13. juuni 2018
23 (1104)
Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus Kesknädal jätab endale õiguse kommentaare tsenseerida 
Uus teooria: Eduard Bornhöhe valetas
Caupo järglane
2013-01-19 22:57:24
Landesveri ma ei tea ,on see halb või on see hea.
Olen kuulnud Pühajärvest,Mahtrast ja ka mingist Sõrvest. Meenub veel ka Madispäev,kus Caupo mässas terve päev, ei ka Lembitu and alla ja siis saabuski Valhalla ! Eestlaste eluke olla hulluks läinud mitte pärast Jüriööd ,vaid peale 1671 aastat ,mis Karl XI oli kinnitanud " Liivimaa politseiseaduse",millega tunnistati pärisorjus Liivimaal seaduslikuks ning Neitsi Maarjale pühendatud Maa muutus tõeliseks mõisnike paradiisiks ning kõik talupoegade lootused luhtusid.
Jaan Kaer
2013-01-19 23:07:24
Hea Enn Oja . Palun õpi eesti keel selgeks. Ära risusta kommentaariumi oma jätkuva kirjavigade kanonaadiga.
mõtlik
2013-01-19 23:16:59
Kuidas toimus riigikorra üleandmine Poola Vene Taani ja Rootsi ja Saksa vahel on teoreetiline . Aga üks seik nagu ülemineku kohta oleks :1346 aastal müüs Taani kuningas Atterdag/ "Jällepäev"/ Põhja-Eesti ,mis kuulus Taani kuningale alates 1219 aastast,20 000 hõbeseekli eest Saksa ordule.
Kas ka Karl XII ja Peeter I vahel midagi sarnast toimus pole täpsemalt teada.
to mõtlik
2013-01-20 00:52:08
1721. aasta Nystadi rahuga läksid Liivimaa ja Eesti Venemaale, lisaks maksis Venemaa Rootsile ka rahas. Samuti tagastati Rootsile vahepeal okupeeritud soomlaste alad.
mõtlik
2013-01-20 09:23:56
Kas siin ei teki arusaamatus ,et sõja võitja maksab kaotajale raha ja kuuldavasti oli andnud kaotajale ka õiguse teatud aastate jooksul kaotatud maal tollivabalt kaubelda ?Ä kki oligi kombeks põlisalade ostu-müügi tehingutega.
kiin
2013-01-20 12:34:47
Kabelimatsu siinsetele aladele andis 17. sajandi lõpukümnendeil toimunud mõisate reduktsioon elik riigistamine Rootsi riigi kasuks. Osa aadlist jooksis setõttu hiljem Peetri poole üle - vastutasuks kinnistati nende endised õigused mõisatele. Ühes reduktsiooniga läks mõisnikelt Rootsi riigile üle ka kohtupidamise õigus riigistatud aladel. Sealt ka legend "vanast heast Rootsi ajast".
kärbes
2013-01-20 15:28:46
Kas see :"vana hea rootsiaeg " oli siis niisugune omapärane huumor?,sest mõisnikud orjasid nii Eesti kui Liivimaas kuni 1860 nendate lõpuni . Lindpriideks saades,ehk saades õiguse mõisast lahkuda, pages Eestist ja Liivimaalt ca. 200 000 inimest.
kriibu
2013-01-20 15:35:10
Kui juut ütleb Eesti kohta "debiilikute juhitav riik", siis tundub juudi arvates kõik korras olema..... Kui aga keegi julgeb öelda midagi juutide kohta, on juutide kisa taevani.
Öääääk!
Paindlik tööturg
2013-01-20 16:16:45
Aga lollidega on ju tore äri teha!
2013-01-20 21:05:41
Ka Rootsi pangad teevad siin nö head Rootsi aega!
põssa
2013-01-20 21:43:50
Eks möödunud ajad ongi vist head ajad. Siin ühe inimese arvamus "heast vene ajast":
50, 60 , 70... elu nõukogude liidus ja sealhulgas nõukogude eestis oli muutunud igati külluslikuks ja isegi mugavaks... miljonär kolhoosid - sovhoosid tekkisid kui seened pärast vihma, inimesed ostsid juba massiliselt luksautosid - pobeda, volga, moskvitsh jne jne... muretseti kalleid stereoradioolasid, magnetofone, fotoaparaate, külmikuid, pesumasinaid, mustvalgeid ja värvilisi telekaid, jalgrattaid, mootorrollereid, mootorrattaid jne jne jne... nõudmine muutus aina suuremaks ja tekitas tootmisprobleeme... tekkisid järjekorrad... ehitati massiliselt eraelamuid saunsuvilaid, reisiti igal suvel musta mere äärsetesse kuurortitesse jne... ka olid organiseeritud töölistele nii maal kui linnas puhkused sanatooriumides ja puhkekodudes, veeti rahvast teatrisse, kinno, spordi ja meelelahutus üritusetele... nõukogude eesti õitses praktiliselt igas mõttes... tekkisid uued kaasaegsed linnaosad, tallinn laienes ja kaasajastus suurepäraste ehitustega, arhitektuuriga jne... nagu olen kirjutanud varem, et ehk oli sada miinust ja probleemi, oli siiski miljon plussi, võrreldes praeguse eesti ja inimeste elu oluga, massprobleemidega... ka rahal oli jõudu ja inimesed teadsid kuidas rahaga ümber käia ja mida osta ja mida mitte... ostmishüsteeria ja reklaam kaupadele puudus... inimene küsis kui ta vajas midagi... keegi ei põgenenud ära välismaale sellepärast, et tööd pole ehk, et palk väike... mõnda üksikut maalt lahkujat ajendas eelkõige seiklus ja ebatõsidus... keegi ei pidanud olema nõukogude eestis kodutu, töötu ja näljane...
põssa
2013-01-20 21:44:36
järg:
äiteks mida sai siis nõukogude inimene endale lubada 1 rubla eest... muideks see 1 he rublaline rahatäht oli vapustav, seda võis kogemata unustada pükste taskusse kui püksid läksid pesumasinasse ja rubla tuli välja ikkagi nagu uus see kannatas kuulide rahet ja põlengut kui tarvis... jah 1 rubla ka minu lemmikrahadest... üldse rahad olid väiksed ja mugavad... 1 rubla... selle eest sai käia 10 korda kinos pioneer ehk luksimas kinos 2 - 4 korda selle eest sai juua gaseeritud vett automaadist 100 korda ehk 33 korda klaas limonaadi, 5 - 6 suurt koore plombiir rosina jäätist sellega sai korraliku toidukorvi päevaks, kui tarvis, isegi kaheks... hea sai maksis 12 kopikat, leib 14 kopikat 1 liiter piima 14 kopikat selle eest sai peaaegu 1 kg head vorsti ehk juustu... 1 kg hakkliha 100 karpi tikutoose 6 - 8 kg tomateid, 10 kg kartuleid 20 korda sõita linna bussiga ehk mujal metrooga kuid kui palju sai selle pisikese raha eest osta vihikuid, pliiatseid, vesivärve jne jne... tollased palgad... nood olid enamvähem ühesugused... näiteks värskelt kõrgkoolist tulnud spetsialist - insener, kooliõpetaja teenisid 100 - 150 rubla kuus, mis hiljem tõusis 250 rublani kuus 300 rublast kuu palka loeti väga, väga heaks... inimesed elasid riiklikes korterites ja keegi ei muretsenud, et kuskil pole elada ja et peab tegema pangalaenu eluks ajaks, et kuskil elada... korteri üürid olid sümboolsed 3 - 10 rubla kuus... st seda, et nelja liikmeline perekond kõigi mugavustega 3 - 4 toalises korteris maksis inimese kohta vaid 2.50 kopikat kuu üüri... paljudes kohtades kuulus sinna sisse ka elektri eest tasu... kuid kui ei kuulunud oli elektri kasutamine peaaegu tasuta... koolid olid tasuta ja ka koolitoit enamuses tasuta... koolivormid samuti olid tasuta, hiljem lisandus sümboolne tasu 2 - 3 rubla, kuidmitte kõigile... tehnikumid ja ülikoolid olid kõik tasuta + kõigile maksti stipendiumi kuna toit, riietus ja reisimine oli väga odav, ehk lihtsalt sümboolse tasu eest, sai üliõpilane igati lahedalt elatud ja paljudel jäi stipendium isegi alles... jah, selle rubla elulugu võiks pikalt jätkata... kuid seda tagasi tuua ei ole võimalik... uus generatsioon on teinud oma mudeli ja tundub, et sellele generatsioonile meeldib laenata, elada võla korteris, majas ja ringi vuhada võõra võlaautoga, ning võlad ka üle kanda oma lastele, kes taas jätkavad seda lõputut võlgade karusselli, mille eest kuhugi põgeneda polegi võimalik...
2013-01-20 21:59:06
Niisugune riigipoolne jõuluvana mängimine selle riigi pankrotti ajaski.
2013-01-20 23:55:04
Muidugi Eduard Bornhöhe valetas. Väga halb näide on pealkirjaks pandud. Venestajate rõõmuks kirjutatud ajaloolised jutukesed, mis pidid näitama eestlaste igipõlist saksavaenulikust ning "eesti ja vene rahva iidset sõprust". Ka nõukaaja retoorikaga sobisid need raamatukesed kokku suurepäraselt. Tänasel päeval soovitaks küll neid mitte väga südamesse võtta!
Rahvusromantika on muidugi mõista tore asi, et rahvuslikku eneseteadvust tõsta, kuid allikaline ja arheoloogiline baas, millele muistset vabadusvõitlust Bornhöhe mõistes üles ehitada on ikka üsna niru. Eesti rahvas selle aja kontekstis on ka selline abstraktne mõiste. Need vähesed kroonikakatked ja arheoloogilised leiud, ei jäta küll kahtlust, et n-ö rahvuskaaslaste (ja naabrite) peetimine oli siinmail väga suure au sees. Kusjuures ma arvan, et siinkohal on eesti keskaja ajaloolased siiski üle pingutanud. Muistse vabadusvõitluse olemus polnud küll ehk selline nagu kirjeldab Bornhöhe, kuid midagi siiski oli. Kellele ikka meeldib võõras võim ja nende poolt pealesunnitud koormised!
Enn Oja
2013-01-21 09:21:25
kajjn iljuti jänkide villmi Tsõng''õõs aanist ehk 13.'st sajandist . siis ja sääl pidasid Tsõng`õõsi v'ääp'äälikute sidemehed omavahel sidet päjkäse p'eeglitega ! ma ej tea selle t'õelevasstavust ehhki tollased vallutatud tsungid olid mejjst mettslastest mõjsstuselt mitu s'ammu ees .
aga äki oli ka Lembitul midagi sarnast ülik'iireks sidepidamiseks olemas ning kogu vasstupanu korraldatud paremini kuj Tallina ühisvedu ? ajnult kohale tuli t'ulla võj m'inna omal jalal tasuta .
2013-01-21 09:25:56
Valetamises võib süüdistada ilukirjandusliku teose autorit ainult idioot.
muigaja
2013-01-21 09:56:01
põssa jutt õige. Nõukogude ajal oli Eestis elu odav ja hea. Kui oleks Eesti läinud isemajandamisele, siis oleks elu vel rohkem õitsele löönud, sest isemajandamine oleks likvideerinud need nomenklatuursed kohakesed ja ebamajanduslikkuse. Ei oleks siis Eesti pankrotti läinud. Pankrotti läks suur Venemaa ja haaras ka teised kaasa. Nüüd aga põgenevad eestlased Eestist nagu rotid uppuvalt laevalt. See on see unelmate kapitalistlik Eesti.
2013-01-21 11:06:27
Nii et muigaja ideaaliks olnuks siis isemajandav Eesti Venemaa koosseisus sest vastasel juhul kaotaks ju asi mõtte.
muigaja
2013-01-21 13:08:28
eelmisele. Ma pole öelnud, et Venemaa koosseisus. Kas te eesti keelt lugeda ei oska?
põssa
2013-01-21 14:08:47
muigajale
Tegelikult elasin küll mina ka tollel ajal paremini kui praegu, siiski see kirjatükk on kopeeritud mujalt ja ei väljenda minu arusaamasid. Kirjuataks mees kes üritas 84-ndal aastal siit "paradiisist" minema saada. Paljuski isegi nõustun aga väga palju on seal asja ilusamaks tehtud kui tegelikkus. Igal režiimil või ajastul on oma head ja vead ja vähemalt osadele inimestele toob uus riigikord halba ja teistele midagi head. Ja kunagi ei saa kindlalt väita, et kui poleks okupeeritud või poliitilisi eelistusi muudetud, siis oleks asi kindlasti paremaks läinud või oleks päris jamaks läinud. Eesti tingimustes ehk paljugi ei sõltu meist, seda juba mitmete sajandite jooksul. |
