![]() Nädala juubilar OLEG BUROV 80
2010-02-13 10:24:05
Ühtsel Venemaal ja selle noorteorganisatsioonil Naši on koguni filiaal Iisraelis, sõprusparteist Kadima rääkimata!
erak
2010-02-13 12:29:01
lp.teema,vaagija ja teised mõttekaaslased,kas te ei saaks kuidagi ignoreerida saatanat=WSS-i=teoloogi,kes on kas vaimselt haige inimene,või jultunud provokaator,kes on liiale läinud kõigega.
üks näide "eedu näiteks on perversselt Harku vanglas valmis tehtud kasuperes üles kasvanud ja nõuka mentaliteedist läbi imbunud, seega isend, kellele miski püha ei ole" see on vaid üks näide paljudest. Ainuüksi see räige laim vääriks kriminaalmenetlust. Kui kaua võib üks inimene igalpool külvata nii häbitut laimu,eri nimede all,mitte ainult siin. Edgar Savisaar võiks selle perverdi kaevata kohtusse. Savisaare isa küüditati siberisse,kuna keeldus kolhoosi astumisest, allumata korraldusele kõik vara kolhoosile anda-.müüs maha hobuse,mis oleks pidanud viidama kolhoosi ühisvarasse, samal põhjusel arreteeriti edgari ema,kes oli lapse ootel... Anonüümsed kommentaarid kubisevad otsekui wss-i dirigeerimise järgi,ikka sama retoorikaga. Pidev sõim mingi burešini nime kasutades,kes vangis sündinud venelane,kes vaja üles puua või risti lüüa...ja mis veel,ei mäleta kõiki ähvardusi. Kaua võib? Siin veel mitmeid täiesti nimetuid samasuguseid lühilausetega ajukääbikud,erineval wss-ist,kel sõnavara rikkalikum.
waatleja
2010-02-13 13:08:48
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/kender-eestlase-definitsioon-on-mittevenelane.d?id=29119537
http://www.postimees.ee/?id=224156 eestlase definitsioon on - mittevenelane
arno
2010-02-13 14:40:22
Ilma pikemasse vaidlusse laskumata vastaks vaagijale vait seda, et 93. aastal kui Laar need "ajaloolised" sõnad eestimaa põllumajanduse kohta lausus oli seesama põllumasjandus JUBA lõplikult tuksi keeratud ja Laari süükssaaks panna vaid seda, et tal ei jätkunud kas oidu või julgust oma EELKÄIJATE poolt perssekeeratule TAGASIKÄIKU anda... Ja Olegil on muidugi ÕIGUS, -keerajaid oli 101 + pihutäis peale(ka teie palavalt armastatud Savisaar)kuid Laaril õnnestus lihtsalt nö "kilbile" trügida ja kogu "preemia" endale saada. Ka Keskerakond kaagutab vaid siis kui on OPOSITSIOONIS, kraani juures olles täidavad kuulekalt refikate käske...
teema
2010-02-13 16:28:37
lp. Erak. Pean sulle ütlema, et WSSiga väitlusse ei lasku juba pikemat aega. Sellest ajast kui sain teada, et mees on paberitega vaimuhaige, maksuvõlglane, põhiharidusega "juuranõustaja", kes on mitmetelt inimestelt olematu nõustamise eest raha välja petnud ja ropu suuga reformikas. Kõik see kompott on minu jaoks liiast, et suuta sellise inimesega, isegi kommide vahendusel, suhelda.
Arno! Sul pole õigus. 1993 aastal tahtsid oma talud tagasisaanud vägagi põllumajandusega tegeleda ning millist entusiasmi ja rõõmu nad tundsid, et neil on jälle võimalus. Maadele, mis jäid ühel või teisel moel talutegevuseta, organiseeriti hoolega ühistuid. Ka need tegijad olid õhinas oma tegemistest. Inimestel oli lootus ja ootus. Ja siis tulid Laari "deesid". Inimesed olid ärevil, õnnetud, vihased, aga lootsid, et Laaril ei õnnestu nende unistusi untsu keerata. Nad lootsid, et meie säilitusainetest vaba ja puhta sõnniku peal kasvavatud põllutoodang läheb Euroopas hästi peale. Paraku, Euroopa ei vajanud meie toodangut, neil oli oma turg täis ja võõraid sinna vaja polnud. Laari plaan läks ootamatult sukuvalt läbi. Tean seda olukorda päris hästi, sest töötasin sel ajal Taluliidus ja puutusin kõigega igapäevaselt kokku. Usu, Arno, see oli masendav aeg.
Madis
2010-02-13 17:41:53
Ja venemaa turust ütlesime ise ära, kuigi see olnuks täitmatu nii liha, kui ka köögiviljade osas.
põssa
2010-02-13 18:13:51
Arnol on selles osas õigus, et Laaril oli õnne "kilbile"saada ja mõned "õied" noppida. See puudutab sovhooside ja kolhooside kui nõukogulike majandusüksuste likvideerimist. See algati enne Laari ja lihtsalt viimase võimulolekul "kukkus kell". Ja selle osa äpardlikus (??) läbiviimises polnud jälle ainusüüdlane Laar, mõistlik tootmise ümberkorraldamine oli isegi võimalik aga siin tuli mängu juba punaparunite osa ja muidugi kõigi alade spetsialist Laari ülim ajupuudulikus. Ok, majandid lagunesid ja tekkisid talud. Esimene aste maaelu reformimisest oli teostatud, edasi??? edasi on ikka 100% laarlaste tegematajätmised ja lapsik arusaam turumajandusest. See teema on liiga pikk ja ammugi pole ka põssa spetsialist. selle raske aja elasid kõige kergemini üle need talunikud, kes alustasid juba Savisaare ajal, paljuski teiste hilisemate talunike arvel. Nende elujõulisuse kirjutas aga Laar juba enda eduka ja õige põllumajanduspoliitika arvele. Kamp- Laar, Hallaste ja Kama olid idealistid aga ei omanud mitte mingit ettekujutust majandusest.
Vene turg. Vähe sellest, et meie poliitikud ei soovigi Venemaaga normaalsemaid poliitilisi ega majanduslike suhteid, sellel ajajärgul polnud Venemaa võimeline meiega kauplema. Arvestades,p alju sai tolleaegne venemaa majandusabi lääneriikidelt, siis ehk oleks (??????) teoreetiliselt olnud võimalik Eestis osa rahalist abi toiduabiks muuta. Ei tea. Laar ja ka Kallas ei kaitsnud siseturgu ja sellega kindlasti suretasid põllumajandust samas külmutatud kanakintsud ja väjamaine margariin hoidsid ära kodumaise näljakriisi. Laari valitsusel polnudraha kodumaise toodangu kompenseerimiseks ja omahinnaga poleks jälle põllumajandussaadusi suudetud osta. "Nokk kinni, saba lahti" või vastupidi. Igati keeruline siis ja ega nüüdki lihtsam pole. Venemaa "tõstab pead" ja lisaks majanduslikule koostööle soovib poliitilist "koostööd". Vene turg on põhjatu ja kahjuks ettearvamatu. Ehk tõõstus toodanguga lihtsam aga kui ükspäev Petrogradi linnapea leiab, et "edik sõber küll" aga nende kuradite lihakraam pole ikka vene inimesele kõlbulik(mürgitab nende mõttemaailma), mis siis toodanguga teha? + poliitilised järeleandmised???
Naaskel
2010-02-13 20:10:37
Selles ongi asi ,et Venemaaga kauplemine on ettearvamatu kuna venelane pole harjututki mingist lepingust kinni pidama ja siin võid kõigist ilma jääda nagu Keskerakonna suur sõber ärinaine Männik ,kes nüüd Eesti riigilt "toimetuleku toetust" käis palumas . Aga pole ta midagi nii näljas ja paljas vaid sõitis Aafrika neegritele külla. Venelased lasevad aga ainult siis eestlasi oma turule kui teed poliitilisi järelandmisi,millised lõppevad alles Eesti liitmisel Venemaaga.
WSS
2010-02-13 20:49:08
Vaata kallis erak, mis seal minu jutus faktiliselt valet oli Eedu kohta?
WSS
2010-02-13 20:51:05
Kõik on tõestatav, nii et kaevaku aga.
arno
2010-02-13 22:28:02
teemale. Ka mina tean seda perioodi vägagi hästi sest olin ÜKS neist esivanemate talu taastajatest aga just teietaoliste käpardite tõttu seal "taluliitudes" need talud hingusele läksidki. Kümned tuhanded piima- ja liharaha jäid ÄRASTATUD piima- ja lihakombinaatidesse ja talude taasloomiseks võetud võlgu polnud millegagi tagasi maksta. Nii põssal kui naasklil on üldjoontes õigus, kohalik "nomenklatuur" krabas ja lagastas mis oskas seestpoolt ja vene turg lüpsis meid , nagu kordi enne ja pärast, jättes juba tarnitud kauba eest maksmata ja sinna nahka see kõik läkski. Aga minna oleks võinud HOOPIS PAREMINI... Hitleri olukord võimule tulles oli VÕRRATULT HULLEM aga Ta suutis vähem kui viie aastaga uskumatust kaosest luua sõjaliselt võimsa riigi... Kui keegi oleks vaid viitsinud ülbe irvitamise asemel veidigi uurida - KUIDAS see tal õnnestus???
vaagija
2010-02-13 23:40:21
arnole - ei ole võimalik Sinuga nõustuda: mäletamist mööda oli Savisaar võimul kõige raskemal üleminekuperioodil - võitles spekulantide vastu edukalt talongidega, et rahvas nälga ei jääks, ka ärikate poolt peidetud või tuli rahvale müüki anda. Kehtestas astmelise tulumaksu, mis samuti vaesemat rahvast säästis. Mäletan ka seda, kui noored optimistlikult linnast tõttasid maale kolhooside poolt hävitatud isade talusid taastama. Mäletan Savisaare intervjuud, kui ta tuli ringsõidult maale, et suur lootus on Eesti talud taastada ja ringsõidul ta kohtus talude taastajatega ja nägi paljudes kohtades ehitusmaterjale talu õuedel. Järgmine peaminister oli Laar ja kõik hakkas vastupidi minema - otsige alternatiivi, põllumajandus meil ei õigusta ennast. Mäletan, isegi kui Vähi oli juba peaminister, suutsid laarlased Riigikogus läbi suruda seaduse, et meie talumehe toodangut ei doteerita ja väljast tulevale subsideeritud rämpstoidule jäeti piiril ikkagi roheline tee. Nii olid tegelikult lood ja nii hääbus Eesti talu teist korda ja on seda tänaseni.
teema
2010-02-14 00:13:08
ai, Arno, sa ju lausa valetad! Taluliitudel polnud sellist suhet ei piima- ega lihakombinaatidega nagu sina pakud. Need kuulusid Tootjate Liitude alla. Muide, Taluliidud pakkusid alustavatele talunikele laene, neidsamu, mille eest Eenmaa kinnimajja pandi. Piima- ja lihakpombinaadid läksid aga just seetõttu omadega pankrotti ja jäid talunikele võlgu, et polnud turgu. Siseturg jäi liiga väikeseks, Venemaa ekspordi susserdasid Kallas &Co ära ning Euroopa meie toodangut ligi ei lasknud.
2010-02-14 07:02:33
savisaar laskis eesti majanduse põhja,tänu temale on põllumajandus kehvas seisus
2010-02-14 09:02:24
savisaar viis eesti väga kehvasse seisu 90-ndatel-21. augustil 2006. meenutas ETV-s majandusminister Edgar Savisaare nõunik Heido Vitsur 15 aasta tagust aega Eesti majanduses. Tähelepanuväärne oli Heido intervjuu lõpp: “... asjad on puudulikult dokumenteeritud. Ajalugu on läbiarutamata ja läbimõtestamata. Kui ajalugu ei ole siis igaüks mõtleb ajaloo ise välja ja tegelikku ajalugu tema tegelikus taustsüsteemis keegi ei tea...” Kas Vitsuri mõte tekkis lugedes raamatut “Peaminister”?
Suurriiklikult mõtlevat Moskvat huvitab alati ääremaade majanduslik sõltuvus Moskvast. Ministrite Nõukogu esimees aastail 1990-1992 oli kas rumal või hoopis isemajandada püüdva Eesti tahtlik õõnestaja/nõrgestaja? Edgari tegutsemine neil aastail ei jäta muid tõlgendamise võimalusi… Nagu meie aja Stirlitz eestlastest “fašistide” hulgas. Ajalookäsitlus Rahvarinde asutamiskongressil Rahvamehelikku kunstnikku Heinz Valku teatakse põhiliselt ta lühikese repliigi: "Ükskord me võidame nii-kui-nii!" tõttu. Rahvarinde ikoon pidas mitu head kõnet. Meenutan 1988. aasta 2. oktoobril Rahvarinde asutamiskongressil peetut: "Me tahame ka riigivõimu selget ja ühemõttelist hinnangut stalinismile kui inimsuse vastasele süsteemile. Ei aita mõnede negatiivsete tähendustega sõnade seadmisest kunagise rahvaste juhi, õpetaja ja isa nime ette. Stalinism tuleb hukka mõista terviklikult ilma igasuguste mööndusteta, tuleb teda võrdsustada fašismi ja rassismiga. Ning raiuda siis see kohtuotsus meie riigiseaduste raamatusse, ainult siis võime me kindlad olla, et mingil ööl ei peatu meie koduukse ees musta kongiga masin. Koos stalinismi muude jõledustega tuleb mask maha rebida ka tema šovinistlik-suurriiklikult välispoliitikalt, Molotovi-Rippentropi pakti salalehtede ja kahe supermõrtsuka vennastumissuudluse õnnistusel toimunud Eesti Vabariiigi annekteerimine Punaarmee poolt 1940. aastal tuleb ametlikult tunnistada stalinismi julmaks vägivallaks neutraalse ja kaitsetu väikeriigi kallal.”
2010-02-14 09:03:52
savisaar viis eesti väga kehvasse seisu 90-ndatel-Heinz Valgu kõne pälvis suure aplausi, mitte ei vilistatud välja. Seega oli tegu Rahvarinde ajalookäsitlusega! Aga Edgar räägib Mart Laari ajaloost? Järjekorne tõend Savisaare soovist muuta Rahvarinde tegelikku olemust selliseks nagu soovis seda näha KGB? Toona poleks ma uskunud, et stalinismi tuleb Eestis hukka mõista ka 21 aastat hiljem! Nagu oleks mõnede inimeste mälust see võigas minevik kustutatud?
Käibemaksu kaotamine ja Eesti rahatuks jooks Riigieelarvest moodustab suure osa käibemaks. Maksu korjamine kaudselt ostudesse peidetud hinnavahe kaudu on efektiivsem kui korjata seda kodanike palkadelt tulumaksu võttes. Nii tehti ka nõukaajal kui käibemaksu süsteem rajanes jae- ja hulgihinnal, millede vahe kandsid kaubandusettevõtted riigikassasse. Riigi eelarvesse laekuvast jae- ja hulgihinna vahest rahastati teadust, kultuuri ja maksti pensione ja palku riigi ning omavalitsuste ametnikele jpm. Eelviimane Ülemnõukogu võttis 1989 aastal vastu hinnaseaduse, mis tühistas seni kehtinud kahe hinnakirja süsteemi. Mida tehti Eestis aastail 1990-1992? Valitsus ei rakendanud riigi eelarve täitmiseks uut viisi käibemaksu korjamiseks. Nii kestis see kuni Tiit Vähi valitsuse poolt läbiviidud rahareformini 20. juunil 1992. Siis viidi sisse ka uued maksud, mida Savisaare valitsus pidanuks rakendama juba 2,5 aastat varem! Kogu oma kahe aastase valitsemise jooksul Edgar ei osanud või ei julenud kehtestada käibemaksu! Kas seetõttu tollal alustanud ettevõtjad nagu Kofkin, Sõõrumaa, Leedo jpt Edgarit sponseerimist väärivaks sõbraks peavadki? Nende unelmate maksuterminaator Savisaar tegi õheima riigi Eesti ajaloos! Keskerakond on nüüd ristivastupidisel seisukohal? Ainult võimujanus populist suudab riigikorra muutudes oma vaateid 100% muuta. 20. august 1991. Vabaduse väljakul kell 16 alanud miitingul demokraatia toetuseks kohtasin erakonnakaaslasi. Kuulsin, et Rahvarinde leeri ja Kodanike komitee liikumise erinevate seisukohtade lepitamised edenevad ja ehk tehakse täna õhtul otsus ära. Toompea otsust tuli väga pikalt oodata. ETV tegi otseülekande.
2010-02-14 09:04:21
savisaar viis eesti väga kehvasse seisu 90-ndatel-Kell 23 pani Ülo Nugis lõpuks hääletusele korduvalt redigeeritud otsuse «Eesti riiklikust iseseisvusest». Vajati 53 häält, et senisest ENSVst saaks jälle Eesti Vabariik. Kell 23.02 näitas häälte lugemise tabloo, et otsuse poolt on 69. TV vahendusel jälginud kogu Eesti rahva hing hõiskas sel viimasel 20. augusti tunnil. Lõpuks leiti üksmeel ja julgeti teha otsus, mida oodati juba aastast 1988. Tänastele noortele üks võrdlus. Kui väga teineteist armastav paar on 3-4 aastat oodanud ja pikisilmi lootnud last saada ja siis äkki tuleb rõõmusõnum rasedusest! Midagi sarnast tunti tollal hinges.
Ehkki riigil puudus oma raha, rahva poolt valitud parlament ja riigipea, ka ministrite nõukogu esimees tundus tagurlik ja riiki okupeerisid jätkuvalt võõrväed, sai rahvas tugeva impulsi, et reaalne de facto iseseisvus pole enam mägede taga. Ainus kes sellel õhtul Toompeal ei rõõmustanud ega löönud ETV kaamerate ees pokaale kokku oli ministrite nõukogu esimees Edgar Savisaar… Kas ta mõtles tagasiastumisest? Vaevalt. Aga palju olnuks teisiti kui jätkanuks Tiit Vähi. Kohe alustatuks ettevalmistustega krooni kasutuselevõtuks aastavahetusel nagu oodati. Samuti tehtuks ka maksureform varem ja ehk saanuks Eesti ka juba aastaks 1992 oma esimese eelarve? Käibemaksu ja kõrgemaid tööjõumakse hakatuks koguma 6 kuud varem. Eesti riik olnuks märksa tugevam ja paremad ametnikud ei siirdunuks mujale. Savisaare informeeritus ja KGB-sõbrad Räägitud on Edgari heast informeeritusest (nädal enne putši ütles Savisaar Teet Kallasele: “aga äkki seda liidulepingut ei tulegi?”) ja sidemetest kõrgete sõjaväelastega. Korraldati satelliidivalve Edgari kaatriga Helsingist Tallinna toomisel. Kas putšistid, kes kontrollisid piirivalvet ja piiriületuspunkte, andnuks piirivalvekaatrit toomaks ära NSV Liidust lahkuda sooviva ENSV valitsusjuhti? Ilmaski ei. Kuidas paljakäsi tüsenev ministrite nõukogu esimees teletorni hõivanud tankikolonni Pihkvasse tagasi “saatis”? Majanduse olukord aastail 1990-1991 Aastatel 1990.-1991. oli üle 95% Eesti ettevõtlusest riiklik. Savisaar valitsusjuhina tegutses nii nagu riigimajandus ja riiklikud ettevõtted oleks Eesti õitsenguks ainuõige tee. Miks ta ei pidanud vajalikuks taastada käibemaksu kogumist eelarvesse? Ilmselt ta tollal ei mõistnud maksude olemust, sest valitsus sai riigiettevõtetelt kasumina teenitud raha ära võtta, muidugi juhul kui asutuse juht(kond) oli eetiline ja ei teinud kõrvale vahedajat millele jäeti kasum. "Konverteeritava" rubla korral aga saanuks seda ka juurde trükkida? .
2010-02-14 09:04:50
savisaar viis eesti väga kehvasse seisu 90-ndatel-Järgmise sammuna (vist 1990?) kaotas Edgar ära SORVO, mis tegeles riigifirmade kontrollimisega ja mida toona kardeti rohkem kui KaPo-t täna. SORVO kadumine oli stardipauk riigiettevõtete juhtidele hakata ajama oma "äri" riigi vahenditega. Kas juhuslik aps? Majandusjuht alustaks erastamisega ja pärast suurema osa ettevõtete erastamist, saanuks likvideerida või reorganiseerida riigimajandust kontrolliva organi.
1991. aasta suve algul oli enamike edumeelsete eestlaste jaoks selge, et eesti kroon tuleb sisse viia nii ruttu kui võimalik. Hinge vaakuva NSV Liidu rahatrükikojad trükkisid raha juurde seni nägematu hooga. Senini veel administratiivselt hindu kinni hoides ja muude majandushoobadega pidurdatud inflatsiooni tempo oli veel talutav, kuid pessimistid ennustusid lähema aasta jooksul kuni 10-15 kordset hindade tõusu. Kuna ettevõtete arvetel ringelnud rublade hulk oli mitu korda suurem sularahana käibel olnust ning hiiglaslikud summad kulusid Tšernobõli tuumajaama avalikkuse jaoks väiksemaks salatud katastroofi tagajärgede likvideerimisele. Ka maailma tõhusaim Gorbatšovi alkoholismi vastane võitlus andis impeeriumi riigituludele valusa löögi. NSV Liidu poolt aastakümneid viljeletud vabastussõdade poliitika tõttu lisandus palju uusi nafta tarnijaid ja OPEC ei suutnud enam maailmaturuhindu kontrollida. Saudi Araabia lõpuks tüdines kokkulepete rikkumistest ja 3-kordistas oma naftatootmise ja naftahind maailmaturul alanes mõne aastaga 4-korda. Suurel määral nafta- ja gaasi ekspordist elatuva NSVL valuutavarud kuivasid tilgatumaks, kuid aastakümneid naftat laristanud riik ei suutnud oma kulusid tulude vähenemise tempos kärpida. Eesti kroon ja 6 kuu hüperinflatsioon 1989. deklareeris Savisaar vajadust võtta kasutusele "konverteeritav" rubla! Eesti kroon oli Savisaare jaoks kapitalismi sümbol ja "iseseisvas" Eesti NSV-s ei saanud seda lubada. Talongidest ja pikkadest poesabadest majanduse kraavikeeraja suurt kaugemale ei jõudnud. Nagu Indrek Toome ei teinud maksureformi, nii lasi ka Edgar iseseisvaks pürgival riigikesel tasakesi rahatuks joosta. Eesti NSV Liidust veidi vabam hinna- ja majanduspoliitika tingis ka ülejäänud NSV Liidust suurema inflatsiooni.
2010-02-14 09:05:21
savisaar viis eesti väga kehvasse seisu 90-ndatel-Pensionärid on tihti kurjad Siim Kallase peale, ta olevat Eesti Panga juhina rahareformi teostades ära nullinud nende aastakümnetega kogutud rublasäästud. Kahjuks ei süveneta, keda tegelikult õigem oleks kritiseerida. Eesti krooni vastane Edgar tegi kõik selleks, et eesti krooni kasutusele ei võetaks. Säästusid ehk seisvat raha nullis ära nõukogude rubla hüperinflatsioon, mis iga kvartaliga üha enam progresseerus. Inimesed ostsid suures hirmus poodidest igasugu kättesaadavat träni kokku, et hüperinflatsioonikeerises seisva raha tõttu teenistuse väärtuse kadu veidikenegi vähendada.
Piltlikult seletades, rublatsoonis olles istusime kuristikku liikuva rongi esimeses vagunis. Oma raha kiirema kasutuselevõtu pooldajad Rein Otsason, Siim Kallas jt kutsusid vagunit (loe rubla) hülgama. Maha hüpata oli valus, kuid väldituks sügavikku sõitu ja maandutuks kuristiku nõlval, kust olnuks lihtsam kuristikust välja ronida. Aga Edgar tõkestas tee kuulutades, et ta läheb veduri masinaruumi ja paneb rongi seisma või isegi vastupidi mäkke üles rühkima! Paraku oli see kas alatu vale või sinisilmne naiivsus. Vedurilt olid kõik juhthoovad eemaldatud ja rong liikus mitmendat aastat juhist sõltumatult omasoodu allamäge. Eriti selgeks sai krooni kasutuselevõtu vajadus sügisel-talvel pärast 1991. augustiputši. Rahvas ootas eesti krooni ja iga nädalaga tühjenesid poed kaubast, väljaarvatud valuutapoed. Edgar aga tegutses rahva tahte ja turu ootuste vastaselt oma inertsist või nõuandjate soovituste kohaselt "juhtimisega" edasi, püüdes jõge vastupidi voolama panna. Jõuluks 1991 tehtud eesti kroon olnuks 2:1 saksa marga suhtes Milline olnuks eesti krooni kurss saksa marga suhtes 6 kuud varem? 1991. aasta viimastel Eesti Panga valuutaoksjoneil müüdi saksa marka hinnaga 15 kuni 15,5 rubla. Rubla summade jagamine 10-ga andnuks 1,55 seega jäänuks kursi 1 DEM = 2 EEK korral ka piisav 22%line tugevusvaru? Viimasel Eesti Panga oksjonil juunis 1992. müüdi saksa marka umbes 63 rublaga. Kogu riigivara olnuks arvel 4 korda kallimalt?
2010-02-14 09:06:40
savisaar viis eesti väga kehvasse seisu 90-ndatel-Edgari vaesuslõks Eestile
Viimase 8 kuuga juunist 1991 kuni tagasiastumiseni jaanuaris 1992 juhtis Edgar Eestit vaesuslõksu, millest väljaronimiseks kulus vähemalt 1,5 aastat. Tema otsene vastuseis eesti kroonile oli põhjus tänu millele rublatsooni 1992. aasta esimese poole meeletu inflatsioon tegi 4-kordse allahindluse eesti tööjõule ja kinnisvarale. Tõsi ajutiselt, kuna aasta-paariga turul hinnad stabiliseerusid „õigel“ tasemel, kuid paljud turumajandusvõõrad kodanikud vaesusid. Tuttav, kes oli tollal baarmen, heietas 1992. rahareformi järgseid aegu, kui esimestel kuudel rublasid loopima harjunud kundedel ka kroonid vintis peaga harjumusest kergelt kadusid… Ta teenis jootrahana 10 tuhat krooni kuus, millega saanuks Tartus osta ühe toalise korteri. Nüüd ta olnuks üürikorteri(te) pidaja. Mis kergelt tuli, see kergelt kadus. Eesti iseseisvuse kõige raskemad aastad 1992-1993 jätnuksime vahele, alustades kohe 1994. aasta tasemelt. Tõsi ettevõtlus poleks nii tormiliselt arenenud kuid jäänuks olemata tarbetu laristamine. Ühiskond olnuks märksa ühtsem ja lõhesid (GIN-i koefitsent) ei venitatuks nii suurteks. Riigivara ärastamised ei olnuks nii supersoodsad, sest toonuksid sisse arvel olnud rublahindades sama nominaali ehk neli korda enam saksa marku... Hiljem kehtestatud EVP kurss olnuks teine, kuid erastamises osalenute ring olnuks laiem. Pealegi oli arusaamatu miks Eesti riik ei sekkunud kui spekulandid hirmujuttudega ajendasid rahvast oma väljatöötatud EVP-kroonid 20-30 sendi eest loovutama? Ehkki riik ise andis pärast spekulantidele EVP eest erastatavat vara 1 krooni eest? Riigil oli kohustus ja riik pidanuks sekkuma juba tasemelt 95 senti, et kinnitada oma usaldusväärsust! Lindiskandaali aegu käis Savisaar Peterburis Lindiskandaali avalikuks tulemise eel käis Savisaar väidetavalt Peterburi linnapea Anatoli Sobtšaki juures. Kelle juures tegelikult? Kas salapärane firma SIA oli seotud KGB-ga? Kas Edgar ei külastanud mitte Sobtšakki nõustavat (kontrollivat) abi - DDR-i kogemusega KGB-alampolkovniku Vladimir Putinit? Tsitaat Putini karjäärist 1990. aasta jaanuarist mainiutin sai 1990 Leningradi Ülikooli rektori Stanislav Merkurjevi abiks välissuhete alal. See ametikoht kuulus KGB nomenklatuuri. Rektor oli sellest teadlik. Mais 1990, varsti pärast Anatoli Sobtšaki valimist Leningradi linnanõukogu esimeheks asus Putin tööle tema nõunikuna. Sisuliselt oli ta ka abi, referent, sekretär ja usaldusisik. On oletatud, et see üleminek toimus tema ülemuse soovitusel. Putin ise väidab, et ta teatas sellest oma vahetule ülemusele KGB-s, kui kokkulepe tema määramise kohta oli juba olemas, ning sai temalt loa. |