![]() 5000 uut eluaset Tallinnas varsti valmis
jah müü maha
2007-11-27 20:08:47
tükike oma majast mõnele sundüürnikule, arno! ja las ostab
evp´de eest..
kuidas siis eramajas
2007-11-27 20:13:09
on mitu korterit? Nõuka ajal oli ju kasuliku elamispinna
norm kehtestatud, sinna nüüd küll mitut peret ära ei
paiguta. Siin mõnel ikka on õnnestunud maju siis
erastada.ärastada. et neid siis eraisikuna välja üürida.
Kuradi hästi mõnel ikka läks evp´de eest.
nimekiri
2007-11-27 20:52:13
Sellest võib tulla päris kõva lärm kui ma avalikustaks osa
sundüürnike nimekirju.Seal on selgelt näha nimede järgi,et
venelasi on rohkem.
to nimekiri
2007-11-27 21:49:02
Narvas vist olid jah mõlemad sundüürnikud venelased.
to: kuidas siis e....
2007-11-27 22:03:49
Nõuk. ajal oli jah inimese kohta pinnanorm, kuid
võrdsematest võrdsemate kohta see ei kehtinud. Seetõttu
ongi mõni üksinda sajaruutmeetrise sundüürnik ja maksab
üüri vaid 1500 krooni kuus ning kadestab hullumiseni
naabrinaist, kes sai üksinda oma 120 ruutmeetrise
erastatud. Ja Savisaare peaministri päevil kaotati
nõukogude piirnormid ära. Igaüks võis endale "välja
ajada" nii palju kortereid ja pinda kui soovis. Vähi ajal
pandi seadusesse punkt, mis lausa keelas omavalitsuse
ametnikel takistada ühele isikule kasvõi lõpmata hulga
asustusõigusega korterite erastamist. Ei kaitsnud tavalist
väikeses kõdukorteris elavat üürnikuperet siis keegi ja ei
ole neil erilisi eestkostjaid ka praegu. Normpinnale vastav
munitsipaalkorter on neile siiski mingi progress.
eramaju,
2007-11-27 22:47:43
kus oli alla 240m2 pinda ei natsitud juhul kui omanikke ei
arreteeritud, küüditatud, kui omanikud küüditamishirmus
maja maha ei jätnud või kui nad ei põgenenud. Kui
individuaalelamu norm tõmmati 75-lt 60-le ruutmeetrile,
siis kästi 15 ruutu välja üürida, piiratud üüriga muidugi.
Et nõuk.ajal oli korteripuudus suur, siis oli ka väikestes
eramajades palju üürnikke. Need üürnikud ei saanud mitte
midagi erastada ja sundüürniku eelisõigusi neile ei antud.
Nende üür tõusis koos kõigi hindadega kohe turutasemele.
Kui mõni neist on täna ülivaene, siis tal vist on õigus
munitsipaalpinda saada, kuid sundüürnikega võrdseid õigusi
neil ei ole.
5000 uut eluaset
2007-11-27 23:11:33
ehk muntsipaalmajad valmivad tänu ehitusettevõtjatele ja
kinnisvarahooldusfirmade, kelle energilised omanikud
linavolinike enamuse oma poolele said. Kui seda
suurkapitalistide lobby poleks olnud, siis poleks pooltel
sundüürnikel mingit pääsu kuuse alla sattumisest. Ükski
erakond pole tegelikult vaesemate üürnike heaks lillegi
liigutanud. Kapitalistide külm kasumiiha on õnneks kasulik
ka teistele. Poliitikute kemplemine ja vastastikune
süüdistamine külvab vaid viha ja pingeid kogu ühiskonda.
Poleks suurettevõtjad asja käsile võtnud, siis oleksid
sundüürnikud kuuse all ja poliitikud vaidleksid edasi, kes
on süüdi ja kelle abiplaan oleks parem olnud. Nüüd on
midagi tehtud. Tehke järele või tehke paremini!
millele see väide toetub, et
2007-11-28 00:21:51
eramaju alla 240 ruudu ei natsionaliseeritud? Huvitab
tõsiselt, kuna maja kus elan on palju väiksem, kedagi ära
ei küüditatud, omanik oli surnud, maja võeti üle riiklikku
elamufondi kui peremeheta vara ja omaeti tagastati see väga
kaugele sugulasele..
kas on kellegi seda tolleaja seadust? määrust?
to kuidas see-le
2007-11-28 00:24:45
loomulikult kadestab sundüürnik seda naabrinaist, kes sai
tasuta 120 ruutu elamispinna. Milline varandus ju sülle
kukkus sellele 120 meetri omanikule.. mitu miljonit maast
leitud.. ja sundüürnik sai vaid üürikviitungeid.. ja peaks
siis nagu tänulik olema vä? üks müüb oma 120 ruutu maha ja
elab kui kuninga kass elu lõpuni, jätkub veel lastelegi..
teine koligu kuuse alla.. milles siis nagu esimese süü
seisneb sellise ebaõigluse korral?
00.22.45-le
2007-11-28 00:46:33
Nõuk. seaduse järgi oli mõlema süü normpinnast suurema
korteri pidamine. Ilmajääjal ei olegi üldiselt mingit süüd.
Jagajal või pärandajal ei ole kohustust kõiki võrdselt
kohelda. Neil kes said 40 või 30 m2 ja hoopis Jõgeval ei
ole ka mingit süüd. Ja päris ilmajääjatel nagu eramaja
üürnikud ka ei ole süüd. Muuseas, nii mõnigi 100m2
sundüürnik sai üürniku EVP laenu abil 70m2 omanikuks ja
seega 30ja 40- ruudumeestest rikkamaks, aga hädaldab kõige
valjemini.
eramaju to 21.51
2007-11-28 01:03:15
Peremeheta varana ülevõtmist esines isegi rohkem kui
natsimist. Enamasti võeti üle 1949 aastal, massiküüditamise
aastal. Kuna omanik ehk burþui olemine oli ohtlik, siis ei
tahtnud keegi omanik olla ega tahtnud sedagi, et naabrid
teavad, et tal maja on. Väilsmaale enam põgeneda ei saanud,
siis mindi lihtsalt mujale Eestisse või koguni Venemaale.
Mõnikord jäeti vara hooldama mõni vaesem sugulane või
naaber ja rahulikumatel aegadel hakkaski see endist
omanikku mängima. Kui hoopleja suri, siis arvasid üürnikud,
et oht on möödas, aga õige omaniku järglased ilmusid välja.
Sageli mängisid hooldajad omanikku seetõttu, et nad müüsid
maha omaniku korterisisustust ja võõra vara müüki oleks
väga pahaks pandud.
|