Kahjuks ei mõista Ants-poiss, kes teisi toslemiks peab, et olulisimaks jõuteguriks , mis otsustab riigi ja rahva püsimajäämise on ikkagi rahva olemasolu antud territooriumil. Kui pole rahvast pole ja ei saa olla ei rahvust ega riiki. Paraku on see nii Karjalaga ja oleks juhtunud sama lugu ka Eestiga, kui põlisrahvast oleks veelgi vähem alles jäänud. Ka Eestit oleks tabanud Karjala saatus, (Petserimaaga on tegelikult see ka juhtunud!)

Lugupeetud eelkirjutaja ,kas mina olen kusagil öelnud vastupidist--muidugi kui pole enam rahvust vallutatud territooriumil , pole ka olemas seda riiki.Aga inimesed teatsid vene okupantide hirmutegudest sest need okupandid olid juba korra märatsenud Eestis , seega kas on parem jätta kõik ja põgeneda läände või lasta end Siberi vedada ja seal surra ? Kuigi jah paljud tulid tagasi, kuid milliseid kannatusi läbi elasid. Ja ütlen veelkord kui oleks maismaa piir ja Rootsi-Soome vabalt inimesi vastuvõtnud oleks sama juhtunud mis Karjala- Soomega ---peaaegu ei jäänutki kedagi kes oleks soovinud vene Nõukogude verise reziimiall elada . Ja oleks vene okupatsioon edasi kestnud teab igaüks millised salajased direktiivid partei oli annud Kirill Vainovitsile . Muuta eesti tähestik "kirillitsaks", koolides õppekeeleks venekeel ja tuua-meelitada siia elama niipalju venelasi kui võimalik. Ja kui see "monstrum"kokku varises oligi meie sõbra "Putini" arvates see lausa "sajandi katastroof" ja balti riigid taastasid oma iseseisvuse---veel ei olnud hilja, veel oli eestlasi Eestimaal rohkem sissetoodud võõrrahvusest.

Näed mis tähendab kui ei loe oma kommentaare uuesti üle, Tahtsin jutumärgid panna sõnale "sõber" kuid kogemata panin hoopis nimele "Putin" Vabandan

Põgenemise õnnetus oli see, et piiratud aja tõttu muutus see paaniliseks, mistõttu lahkusid tuhanded need, kes oleksid võinud jääda ja ei läinud tuhanded need, kes olid ohustatud ja pidanuksid kindlasti minema. Paanika ja suured kaotused oli tingitud sõjaeelse Eesti propagandistlikust ajalookäsitlusest, kus Vabadussõja võitu peeti mitte juhuslikuks, nagu see tegelikult oli, vaid paratamatuks, mida saab alati korrata. Seetõttu puudus täielikult plaan B - kuidas toimida võimaliku kaotuse korral okupatsioonide tingimusis! Vähimgi ettevalmistus mittesõjaliseks vastupanuks ja rahvust säästvaks kollaboratsiooniks puudus seetõttu täielikult. Tulemus - eesti sõjamasin ulatati väljaõpetatud meeste ning raskelt hangitud relvadega kandikul saksa täpsusega Stalinile! Leedukad, kes oskasid rahvust säästvalt kollaboreeruda, tulid hundi kõhust välja priskematena, kui sinna läksid. Kahjuks oli eestlasi õpetatud ainult relvi käsitlema, mistõttu oskasid aińult tappa teisi ja ennast. Mittesõjaline ettevalmistus ju puudus! Mentaliteet - kas võit vastaste mahanottimise teel või häving, surm ja paaniline põgenemine ning väheste allesjäänute tallalakkumispoliitika võitjate suhtes. Kõik see on sõjaeelse kaitsepoliitika looming, mille viljadest täna peame lähtuma!

Autorile -ei vaidle vastu Leedulastel vedas tõesti, venelane usaldas eesotsas olevaid juhte ja need oskasid ärahoida massilise venelaste sissetoomise. Ka Karotamm üritas päästa eesti rahvast tehes ettepaneku mitte küüditatuid viia Siberi vaid saata tööle Kohtla-Järve kaevandusse. See oleks olnud tõeline õnn eestlastele. Kuid hoopis Karotamm asendati kiiresti ustavama mehega. Seltsimees Kirill Vainovits aga täitis palehigis Eestlaste kui rahvusriigi hävitamise plaane . Palavikuliselt ehitati kortereid siia meelitatud venelastele ja muidugi tegi oma töö ka Siberisse küüditamine. Kuid Eesti koolides oli isamaaline kasvatus tõesti tasemel ja isegi algkooli lapsed vihkasid 1940 aastal uut võimu. Toon näite mida ise mäletan Tallinna 27-dast põhikoolist. Mina läksin siis esimesse klassi . Toimusid igal hommikul "Kultuur hommikud " kus kogu kool sajad õpilased olid kohustuslikus korras saali aetud ja neile püüti kommunismi auväärsust selgitada Iga kord lõppedes tuli vaja laulda mingi uus revulutsiooniline laul.Laul,mis õpetaja mängis klaveril, kuid laulis ainult meie esimene klass kes veel midagi poliitikast ei jaganud.Ülejäänud sajad õpilased liigutasid ainult suud. Siis ühel hommikul katkes direktori kannatus ja ,et teada saada kas õpilased ei viitsi laulda või on sihilik boikott. direktor ütles nüüd laulame- "Kui kungla rahvas kuldsel aal. " Ja kuidas siis kõik sajad õpilased laulsid .saali aknad lausa "värisesid " Ainult meie esimene klass vahtis suud ammuli ega saanud aru kuidas kõik nüüd nii võimsalt kogu "südamega" laulavad aga sellise toreda uue laulu puhul "Julgesti vennad nüüd tööle " vaikivad. Aga selline oli isamaalik kasvatus ja meeleolud kodudes.

Nii nagu raadiojaam Ameerika Hääl, Vaba Euroopa, BBC jt, nii vaikisid ka partorgid Teherani - Jalta kokkulepetest!
President Pätsi allkirju pole keegi õigustühiseks tunnistanud ja tagasi võtnud, samuti president Meri oma, kes käitus nii nagu OSCE järelvalvaja Max van der Stuhl nõudis. Aga kes käskis Riigikogul lepingut ratifitseerida ja ka ratifitseerimiskirju vahetada?
Veelgi enam, välisriikide sõjaväe juuresolekul ja relva ähvardusel korraldatakse valimisi näiteks Iraagis ja Afganistanis, mis vastab igati rahvusvahelisele õigusele ja on seega ka pretsedent teiste riikide jaoks!

1944. aasta hilissuvel alustasid sakslased oma pooldajate ja agentuuri evakueerimist Rootsi.
Läbirääkimisi Rootsi võimudega põgenike küsimuses pidas sakslane Kleist. Rootsi laevastik sai loa läheneda Saaremaale Karala piirkonnas, kus sakslased avasid
10 - 15 km pikkuse rannalõigu põgenikele.
Rootsi politsei, kes registereeris saabunud põgenikke, hoiab nende isikute andmeid ja tausta saladuses.
Ka USA missioon Rootsis abistas põgenikke Baltikumist. Ametlikes dokumentides näidati, et raha eraldati juutide päästmiseks, kuigi juute põgenike hulgas ei olnud! Muidu poleks raha ja muid vahendeid lihtsalt eraldatud.
Aastatel 1943 - 44 evakueerisid rootslased sakslaste nõusolekul
6 000 eestirootslast.
Rootslaste andmeil jõudis 1944. aasta sügiseks Rootsi umbes 25 000 põgenikku Baltikumist. Neist
23 000 olid pärit Eestist, Lätist 1600 ja Leedust vaid paarsada.

Eelkommenteeriale --- Teie kommentaarist " 1944 a. hilissuvel alustasid sakslased OMA POOLDAJATE ja AGENTUURI evakueerimist Rootsi ??? Midagi sarnast võib küll rääkida ainult endine okupatsiooni aegne partorg. Kas need 23.000 suuremalt jaolt naist ja last olid kõik Sakslaste POOLEHOIDJAD JA AGENTUUR.??? Ega Sa seltsimees purjus ei ole ? Ja esimest korda elus kuulen ,et sakslased olevat lubanud Rootsi laevu oma territoriaal vetesse ??? Kuid Rootsi merepiiril olid küll Rootsi laevad vastas kes aitasid põgenike. Kuid vastupidi siin eelkirjutajale tean, et sakslased kimbutasid paadi- põgenike kes olid merel , ja nad küll ei soodustanud inimeste põgenemist Rootsi vaid Saksamaale. Ka Soome põgenemiseks sakslane luba ei annud . Seda tean täpselt sest algul pidi lubatama ja koostati nimekirju . Minu emal õnnestus enda pere päris etteotsa saada kirja panna. Kuid siis teatati ,et luba ei anta. Vabalt Rootsi sai aga alles sügisel paadiga üle mere põgeneda , kui sakslastel omal läks kiireks oma vägede väljatõmbamisega, ja merepiirid jäid valveta. Põgenike arvud võivad olla tõepärased. Kuid isegi need põgenikud kes saksa laevadega Tallinnast lahkusid Saksamaale , ei olnud mingid SAKSAMEELSED vaid põgeneti VENE MÕRTSUKATE eest ükskõik millisesse riiki . Nii oli tõde seltsimees partorg.

Kas seltsimees arvab ikka veel nüüdki ---Eesti okupeerimine ja seejärel ka uue Riigikogu valimised olid seaduslikud ? (vastaskandidaadid puudusid) ja valimissedelid põletati kohe peale valimisi Ja eesti rahvas olevat "väga soovinud ruttu astuda NSV Liitu " Nüüd on mõistetav miks ei julgeta oma nime kommentaarile alla kirjutada .

Leo to arvudest.Mis kuradi mees sa oled?1943.aasta kevadel ma olin Vormsi saarel ja ma istusin tuletornis ja vahtisin merd,et keegi ei põgeneks Rootsi.Igal teisel öösel patrullisime mereäärt.Ühel õhtul sattusime gruppi inimeste juurte,kes laadisid ühte paati.Loomulikult meid nähes inimesed olid hirmu täis.Meie Uno Peedumaa Meinhard Kivi ja mina meie kõndisime neist mööda.Järgmisel hommikul sakslane läks külast piima tooma ja ta tuli suure röökimisega tagasi.Küla oli tühi.Meid panti vahi alla viidi Haapsallu ja sealt saadeti meid Irboskasse.(Uno Peedumaa jäi Eestisse ja ta on üks kes kadus jäädavalt.Kivi jõudis Austraalia ja suri Melbornis mõned aastad tagasi)

1941. aasta 15. detsembril algasid inglaste initsiatiivil Moskvas Inglismaa välisministri Edeni läbirääkimised Staliniga.
1. Lepiti kokku, et pärast sõja lõppu hakkavad Euroopas otsustama vaid Inglismaa ja Nõukogude Liit.
2. Saksamaa jagatakse okupatsioonitsoonideks ja Saksamaa territooriumi muudetakse.
3. Nõukogude Liit taastab oma 1940. aasta piirid, saades tagasi Baltikumi ja Bessaraabia.
Poola küsimus jääb Nõukogude Liidu ja Poola lahendada.
Inglismaa saab Norras, Belgias, Hollandis ja Prantsusmaal vajalikud tugipunktid.
4.Juhul, kui Soomes tuleb võimule neutraalne valitsus, siis Soome säilitab iseseisvuse 1940. aasta Talvesõjaga kehtestatud piirides, ainult Petsamo võetakse täiendavalt ära.
(Inglismaa oli selleks ajaks Soomele juba sõja kuulutanud.)
5. Juhul, kui õnnestub Bulgaaria kuningas võimult kõrvaldada, säilib mingis suuruses ka Bulgaaria. Osa territooriumi kavatseti anda Türgile, mille neutraliteet oli liitlastele suureks plussiks.
(Saksameelne aarialaste riik Iraan oli selleks ajaks Nõukogude ja Inglise armeede poolt okupeeritud.)
6. Kuna seoses Jaapani astumisega sõtta, oli tekkinud uusi probleeme, siis jäi ära Inglise armee saabumine Kaukaasia rindele ja Petsamosse. Ameerika - Inglise merevägi vajas eelkõige Nõukogude mereväebaase Kaug - Idas oma sõjategevuseks jaapanlaste vastu.

to to Ants 2009-10-04 23:59:35

Eestis puudusid vastaskandidaadid valimistel juba 1934. aasta 12. märtsist, mil võimule tuli ja sinna jäigi Isamaaliit! Seega vastasid ka 1940. aasta valimised Eesti parimatele traditsioonidele! Seda kinnitavad ka aastaid tagasi Eestisse püstitatud ausambad Pätsile ja Laidonerile.
Ja sul jäi selgitamata, miks Riigikogu ratifitseeris president Meri allkirjastatud lepingu ja miks Laari valitsus Venemaaga ratifitseerimiskirju vahetas?

Lugesin huviga kommentaare. On palju teineteisele vastu rääkimist. Põhiline on see, et on paljastatud suurriikide alatu tegutsemine väikeriikide suhtes.
Kuid sõnavõtjad peale ühe ei maininud, et me saime iseseisvuse tagasi tänu nendele eestlastele, kes kartmata stalinlikku terrorit jäid oma kodumaale ja talusid okupatsiooniaastaid. Kuid nüüd on need põliseestlased tagakiusatud tagasi tulnud väliseestlaste poolt, kes neid oma kodudest tuhandete kaupa välja on tõstnud (sundüürnikud). Eks nüüd iga sundüürnik mõtleb: miks kuradi pärast ma pidin kannatama okupatsiooni ja taastama Vabariiki, et mind nüüd kodust välja tõstetakse? Parem oleks tõesti olnud põgeneda läände, siis poleks olnud kedagi, kes oleks Eesti Vabariigi taastanud ja ma elaksin praegu läänes rikkalt ja mitte sundüürnikuna. Oleksime kõik väliseestlased ja oma eluga rahul. Midagi sellist ma olen kommentaaridest välja lugenud.

Ambuja üritab jälle üht poolt heroriseerida. Tegelikult mängisid siin paljud tegurid: kodueestlased - eeskätt dissidendid - katalüsaatorid, ajalooline paratamatus ja protsessid sh majanduslikud ehk NSVL sisuline pankrotistumine, väliseestlased ja Lääne riikide poliitika, väliseestlased ja nende kompromiisitu võitlus. Vaid kodueestlaste heroriseerimine ja peamise jõuna näitamine on väär ja näitab vaid ambuja keskerakondlikku mõtlemist. Vabandan, kuid rumalat.

Leo to ambuja.Kui sõda algas ma olin karjapoiss-minul kui niisugust asja,mis oli varandus ei olnud.Kui inimesed põgenesid 1944.aasta sügisel jätes maha oma talud-majad korterit ja neil oli ikka lootus,et nemad tulevad,kunagi oma kodumaale tagasi.Minu mõttes on neil igasugune õigus saada tagasi oma varanduse,mis paljutel võeti vägis ära juba 1940+41.aastal.Mis puutub välis eestlastele,et nemad olid või on rikat?Esimeselt pidi äraõpima keele-alguses saksakeele ja hiljem selle maa keele kuhu sa rändasid.Alguses inimesed tegid rasked tööd päeval ja õpisid keelt õhtul-siis tuli ehidata elamu jne.Mina,kui karjapoiss,kellel puudus põhi aridus-töötasin alguses metsas siis kana farmis ja hiljem trammipeal Sydneys:Kui ma astusin sõjaväke ma olin esimene välismaalane,kes seda tegi.Mehed kellega ma ühes teenisid mäletavat ikka mind,kui üks mad estonien-ma ei ole kunagi tagantanud või muutunud ennast ma olin kogu aeg MADE IN ESTONIA!

Leo, ambujale sa seda selgeks ei tee, tema on "nõuka", loe keskerakonna mõtlemisest nii läbi imbunud.

Saatan, sinu arvamus oli oodata. Kuid nii tobedat arvamust ei oleks osanud arvata. Kuidas oleks väliseestlased taastanud iseseisvuse, kui siin oleks elanud Kirill Vainovitsi jeestlased. Kas oleks tulnud valge laevaga Kirill vainovitšit välja ajama? Minu teada hõigati kogu aeg üle lahe, et okupatsioon tuleb lõpetada. Nad oleks võinud jääda hüüdmagi,varsti oleks manalas ja lapselapsed neil ju eesti keelt ei rääkinud suures osas. Ma ei viitsi rohkem selle rumala jutu peale aega raisata.Üleüldse Kain arvab õigesti, et saatana peale pole mõtet aega raisata, ta päris niru vend.

Enamusest hobuvooridega või jalgsi lääne suunas liikunud sisemaa põgenikest läks rinne üle enne, kui nad rannikule jõudsid. Algas tee koju tagasi, mis võis vahepeal olla hävinud või rüüstatud. Tagasiteest pole peaaegu üldse räägitud. Üks Räpina suunas välja sõita Tartumaa mees, kes tollal oli mõned aastad üle kümne, rääkis, et teda on tollest ajast alates jälitanud tagasiteel nähtud pilt tapetud hobustest ja tee ääres lebanud saksa mundris poisikese moodi välja näinud eesti sõduri laibast, kel olnud veel silmad lahti ja keha verine. Laipu olnud rohkem, kuid tolle värskelt mahalastud saksa mundris lahtiste silmadega noore poisi pilt pidi talle alalõpmata meenuma. Ta oli kindel, et sellest pildist ei saa ta elu lõpuni lahti .
Autor

Ka mina olen kuulnud küllalt neist jälkidest tegudest mida tegid Eestisse tagasitulevad "vabastajad" Punaarmeelased koos meie Eesti Korpusega kes sigatsesid Avinurmes ja Porkunis ,et mitte olla viletsamad oma kaasvõitlejaist vene seltsimeestest . Ka minu vanaisa tallu tulid kaks "vabastajat venelast " ja kõige muu kõrval mis kaasa võeti meeldisid vanaisa jalas olevad saapad ja kui vana inime ei jõudnud neid küllalt kiiresti jalast võtta ,lõi üks "vabastaja" ta püssipära hoobiga pähe surnuks ja siis tõmmati laibalt saapad jalast. Kõige selle järgi mis ise nägin ja kuulsin venelaste jõhkrusest -- tapmistest arreteerimistest ja eestlaste Siberi küütitamiste järele olengi surmani Russofoob ja kasvatasin samas vaimus üles oma kaks poega.

minema said need,kel oli ülevedajatele kulda anda. Mul ämm koos õega pakkusid naiivsusest ostmarku,paadimees naeris kõhu lahti. Mingit vennaarmu polnud,luges ainult kuld!