kahtlemata kõiki tema kuritegusid teab, on nõus temega mesti lööma. Selgus ju hiljuti, et sotsid on nõus teiste Tallinna opositsiooniparteidega liitu astuma, et maksku mis maksab Savisaarele ära teha. Mingit muud konkkreetset plaani, kuidas linnas elu edasi viia, ei tundu neil olevatki.

Allikas: Ajaleht Pealinn, "Krossi tallinlaste käekäik ei huvita"

14.10.2013 Viktor Pekkanen, turvaekspert

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/linnapeakandidaat-krossi-firmad-kimpus-suurte-maksuvolgadega.d?id=66942442

Linnapeakandidaat Krossi firmad kimpus suurte maksuvõlgadega.