Riigikogu valimiste e-hääletuse 140846 häälest said Reformierakond 52015, Järgnesid IRL 35735, SDE 25332 ja Keskerakond 13892 häälega.

Ei usu ega hakkagi uskuma,et internetis on miski ühtaegu avalik ja salajane. Mingi jälg jääb alati maha ja soovi korral on hääle andja tuvastatav. Aga hääletamine peab olema salajane. Sellesse e-hääletuse propagandasse on algusest peale programmeeritud sisuline viga.

Ostetud hääled, nii võib kokkuvõtlikult nimetada e-hääletamist, see on kallutatav tegevus ja e - hääletus võiks olla lubatud ainult nö valimiskasti kojutoomise asemel valimiskomisjoni liikme juuresolekul.

Aga miks polnud valimisreklaam siis keelatud, kui toimusid e - ja eelvalimised? See oli samuti ränk seaduse rikkumine! Kuidas ei suudetud sellist asja ette näha, kuidas see on võimalik?

Kuidas saab kontrollida, et hääl läks ikka valitud kandidaadile? Keegi ei vasta!

Saab teha sellise programmi, et osa opositsiooniparteidele ja üksikkandidaatidele antud hääli läheb Reformile ja IRL-ile.

Miks valimistulemuste edasiandmine äkki seiskus? Kas sellepärast, et kanditi hääli ümber?

http://poliitika.postimees.ee/?id=401798
Kuidas infotehnoloogia valdkonnas töötavad inimesed hakkasid vabariigi valimiskomisjonile IT-lahendusi pakkuva firma Helmes selgituste peale, miks valimistulemuste kuvamine ligi kaheks tunniks hangus, kõva häälega naerma.

Juba Stalin ütles, et tähtis pole hääletamine, vaid häälte lugemine!

IT-spetsialist, kes ka TV-s esines, tüdines lõpuks süüdistustest ja kostis: noh, eks minge siis ja valige paberil(!?). Milline iroonia! Valijale ei ole vaja seda valimise rituaali rituaali pärast - valijale on vaja turvalist ja usaldusväärset valimisvõimalust - ka siis, kui ühed valijad ausate kodanikena jaoskonnas valivad, tahavad nad teada, millised mahhinatsioonid samal ajal ebaausatega e-valimistel jätkuvad. Vastasel korral ei ole mõtet ka ausalt valimisjaoskonda valima minna. Nii nagu üks irvhammas juba ütles, et e-valimised on väga meeltmööda autoritaarsetele režiimidele, nagu Kuuba või Põhja-Korea...

vaagiale

Ka Eestis kehtestati 1934. aasta 12. märtsil autoritaarne režiim, mis aastal 1940 läks sujuvalt üle üheks teiseks autoritaarseks režiimiks.
aga enne, aastal 1938, õnnestus ka valimistulemusi võltsida.

Kuidas EW ajal valimistulemusi võltsiti.
http://www.parnupostimees.ee/?id=298701
24.-25. veebruaril 1938 toimusid Eesti Vabariigi riigivolikogu valimised, millel ei osalenud erakonnad, sest need olid juba mitu aastat varem keelustatud.

1934. aasta 12. märtsil ebaseaduslikult haaratud võimu legaliseerimiseks kutsus valitsus 1937.a. kokku ebademokraatlikult valitud Rahvuskogu, mis Pätsi juhiste järgi koostas uue põhiseaduse. See seadustas autoritaarse valitsemisviisi: riigipeaks pidi saama laialdaste õigustega president (kes võis seadusi välja anda, parlamendi laiali saata, Riigikogu seadused tühistada jne), kahekojalise Riigikogu 40-pealine ülemkoda, kelle tahtest sõltus, kas rahva poolt valitud 80-liikmelise alamkoja otsus jäi jõusse, määrati osaliselt riigipea poolt. 1920.a. põhiseadusega võrreldes olid parlamendi õigused tugevasti piiratud. Peaministri poolt juhitud valitsus pidi ellu viima presidendi tahet. Ka rahva õigusi vähendati: kaotati rahvaalgatuse ja streigiõigus, piirati oluliselt rahvahääletust ja valimisõigust.
1938.a. veebruaris toimunud parlamendivalimistel õnnestus ka opositsioonimeelsetel saada kohti Riigikogus, kuid valitsuse tegevuse tulemusena läks absoluutne ülekaal siiski Pätsile lojaalsete kandidaatide kätte. Presidenti üldse ei valitud ning aprillis 1938 kinnitas Riigikogu ja omavalitsuse esindajatest koosnev valimiskogu Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Konstantin Pätsi. Valitsust juhtis Kaarel Eenpalu.
Erilisi muudatusi riigivalitsemises ei toimunud, säilis üheparteisüsteem ja valitsuse kontroll elualade üle. Riigikogu võis tegeleda vaid kolmandajärguliste seadustega, tähtsamad andis president välja oma dekreetidega. Mingist demokraatiast ei olnud juttugi.

aastal 1936 korraldas Päts kehtivat põhiseadust eirates rahvahääletuse Rahvuskogu moodustamiseks, mille ülesanne olnuks muuta põhiseadus. Kummaliselt läbiviidud hääletusel sai Rahvuskogu 75% poolthääli, mida Pätsi poolt kontrollitav ajakirjandus tõlgendas kui suurt poolehoiuavaldust Pätsile. Fakt on aga, et see hääletus ei olnud demokraatlik. Vahepeal oli viidud vanglatesse veel üle 700 inimese ja kogu riigi propaganda- ja administratiivmasin pandi tööle poolthääletamise kasuks. Igasugune poolehoid vastuhääletamisele oli keelatud ja vastu hääletama kutsujaid koguni karistati. Esimest korda tuvastati Eesti valimistel ka laiaulatuslikku võltsimist. Need valimised olid seetõttu mõnevõrra sarnased Nõukogude-aegsete valimistega.
Rahvarinnet tunnevad tänapäeval eestlased laulva revolutsiooni ajast. Aga juba 1936. aastal moodustas valitsus Rahvuskogu liikmeskonna valimiseks “Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde” (RR).
Oma kandidaatide tutvustamiseks ja kiitmiseks ning teiste halvustamiseks oli RRil täielik sõna-, koosoleku- ja trükivabadus. Kõikide teiste kandidaatide suhtes jäid kehtima kõik eneseavaldamise kohta varem kehtestatud kitsendused. Valimiseelne olukord muutus nii ebademokraatlikuks, et neli endist riigivanemat esitasid selle kohta Pätsile memorandumi, mis avaldati Helsingis. Suurelt osalt boikoteerisid demokraatiat nõudvad Pätsi vastased valimisi. Nii kujuneski olukord, kus kaheksakümnest valimisringkonnast viiekümnes oli üles seatud ainult Pätsi Isamaaliidu kandidaadid. Valimised toimusidki ainult 30 ringkonnas. Oponeerimata kandidaadid loeti valituks ilma hääletuseta.
Rahvuskogu valmistaski uue põhiseaduse ja see pandi maksma Pätsi dekreediga, ilma rahvahääletuseta. Uus põhiseadus astus jõusse 1. jaanuaril 1938. Seda võib nimetada Pätsi põhiseaduseks. Tema toimetamisel ja tema poolt kehtestatud valimisreeglite alusel loodi Rahvuskogu, põhiseaduse kava, tema juhtimisel võeti see Rahvuskogus vastu ja tema dekreediga see kehtestati. Võrreldes eelnevaga, vähendas see rahva õigusi, suurendas riigipea võimu ega garanteerinud enam kategooriliselt kodanike põhiõigusi. Nõnda kehtestatud riigikord ei olnud enam rahvavalitsuslik-parlamentaarne. See oli uus riigikord millele peaminister Eenpalu pani nimeks “juhitav demokraatia”.

Riigikogu saadeti laiali 31. detsembril 1937. Varem ei olnud selleks seaduslikku alust. Aastail 1935–1937 eraldas president Päts riigieelarvetega Riigikogu kuludeks üle 400 000 krooni, mida oleks saanud palju kasulikumalt kulutada (kasvõi riigikaitseks). Riigikogu liikmed said palka edasi ja sõitsid tasuta riigi raudteedel. Riigikogu juhatus töötas edasi nö kummitemplina ja talle saadeti kõik presidendi dekreedina antud seadused.
Võib lisada, et Riigikogu oleks pidanud pärast 1933. aasta rahvahääletuse läbikukkumist viivitamatult laiali minema. Riigikogu liikmed eelistasid aga riigi kulul oma rahulikku elu jätkata. Päts ei saanudki varem V Riigikogu laiali saata, kuna siis oleks ta pidanud viivitamatult korraldama VI Riigikogu valimised.

Riigikogu muudeti kahekojaliseks — alamkojaks ehk Riigivolikoguks ja selle kohale kutsuti ellu ülemkoda — Riiginõukogu ( nn poliitbüroo). Riiginõukogu oli ühemõtteliselt ebademokraatlikult moodustatud organ, mis koosnes kõrgetest ametiisikutest, kodade ja omavalitsuste esindajatest ning riigipea poolt tema suva järgi nimetatud isikutest. Riiginõukogu tähtsaim õigus oli Riigivolikogu otsuste tagasilükkamine, kuid selle järgi vajadust ei tekkinud, kuna parteide keelustamine ja üleminek majoritaarsele valimissüsteemile tegid Riigivolikogust kuuleka nukuparlamendi. Taganeti ka vahetust rahvavõimust. Loobuti rahvaalgatusest ja rahvahääletus pandi sõltuvusse riigipea suvast.
I Riigivolikogu valimised toimusid 24. kuni 25. veebruarini 1938 uue põhiseaduse alusel. Riigis kehtis vaikiv ajastu ja poliitiliste parteide tegevus oli keelatud. Valimismääruse järgi võisid kodanike grupid kaheksa päeva jooksul (19 kuni 26. jaanuarini) oma kandidaate üles seada. Iga kandidaadi eest tuli maksta kautsjon 250 krooni ning soovituseks tuli koguda 150 allkirja.

http://poliitika.postimees.ee/?id=401813
Eesti valija on oma otsuse teinud. Ta valis taas kord võimule autoritaarsed erakonnad. Ta valis veel neli aastat tagatubade võimu ja kiireid, kuid paraku demokraatiavaeseid otsuseid. Ta valis kummitempli, poliitbroilerid, teerullitaktika ja kõik muud värvikad kujundid, mis meie poliitelu on ilmestanud

http://www.ekspress.ee/news/paevauudised/eestiuudised/article.php?id=41801461
Valimised ei olnud demokraatlikud.

Just kui Mõhk ja Tölpa oleks sisemonoloogi pidanud.

to tölpa, 2011-03-12 13:17:51 - 2011-03-12 13:39:11 2011-03-13 20:23:59

Ja kuhu sinu õige seisukoht siis jäi?