Millest sa seda järeldad?

Kurb, kuid tõsi on see, millele osutab vaagija (2010-05-31 00:05:46):
Eesti riik suudeti majandusbuumi aastatel hoida suhteliselt madala laenukoormusega, kuid rahvas lasti end lõhki laenata põhimõttel "piiks-piiks ja raha tuleb". Miks lubati nii kõlvatu konkurentsi kombel rahvaga manipuleerida? Miks annavad pangad ilma igasuguse mõistliku tagatiseta nii kergekäeliselt laene?

Kas kunagi hakatakse selle, olemuselt kuritegeliku suundumuse tekitamise ja üleskiitmise eest kedagi karistama või ongi sellised teod "vabas maailmas" soositud?
Inimesed, mõelge ometi selle üle, kurat võtaks!

Kas Sa ise ka mõistad mida kirjutasid?
Sa õigustasid kõike seda mis juhtus Kreekas. Kas Sa tõesti soovid Eestile Kreeka saatust.

Huvitav, kus siin Kreekat on mainitud?

Avaliku sektori meeletu palgatõus, ülemäärased põhjendamatud riiklikud tellimused, munitsipaal ja riigi sektori ülemäärased laenud- kõik see viis Kreeka sinna kus ta hetkel on.
Kõike seda soovis teostada majandusministriks oleku ajal ja asus teostama linnapea kohal Edgar savisaar.

Linnapea riigiametnike palka ei tõsta ja seda tegi Ansipi valitsus.

Linnapea riigiametnike palka ei tõsta...

Munitsipaal töötaja on riigiametnik.

TO praegu on veel Tallinn Eesti Vabariigi koosseisus.

Kohaliku omavalitsuse ametnik ei ole riigi ametnik.
Ja kuni kestis omandireform, ei teostanud riik isegi järelevalvet kohalike omavalitsuste üle!

Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar- ja fiskaalpoliitikaga.

Institutsionaalsest aspektist lähtudes on avalik sektor see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, -fondid ja -ettevõted.

_Nii Euroopa Liidus kui ka USA-s on probleemiks saamas keskklassi osa vähenemine ja ühiskonna polariseerumine._

Tänapäeval pole keskklass enam vajalik, sest seda asendavad kõrgtehnoloogia ja tehnika.
Ka kommunistid pole enam vajalikud, sest nendega hirmutades on õnnestunud 90 % maailma finantsides kontrolli alla saada ja nende teened pole enam vajalikud.
Kuni Euroopa Ühendriikide loomiseni hirmutatakse mõningaid riike veel Venemaa ohuga ja seejärel kui ühendriigid on loodud, liitub ka Venemaa.

Inglismaa eelarve on Kreeka omast veelgi rohkem tasakaalust väljas aga häda pole neil midagi! Nad ei kuulu ka eurotsooni.

Isegi Saue linnapea saab Tallinna omast rohkem palka.

Ei pea olema mingi majandusteadlane, et aru saada mis riigile jõukust toob. Eks ikka kaupade ekspordi suurem osakaal võrreldes impordiga. Mida me oleme võimelised eksportima kui nõukogude aegne majandus lasti põhja ja samasuure tootlikkusega ettevõtteid meil enam pole. Varem toitis meie põllumajandus oma rahva ära ja kurke ning sibulaid veeti Leningradi. Nüüd veame sisse kartulaid ja õunu, omad õunad mädanevad, kartulisort Jõgeva kollane on kadunud. Piima toome Lätist, sealiha Soomest, lilled Hollandist. Nii me rikastame välisriike. Suured tehased lammutati, asemele on tulnud vaid väikeettevõtteid. Ainult kinnisvaramull suutis mõneks ajaks majandust püsti hoida, aga mull lõhkes. Kuid kogu maailmas on kriis. Paistab, et rikkad riigid on tegelenud ületootmisega. Autoturg on üleküllastunud ja tootmine seisab. Hiina pakub odavaid riideid. Hispaanias on tomateid tomatisõja pidamiseks. Kuid arengumaad nälgivad ja elavad viletsais tingimustes. Tuleks siis suunata kapital arengumaadesse ning seal tootmist arendada. Ehk läheb seal vaja meie kokkupandavaid puitelamuid. Meil võiks ka uuesti käivitada paberitootmise, miks mitte ka toota fosforiiti, Põhja Eesti pankrannikul nagunii põllumajandusega tegelemine ei ole rentaabel. Istume rahahunniku otsas ja hädaldame. Sama huvitav on nn. nõiakaevu probleem. Et üks kaev ajab vett välja, seepärast peame oma tootmise seisma panema. Kui mõnele meeldib sellist kaevu vaadata, pangu pumbad vett pumpama ja efekt on sama. Praegu võetakse arhitektuurimälestistena kaitse alla mingeid paekivist võlvidega ehitisi. Pagan võtaks, iga müürsepp laob ka praegu uhkeid võlve, ainult kontorirotid ei oska midagi teha, seepärast neile tundubki mingi võlv aukartust äratav. Ei saa kogu maad üle kuhjata "mälestistega". See oli vahepalaks, sest see takistab tootmist. Ühesõnaga meil on võimalik tegeleda tootmisega kui pea tööle paneme.

Suurema osa maailma ajakirjanduse tähelepanu keskmes on praegu Kreeka, samuti Hispaania, Iirimaa ja Portugal kui kõige enam muret tekitavad eurotsooni maad.
Samas palju tõsisem ja hävitavam kriis eurotsooniga liituda kavatsevas endises nõukogude majandusruumis on aga jäänud tähelepanu alt välja. Seda kahtlemata põhjusel, et nende maade kogemused on elav süüdistus neoliberalismi vastu, Euroopa poliitika vastu, mis ei ole neid riike kohelnud nii, nagu lubatud.
Kui Rootsi ja Saksa feodaalid valitsesid omal ajal mõisnike -maaomanikena, siis nüüd valitsevad Lääne pangad Balti riike välisvaluutaga seotud kinnisvara hüpoteeklaenude abil.
Eesti ja Läti majandusmudelit peetakse julmaks eksperimendiks, mille käigus anti Lääne finantsasutustele vabad käed kavandada nende riikide majandus oma huvide järgi.
Neil maadel pole aidatud areneda Lääne-Euroopa malli järgi, selle asemel on neid koloniseeritud kui ekspordi- ja pangandusturgusid, riisutud majandust, oskustööjõudu, tööjõudu üldiselt, kinnisvara jne.

http://www.maaleht.ee/news/uudised/eestiuudised/toiduabi-palju-aga-katte-saada-raske.d?id=31302453
Üha enam töötuid inimesi loodavad omavalitsustele ning Euroopa Liidu toiduabile.
Erinevais Eestimaa paigus jagati Euroopa Liidu poolt möödunud aastal üle 280 tonni makarone ning 140 tonni jahu ja 188 tonni pudruhelbeid. Tänavuseks aastaks neid koguseid kahekordistatakse. Toimetulekutoetustest sõltuvate perede arv on drastiliselt kasvanud. Möödunud aastal sai seda 38122 inimest, see on kaks Viljandi linna täit inimesi. Kasv on toimunud eelkõige töötutoetust saava inimesega perede ning pikaajalise töötuga perede arvel ning kasv jätkub.

Kui Eesti on majanduslikult tagasi aastas 2004, siis poliitilises mõttes on kukutud veelgi rohkem.
Eestlased on rahvusena tagasi seal, kus oldi veidi rohkem kui 20 aasta eest.
Riiki sisuliselt pole, on suure ja ebademokraatliku impeeriumi poolautonoomne ekspluateeritav provints. Majandust pole, on vahendamine, allhange ja laenutarbimine. Omanikekihti pole, on välismaalastele kuuluv suuromand ja kohalikud teevad palgatööd. Valitsejad on võõrad ja korrumpeerunud.
Valitseda tuleb nii, et riigi põhiseadus kehtib vaid siis, kui see sobib Brüsselile. Vastuolu korral tuleb põhiseadust tõlgendada nii, et vastuolu Brüsseliga ei oleks.

Majandusteadlased on hakanud Lääne avalikkusele selgitama, et pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist on Lääne ideoloogia müügimeeste imporditud majandusmudeliga midagi täiesti valesti. Neoliberaalne majandus ei olnud kindlasti see tee, mille Lääne-Euroopa valis pärast Teist maailmasõda. See oli eksperiment, mida Chicago majandusmehed katsetasid omal ajal Tšiilis.
Lätis olid nõuandjad küll Georgetownist, kuid ideoloogia oli sama: kukuta valitsus ja anna võim üle oma poliitilistele mõttekaaslastele.

Selle julma eksperimendi mõte oli anda Lääne pankadele, finantsinvestoritele ja nn vabaturu majandusteadlastele (nn seetõttu, et nad andsid riigivara ära tasuta, maksustamata, ning andsid uue tähenduse mõistele tasuta lõunasöök) vabad käed kavandada suures osas nõukogude blokist kogu majandus oma malli järgi. Ja lõpuks selgus, et mall oli üks ja sama. Inimesed olid küll erinevad, kuid enamik neist on seotud Washingtoni, Maailmapanga ja Euroopa Liiduga, kes neid ka rahastasid.

Kujutage ette kui maailma asustaksid ambujad, meil puuduksid vaatamiseks Egiptuse püramiidid, need oleks lammutatud blokkideks ja ehitatud munitsipaal maju, kuulsad Euroopa katedraalid oleks lastud kruusaks, Niagaara kose oleks likvideeritud, sest seal all on maavarasid.
Täpselt nõukogude inimese mõttemaailm, inimene peab võtma looduselt viimast, peale ambujaid ja keskerakondlasi jääb maha reostatud lagastatud maa.

Tubli SP. Ma tahaks teada, mida tehakse Niagaara kosega, kui teka all avastataks kullalademeid. Egiptuse püramiide juba rüüstati. Kui aga oleks nende all rohkem kulda, siis oleks püramiidid ammu õhku lastud. Lammutati teater Estonia kõrval asunud nn. Karla Katedraal, mille otstarve oli korraldada poliitõppusi. Seinte kõrval olid mingid paekivist karniisid, millel polnud mingit otstarvet. Sellist käkki ei saa küll vaatamisväärsuseks nimetada. Praegu lammutatakse Tallinnas pidevalt nõukogude aegseid ehitisi, nad peaks aga kõik olema muinsuskaitse all, kuidas me muidu mälestame nõukogude aegset arhitektuuri. Ajalugu võib mälestada ka fotodel või arvutis, kuid mitte pidada igat paekivist kuurilobudikku mingiks väärtuseks.

Tänan, lp. ambuja (2010-05-31 14:42:43) põhjaliku ja mahlaka ülevaate eest sellest olukorrast, kuhu ka Eesti on sattunud oma rahva lühinägelikkuse tagajärjel.

Tõepoolest ei ole tarvis olla mingi majandusprofessor, et aru saada, kuivõrd viltu on läinud meie armsa Eesti Vabariigi majandus. Võrreldes olnuga on Eesti kaotanud ekspordivõime. Muidugi üritavad mõned välja pakkuda kosmosetehnoloogia väljatöötamises osalemist, kuid selleks, et mõte töötaks, peaks rahvas olema söönud-joonud. Kui varem toitis Eesti põllumees oma rahva ära ka kõige raskematel aegadel - isegi Saksamaale ja Venemaale söögikraamist andamit makstes, siis mis ootab meid, kui peaks juhtuma mingi pisukegi kataklüsm. Alandlikus meeles rikastame välisriike isegi elementaarset toidukraami ostes. Kinnisvaramull ei suuda Eestit kuigi kaua vee peal hoida. Kas see tähendab, et mustlase ennustus täitub ja Eesti läheb Estoniale järele?