Nimelt - selgub et - USA ilmselt relvastas hoolsamini kui muidu Gruusias armeed, kuna kavatses McCaini valimiskampaania turgutamise puhuks - septembris rynnnata IRAANI - kuid Gruusia otsustas - pealekauba ja nahaalselt - oma Osseetia/Abhaasia probleemigi ruttu-ruttu-rutates lahendada - mille tulemusel aga Iraani asi kipub tuksu minema.. Siit selgub ka liin, miks USA ja kogu see maailm usinamalt kui muidu kaagutab Venemaa kallal - kuna marusuured suunitletud investeeringud on tehtud, aga - NOOD suuremad tulud ju paraku - teenimata...

Olen samal arvamusel Väino Pärnapuuga-- Et kõige suurem okupant läbi aegade on Inglismaa,ka teise maailmasõja eel kinkis ta iseseisvaid riike Stalinile kui oleks need tema omad. Kuid teine okupant on kindlalt Venemaa. Ja kui Inglismaa on jäänud ilma vallutatud võõrriikidest , siis ka Venemaa nutab taga neid vallutatuid riike kes pääsesid tema võimualt N.Liidu kokkuvarisemisel. Ja "Ühtse -Venemaa" suurim unistus on Vene Impeeriumi taastamine 1913 aasta piirides.Ja sinna hulka kuuluks ka siis Soome. Ei aita siis Soome "pugemine" Venemaa ees midagi.

Ants. Sapeaksid ilmajaamas töötama,seal ka räägitakse üht,tegelikult on kõik vastupidi. Nii ka Sina,enne oli suurim okupant Venemaa,täna juba Inglismaa.Ise ka aru saad millist jama ajad. Jää ometi endale kindlaks. Ja ära hirmuta siin,et Venemaa tahab taastada oma impeeriumi 1913 aasta piiridesse. Mõtle,siis ütle.

Meg-ile. Sinule oleks nagu kott pähe tõmmatud ja sealt näed ainult vene propagandat. Eesti riigi jaoks on muidugi kõige suurem okupant Venemaa--Inglismaa siin kunagi okupeerimas käinud ei ole. Kuid Maailma mastaabis on kõige rohkem riike okupeerinud Inglismaa-- kas jõudis Sulle kohale ?? Ja Medvetjevi "kroonimis peol" tõsteti toost Venemaa taastamise terviseks 1913 aasta piirides. Seda Sina muidugi varem kuulnud ei olnud ?!

Ülepeakaela plehku pannud grusiinid ei jätnud maha mitte ainult sõjavarustuse vaid ka Iisraeli -US õhukaitse juhtmise süsteemid. Lisaks dokumendid Iraani invasiooniks ,mis on nüüd üleantud Moskva poolt Iraani luureteenistusele koos lubadusega Iraani agressiooni korral abistada. m.o.

Eelkommenteerijale-- Sinu jutt ajab lausa naerma,--" Ameeriklased põgenesid kabuhirmus Gruusiast,loopides maha et oleks kergem joosta kõik operatiiv dokumendid. Oled tõesti täielik ohmu , milleks üldse peaksid Ameeriklased selliseid dokumente, kui sarnaseid ongi olemas vedama Gruusia.???? Mõtle ise kui oled mõtlemisvõimeline. Ja naeru koht Venemaa kes on sõjaliselt kordades nõrgem Ameerikast läheb kohe Iraanile appi .?! Ameerika ei ole Gruusia ,seal põletaks Venemaa kohe näppe

To- Gruusia vs Iraan-- Mart Ojasalu. Tegelikult Gruusiinlastele anti U.S.A. poolt dokumendid milles Ameerika invasiooni plaanid Iraani vastu. Et lugege sõbrad ka meie plaanidest. Lollid gruusinid viisid need aga peldiku ja vaprad vene rahuvalvajad korjasid sealt ülesse ja andsid Iraani luurele.

Armas Megikene, enne kui hakate järjekordset peatäit nuttu lahistama "vaeste osseedi naiste ja laste pärast " keda koledad grusiinid une pealt tapnud võtke vaevaks lugeda tänasest Postimehest kuidas see seal kõik algas ja arenes. See ei ühti küül aravatavasti Venemaa teabeallikaist teile ettesöödetud versiooniga aga midagi pole teha, arvatavasti grusiinid rumalukesed ei osanud enne venelaste käest täpselt järgi uurida kuidas peab käituma...

tänases päevalehes oli päris hea artikkel iivi massolt, kes pigem vasakpoolse maailmavaate pooldaja. kuna kõik seda jubedat lehte ei loe, siis:
Gruusia konflikt oli äratus, mis tabas paljusid tukkuvaid vaatlejaid üllatusena. Lääs oli uinunud juba mõnda aega fukuyamalikku unne, uskudes, et maailmas on pinged taandumas ning üleilmastuv maailm liigub tasapisi demokraatia poole, ehkki üksikuid diktaatoreid ja terroriste tuleb veel siit-sealt kõrvaldada.

Kriitikute ja inimõigusaktivistide arvamust Venemaa demokraatliku arengu peatumise kohta ei võetud kuigi tõsiselt. Sestap oli Venemaa esimene piiri taha suunatud sõjaline agressioon pärast N Liidu kokkuvarisemist ootamatu.

Konflikt äratas kartuse, et külma sõja aegne maailma kaheks jagunemine kordub, aga tuletas meelde ka läänemaailma enda jagunemist. Baltimaade, Poola ja Ukraina juhtide selge agressioonivastane seisukoha-võtt ja ühene toetus grusiinidele ei saanud täit toetust kõigilt Euroopa liitlastelt. Nägime, et jaotus “vana” ja “uue” Euroopa vahel ei ole veel päriselt kadunud. “Uue”, idapoolse Euroopa suhe suurde naabrisse on kantud vähem reaalpoliitikast ja rohkem põhimõttekindlast deviisist, et “huvipiirkondadest” kinnipidamine ja jõupoliitika ei kuulu 21. sajandi diplomaatiasse.

Suur vend, väike vend


See jaotus kristalliseerus lähedaste naabrite Eesti ja Soome erinevas suhtumises Gruusia konflikti ja tõi sealjuures korraks välja ka vana omavahelise, juba kitkutud kana, naabrite asetumise teineteise suhtes “suure” ja “väikse venna” positsiooni. President Tarja Halonen tõreles Soome rahvusringhäälingus eestlastega emalikult, sest tema arvates reageerisid need liiga otsekoheselt Venemaa agressioonile, unustades samal ajal, et Soome ei ole ka enda sõnul enam Eesti “suur vend”. Samuti kõneles “suure venna” hoiakust normaalselt riigijuhtidevahelisse diplomaatiasse mittekuuluv vihje eestlaste Nõukogude-järgsele kollektiivsele traumale. Sellest räägib ka asjaolu, et president Haloneni on raske ette kujutada samamoodi manitsemas Rootsi välisministrit Carl Bildti, ehkki ka too taunis Venemaa käitumist selgelt.

Soome meedias kõlanud Eesti presidendi vastus, et Eesti ei võta seisukohta teise Euroopa Liidu liikmesriigi välispoliitika ega ka psüühilise seisundi suhtes, oli olukorda tervikuna arvestades tasakaalukas. President Ilves vihjas sellise vastusega peenelt Soome presidendi kommentaari ebatavalisusele, tegemata sõnavahetusest siiski liivakastimängu vastusüüdistustega stiilis “vaadake, mis te ise tegite” või “mis teid ennast vaevab”. Sellest hoolimata olid mõned soomlased pahased, et Eesti president üldse asjale reageeris. Nii palju on ka rahva hulgas suure venna hoiak säilinud. Mõnesid soomlasi ärritab, et oma varase nooruse eemal paguluses veetnud president ei mõista osutada suuremale vennasrahvale seda jäägitut austust, millega too on siin kandis harjunud.

Suhteid Soomega pole siiski põhjust vaadata liiga pessimistlikus valguses. Eestil on Soomes endiselt väga häid sõpru ja suur osa soomlasi suhtub kriitiliselt omaenda juhtide ettevaatlikkusse suhetes idanaabriga. Gruusia konflikt tõigi tegelikult päevavalgele mitte ainult eriarvamusi “uue” ja “vana” Euroopa vahel ning Soome ja Eesti vahel, vaid ka riikide sees. Soomes on see jaotus eriti tugevalt tunda Kekkoneni-aegse üliettevaatliku idadiplomaatia ehk “soomestumise” aja tõttu, milles osa soomlasi näeb ikka veel kindlat heanaaberlike suhete hoidmise retsepti, kuid teine osa tahaks kogu nähtuse juba lõplikult unustada ning üheselt lääneriikide perre suunduda.

Eestist saab selles kontekstis Soome sisemiste vaidluste lakmuspaber. Võiks öelda: näita mulle, kuidas suhtud Eestisse ja Eesti ameerikaeestlase taustaga presidenti, ja ma ütlen, millised on sinu suhted nii ida kui ka läänega. Sestap pole ime, et Soome venemeelsed äärmuslased on valinud patuoinaks ja vaenupropaganda objektiks just Eesti. Leena Hietaneni Eesti-vastane võitlus on eestlastele juba tuttav, nüüd järgneb sellele veel õelam demagoogia dotsent Johan Bäckmanilt, kes vannub iseseisvale Eesti riigile peatset lõppu ja katsub eestlased kollektiivselt natsideks tembeldada. Bäckmani vaenuõhutamise võiks tähelepanuta jätta, kui mees ei õpetaks Helsingi ülikoolis Eesti ja Vene õiguspoliitikat – olukord oleks võrreldav, kui juutide ajalugu õpetaks natsiideoloogist holokausti eitaja.


Eesti-vaenulik propaganda


Venemeelset ja Eesti-vaenulikku propagandat levitab ka end Soome islamiparteiks kutsuv mitteametlik rühmitus, mille juht Abdullah Tammi on enda sõnul olnud KGB töötaja ajal, mil ta usklik vagadus leidis veel väljendust mitmesugustes kristlikes kogudustes. Äärmuslaste ees-märk on ilmselt vaenu külvamine Eesti ja Soome vahele, mis-tõttu ajakirjandusel tuleks siinkohal pea külm hoida ning meeles pidada, et nood ei esinda soomlasi laiemalt. Äärmuslastest tuleb eraldada ka “ettevaatlikud”, need, kelle eesmärk pole vaen, kuid kes loodavad julgemast kriitikast distantseerudes oma sõprussuhteid idanaabriga säilitada. Soome juhtkonna hiljutise ettevaatlikkuse võib asetada sellesse kategooriasse. Lisaks neile on Soomes ka tõelisi läänemeelseid, kes ei näe enam mingit erilist põhjust idasuhteid muudele suhetele eelistada. Seegi seisukoht pole enam Soome tipp-poliitikale võõras.

Ehkki diplomaatias psühholoogitsemine on kurjast, võib analüüsi käigus täheldada, et traumasid, nii minevikukogemustest kui ka tulevikuhirmudest johtuvaid, on vaja üle elada mitmel pool, sealjuures Soome lahe mõlemal kaldal. Eesti eeliseks selles protsessis oli selge murrang, kui üks ajajärk lõppes ning väljaütlemata kogemused ja mõtted tulid esile otsekui paisu tagant. Soomes on sund olnud piiratum ning seetõttu ka vabanemine vaoshoitum. Paljud isegi ei tunnista, et mingis sundseisus on oldud, mistõttu see seis kestab tegelikult vaimsel tasandil edasi. Kuna kogemustes on nii ühist kui ka erinevat, on eestlastel ja soomlastel üksteisele paranemisprotsessis palju anda.

Uue aja reaalpoliitika toob meelde Hitleri-aegsel Saksamaal öeldud pastor Niemülleri kuldsed sõnad: esmalt viidi ära juudid, kuid ma ei öelnud midagi, sest ma pole juut… Solidaarsust väiksemate ja nõrgematega peetakse liigseks luksuseks, kui vastas on nii sõjaline jõud kui ka energiatrump – sõprus tugevama osapoolega pakub näiliselt enam turvatunnet. Ometi on just omavaheline solidaarsus see, mis teeb väikesed riigid tugevamaks. Nii Soomel kui ka Eestil on vastastikusest sõprusest palju võita.

seda viimast osa soovitan kohe mitu korda lugeda nendel, kes soovitavad venemaad mitte ärritada ning vait olla!

siinkohal oleks ehk sobiv meenutada, et Soome on iseseisev, demokraatlikult valitud presidendiga, riik. Soome presidendi avaldused on Soome riigi seisukohad ja kui kellelegi naaberriigi kodanikule nad ei meeldi, siis ei saa seda teha Soome presidendi probleemiks, See on ikka naaberriigi kodaniku probleem.Lajatada Soome presidendile lehe kommentaaris, et küll on rumal president, ei jaga minu seisukohti... no ma ei tea, kelle rumalust see ikka tegelikult näitab. Ehk peaks hakkama tulema aeg kui õpitakse elama ka teistsugust arvamust omavate inimestega ja neisse sallivamalt suhtuma, no vähemalt presidendi tasandil.

mismoodi sinu jutt nüüd eelnevaga haakuma pidi?

To teema: Mis segane sõnamulin! Samamoodi on ka Eesti poliitilise ladviku seisukohad Eesti riigi seisukohad, vähemalt seni kuni nad on ametis. Nendega võib nõustuda või mitte, oma asi. Sinu jutust saab siis mõista, et Soome lehed (või "lehe kommentaaris" nagu sa siin end väljendad) võivad Eestit kritiseerida, aga vastupidi ei tohi? Vaata natukene naljaviluks Soome lehti. Kas kriitika nendes on sellepärast õigustatud, et sina pooldad samu seisukohti?

"Arbole"----kiitus väga põhjaliku ja õige kirjutise eest. Ja "Teema" segane kommentaar ei "haaku" sellega kuidagi.

//nuttu lahistama "vaeste osseedi naiste ja laste pärast " keda koledad grusiinid une pealt tapnud // - Kas Te õigustate siis seda või usute, et seda polegi juhtunud? Nimetate 17. septembri Postimeest, kuid kas Te ei märganud, et nii nagu vene propaganda töötab vaid enda huvides, samuti ka gruusia propaganda töötab vaid enda huvides - selle artikli ei kirjutanud ju erapooletu isik. Lugege siis ka 2. ja 3.septembri Postimeest, mis on erapooletult kirjutatud ja 6.septembri Postimeest, kus ajakirjanik Lauri Linnamäe esineb ülestunnistusega ja palub vabandust, et ei küsinud juhiseid ministeeriumist ja väliskomisjoni esimehelt - kuidagi tuttav tuleb ette, me ju sarnase tsensuuri tingimustes oleme juba elanud. Jääb vist oodata järgmist sammu, kus meile tehakse selgeks, et Stalin oli demokraat ja igati õige mees.

sooh, üks ei tea, mida kokku kommenteerib, teised ei loegi kommentaari läbi, aga kui teema kommenteerib, tuleb igal juhul kohe vastu õiendama hakata. Olgu või valet vanduda, aga vastu tuleb hakata. Krdi jobud, mitte mehed.

teema räägib siiski päris tasakaalukat juttu - kritiseerida võib tsiviliseeritult nii Soome kui ka Eesti presidenti.

Mu arvuti hakkas nädala algul streikima ja palun glavliti vaadata eelmise Kesknädala "Tallinna volikogu esimees Vitsut käis Moskvas" kommentaare - kirjutasin sinna hilinemisega vastuse.