1) Põhisääduse §79 mingit sõnasõnalt topeltülekaalu küll ei nõua. Riigikogus annab selle suhte välja küll 2/3-line ülekaal ehk 68 pooltäält (vastu oleks siis 33) aga valimiskogus äältäenamus ehk 50%+1 ääl.
1996.a viidi läbi 3 äälätusvooru, Lennarti ja Arnoldi äältäsuhted olid sellised: 1) 45:34; 2) 49:34; 3) 52:32. Et 68 äält ei saand kumpki sis kutsuti kokku valimiskogu. Sääl eelistatti Lennartit 139 ääläga ent pättä oli tervelt 5 ning üle poole ei küündind neist ükski. 2. voorus olid vastamisi Lennart ja Arnold, võitis Lennart 196:128. vajalik oli 187 äält (üle 50% osavõtt liikmete äältäst ehk 372/2+1=187).

2) Lennart (nagu ka Arnold ja Tomm) olid ja onn ebasääduslikult Kadriorus aga mitmel muul põhjusel. Näitäks kodanikkond põhisääduse §8 järgi, otsustavate asutiste endi ebasääduslikkus põhisäädusele mittevastavate valimissäädustetõttu, lisaks vel palju matemaatikavõhiklikku vahtu.

3) Selgitan ka pisut miks paljud ilmselgelt ebasääduslikud toimingud riikidevahel onn iljem loetud 'sääduslikeks'. Põhipõhjus on selles et riikidevahelises õiguses puudub selline täpsält ettekirjutatud säädus nagu 'karistussäädus'. Paljugi sõltub rusikariikide tunnetest mida juhivad ni teisele käkikeeramise soov kuiga otsene omakasu. ÜR-i alused onn aga lihtsameelsetele. Näitäks onn öheks alussättäks et igal rahval onn õigus oma riigile. Kas kurdidel onn selline riik olemas? Ometi elavad nad Türkiies, Iraagis ja Iraanis, pisut isegi Ajastannis. Kui Ameerika öhendriik oma tensikutega (mejje säälulgas!) Iraagi okupeeris sis mitte kordagi ei tõust esile küsimust põhjaIraagis luua Kurdistan ehki okupandi relvadetoel oleks seda ÜR-i alust saand üsna kergelt elluviia ning täna oleks öhel suurel rahval kasvõi osaltki oma riik olemas.
Kurdide riigi loomine või lubamine pold lihtsalt kasulik mitte öhelegi okupandile ja nende sõltlastele. Mina küll ei kuuld Paeda Urmasuust ühtki piiksu kurdide kasuks.
Ameerika öhendriik tungis Iraaki ja Ahvanistaani samuti ilma mingi loata ega saantki seda saada sest ÜR-i alused välistavad öhepoolse jõu kasutamise alustamise, rääkimatta rahva massimõrvamisest. Iljem pigistas AÜ siiski välja vähämalt sellise loa et oma massimõrvad kuidagi kenal kombel vormistada et kuidagi sõda teiste rahvastevastu lõpetada. Se kõik on toimund teravas vastuolus ÜR-i alustega ning ka riikidevahelise õiguse põhimõtetega aga toimib tugeva omavoli ''õigus''.
Või need samad Palti riigid. AÜ kasutas iga võimalust et SSSR-i kiusata tolle okupandiksnimetamisega. Samas ei liigutand AÜ lillegi et me oleks saand Maskvaa karvasest kääst vabaks. Oopis vastupidi, kui akkasime ise ärakasutama SSSR-i lagunemist sis mejje suurim(!) takistus oli just AÜ kes püüdis vähämalt klikki tagasioida iseseisvumast. Mejje ahnus iseseisvusejäräle oli aga sedavõrd juhtimatu et AÜ salasahkerdamine ei mõjund.
Eks iljem ole paljud valitsused targemad aga kehtimajäävad ikkagi lollpäädä otsused mingil ajaetkel.

Palju tänu Põlluaasale sisuka analüüsi eest! Minu põlvkond teab niigi, kuidas asjad olid, kuid järgnevatele põlvkondadele on see väga vajalik uurimus.

Veel üks huvitav raamat
http://www.kriso.ee/Eesti-Vene-piirileping-ara-andmine-voi/db/9789949437719i.html?id=NunuPf8i
Henn Põlluaas, "Eesti-Vene piirileping, ära andmine või äraandmine?" Kirjastus Kunst, Tallinn 2010.
Eesti Vabariigi poliitikute ning diplomaatide tegemiste-tegematajätmiste rida, mille üheks vaieldamatult mõtlemapanevaks jooneks on autori poolt ülima põhjalikkusega esile toodud taandumised eranditult kõigil meie piiridel. Aga ka üldine hambutus riigi väärikuse, suveräänsuse ja järjepidevuse kaitsmisel, rahvuslikust eneseuhkusest rääkimata.
http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=6861
Ei saa märkimata jätta ka isamaalast, kunagist välisministrit Trivimi Vellistet, kes jõuliselt tandemis president Lennart Meriga "sättisid" Eesti territoriaalvett ikka Venemaa kasuks ja Eestimaa kahjuks. Ühes Venemaale eriti tähtsas kohas isegi 3,6 meremiili laiuseks. Sellist demagoogiat ja küünilist möödahiilimist põhiteemast, millega 13 aastat tagasi Riigikogu arutelul hiilgasid Velliste ja teised isamaalased, kohtab harva. Jüri Toomepuu sõjamehelikult otsese küsimuse peale – miks töötab Velliste Eesti merepiiri asja ajades hoopis teise riigi huvides? – ei osanud viimane midagi mõistlikku vastata.

Loe PS rakendamise seaduse § 3, kus on kirjas: poolt hääletab kaks korda enam, kui vastu.

Ei saa nõustuda. Põhjendan:
1) Põhisääduse rakendamise sääduses selgitatti 2/3 lahti vähämalt 2-kordse enamusega ÜLDjuhujaoks. See tähändab seda kui nõutav pole 2/3 riigikogu KOOSSEISUST!
2) Mis puutub aga riigikogu koosseisust 2/3 sis sellekohta onn eelmisest erinev samuti eraldi sätä: 'poolt äälätab vähämalt kaks kolmandikku riigikogu koosseisust'.
3) Et toodud äälätamisvoorudes riigikogus oli nõutav 2/3 koosseisust sis 1) siin ei toimi, toimivaks on 2).
4) Valimiskogus koosseisust juttu pole, sääl on nõutav enamus äälätamisest osavõtnutest.

Sisuliselt aga olen loomulikult nõus et 2/3 seda tähändapki et üle saab jääda vaid 1-2/3=1/3 ehk 2/3:1/3=6:3=2 korda suurem osa. Ise ei saagi ma aru milleks selline täjjästi liigne selgitus, justnagu oleks tegemist täjjälikult kirjaoskamatutega.

Seda nimetatakse kvalifitseeritud häälteenamusest.
1991. aasta 20. augustil ei saanud Eesti Vabariigi Ülemnõukogu (105 liiget) vajalikku kvalifitseeritud häälteenamust (70 häält) NL-ist väljaastumiseks kokku.

1924. aasta 1. detsembril üritati taastada 1917. aasta 5. novembril loodud Nõukogude Eesti riiki, mille iseseisvust tunnustas Nõukogude Venemaa eesotsas Leniniga 8. novembril.

http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=13453:kuidas-paeaeseda-euroopa-rusude-alt&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3370

Eesti Vabariigi Põhiseadus ei kehti ajast, kui sõlmiti Lissaboni leping.

Eesti põhiseadus kehtib küll, aga kui on vastuolu Lissaboni lepinguga, siis tuleb Eesti põhiseadust tõlgendada nii, et vastuolu ei oleks.

Just nimelt. 2003.a rahvaäälätusel võttis 2/3 äälätanutest vastu põhisääduse salastatud ehk 'teleoloogiliselt tulatatava' (kui kasutada Jõksu Allari sõnu) §169 miss ütleb 'tõlgendajatele' järgmist:
§169 Kui miski lähäb vastuollu Prüsseli ametnike keeldude ja käskudega sis §§1-168 on puhas jama ning neil puudub euroõiguslik jõud.

Ka 1940. aastal muutis president Päts valimisseadust nii, et valimised olid igati seaduslikud.
Teatavasti juba aastast 1934 kehtis Eestis üheparteisüsteem ja seda põhimõtet sai edukalt rakendada ka 1940. aasta 14. - 15. juuli Riigikogu valimistel.

Kui Eesti Vabariigi põhiseadust tuleb "tõlgendada" vastavalt Lissaboni lepingule, siis võib ju väita, et Eestil oma põhiseadust enam pole. Isegi ENSV-l oli olemas oma põhiseadus (konstitutsioon). Kogu see hiiglaslik vaev, mida nägi kuulsusrikas Põhiseaduslik Assamblee, on samahästi kui luhta läinud? Mis puutub aga 1940. a. Riigivolikogu valimisse, siis paraku käis see EW seaduste järgi. Mis välja tuli, on iseasi. Aga seaduslik ikkagi... Või tuleks nüüd hakata EW seadusi tagasiulatruvalt ümber tegema. 20 aastat tagasi oli võimalus seda teha - taaskehtestada kasvõi viieks minutiks EW koos kõigi omaaegsete seadustega, ning need siis tühistada, ümber teha, annuleerida jne. Seda ei tehtud, vaid hakati "üles ehitama" uut riiki, tegelikult lammutama ENSV-d uute võimuleronijate ja nende suguvõsade kasusaamise huvides.

1) Oma põhisäädust pole praegu öhelgi liidu vabariigil sest Prüsseli köhatus on tähtsam.
2) ENSV põhisäädus oli juba ette nikerdatud sihuke et ta poleks SSSR-i omaga vastuolus. Mälujärgi oli osa/palju sättäid isegi otse tõlgitud.
3) Too ajalo assamblee pold mitte 'põhisääduslik' vaid 'põhisääduse' sest mingi põhisäädus sellist kogu ette ei näind ning selle suguvahetand eluka eesmärk oli kokkumöksi uus põhisäädus.
4) 1992.a ei saand ka sekundikski taasjõustada 1938.a põhisäädust sest too oli käpardliku sõnastusetõttu kaodand jõu juba 40ndatel. Nii et vähämalt uus põhisäädus oli nagunii vajalik.

nüüd siis on "isamaalastega" ühel pulgal "äraostmatud" - järelikult IRLi enam ei ole! Seega tuleb valitsusel täie kupatusega astuda tagasi. Nii on niisuguste juhtudel demokraatlikes riikides (vähemalt Ilves ja Ansip Eesti Vabariiki nimetavad), kombeks.

Raudne lahkub riigikogust ja Stelmach Tallinna volikogust. Süüd ei ole ja lahkuvad? Süüd on vast liiga palju, et lahkuvad? IRL laguneb. nii et mühiseb. Nüüd on aeg reformi käes.

to räägime asjast
Lääne jaoks lõppeb euroopalik kultuuriruum Oderil.

1937. aasta 3. detsembril teatas EW sõjaväeluure juht kolonel Richard Maasing Inglise sõjaväeatašee West'ile, et Saksamaa on teatanud valmisolekust garanteerida Eesti iseseisvust, mitte aga Läti ja Leedu oma.

Mitte ei saa aru, miks prokuratuur ei alustanud nende "äraostmatute" kohta kriminaalasja? Kas tõesti nende käitumises puudub kuriteokoosseis?