Esster on toettuste kerrjamisega põhimõtteliselt valel teel . turumajandus kirjutab juba olemuselt ette et innd peab kujunema n'õudmise ja pakkumisevahelise võjttlusetulemusel mitte sotsjal''isstliku ühiskassatoel p'äälämakksmisega et kellelegi tejsele ise'ennda manndumisega ärap'anna .
et mejje liiduvabariikk onn juba sitaunnik'usse asstund sis vähämalt selle unniku sees oleks vaja vasstuasstu igale p'äälämakksmisele sest just viimane peab tagama Tojttslandile kujj Eur''ooppa liidu omanikule ülemvõjmu vas''allideüle .
kuj Krosstojttslandi 'eesmärkk on kapital''issm ning vaba turumajandus sis tuleb kaodata kõjkk toettusrahad . mujdu jääb kõjkk nagu mejjl kuss lollile rahhvale pakutakkse näjttämännge s'äädusetusepõhjal aga s'äädusetust ennast ej puudutatta .

Räägitud on palju väiksemast toetusest ja lootusest, et teiste riikide abile ehk õnnestub toetuseid suurendada.
Mul on küsimus kodanik Ester Tuiksoole See, et Eesti saab EL nii väikest toetust, kes pole selles ka sinu tegamata töö sel ajal kui olid põllumajandusminister. Kas ei saanud selle takistuseks sinu haridus, oskused ja üldse teadmised põllumajandusest ja selle juhtimisest. Praegu on hea kritiseerida enda järeltulijaid , et need midagi ei tee. Minu nägemist mööda, olen maalt pärit põllumeeste suguvõsast, on viimasel viiel aastal päris palju tehtud põllumajanduse edendamiseks. Viga on hoopis selles, et hingega maal elavaid ja töötavaid inimesi on väheseks jäänud, eriti noorte hulgas. Maal on raske tööd teha, pead olema hommikul vara, õhtul hilja tööl, paljud noored ei saa hakkama on´ma füüsisega ja ei taha teha rasket tööd. Põllumajanduses on praegu Eesti keskmised palgad kui vaadata erialade viisi.
Mind huvitab veel see, miks "kõike teadja ja oskaja " Ester Tuiksoo ei lähe maale oma kodukohta Kirde Eestisse põllumajandust arendama ja inimestele tööd andma ja istub pealinnas riigikogus soojas laua taga ja kõigutab seal jalgu, midagi tegenmata.

Käies poes, on mul alati küsimus, miks on müügil toidupoodides välismaalt toodud juur- ja puuviljad ja ei ole müügil Eestis toodetud. Kui oleks Eeesti omad müügil oleks kõik palju odavam. Turul on hinnad eestimaisel kaubad veel kallimad, kuigi puuviljadel, kartulil, avamaa köögiviljal ei ole vaja elektrit ega sooja toota, need kasvavad ise. Sellepärast, et osa maamehi müüb oma toodangut väga kallilt, siis meie, vaesed inimesed ei jõua osta ja siis kurdavadki need kasvatajad, et ei ole oma toodangut kuhugi panna.

Asja kurbloolisus seisneb selles et kui seda odavat väljamaa toidukaupa poleks, tõuseks Eesti omamaise toodangu hind veelgi. Eesti tootja saavutaks turul monopoliseisuse ja hakkaks dikteerima hindu nii nagu tema seda tahab. Praegune odavam väljamaas kaup surub aga alla ka omamise tootja hinnad. Selles see toiduainete vabaturu mõte seisnebki. Tootja jaoks on see muidugi paha aga ostja jaoks hea.

et mõjssta mikks mejje kaubad ej suuda väliskauppade innaga võjstelda tuleb vaadata sügavamale kuj innalipikult näha .
jaottan kaubad põhimõtteliselt ning lihtsustatult 2'' rühhma: põllutootted ja töösstustootted .
töösstustootted sõlttuvad asukohast ehk ilmastikust vähä ning nende innd sõlttub t'oorajjnest, vahenditest, toottjatest, toottmise korraldusasstmest, kasumiahhnusest (kas palju väjkäse puhaskasuga võj vähä suure puhaskasuga), turust . kõjkk eesspoltoodu mõjutab toodetava kauba omainnda, võjsstluses saab m'ääravaks ka osskus ja võjmalus oma kauppa k'aelam'ääri .
mõttleme küll et mejjl onn odav t'ööjõud ning peakks nagu imeodavalt toottma . et mikks m'aaillma juhhtivad toottjad sis mejjd ejj eelista . oma osa on küll tavadel ja mejje võjmetusel ennd ahvatlevaksteha aga kinndlasti onn uuritud ka kauba inndakujundavajd osisejd ning järälikult ej saa ned 'olla mejje kasuks . kuj vel arvestada et asume suurtest tarrbiap'iirkonndadest suhhteliselt k'augel ning igasugune kaubavedu lisab innale oma märgatava osa sis peakks põhjus põhiliselt t'eadaolema .
öhe osisena toon eraldi vällja mejje töökkuse ja selle võjsstlusvõjjme . kuj p'anna kõrvuti mejje Maali ja tsunng Mjau sis 100'st mejje maalist ehk vajd 2-3 suudaks mj'audega samaltasemel näppäliigutada . nägin oma silmaga kala laeval kujdas koos mejje kalarappiate ja karppiladujatega tööttas Nipponi ülevaattaja kes kinnitas oma osstjale kala 'äädusasstme ning sellegas'eoses ka mejje palga . se tavaline ülevaattaja kel polld minngit kohustist mejjega koos töödata anndis silmad ette 2'le mejje tööttajale . see selgitas ka tõjga mikks mejje 64' laevapere liikkmevasstu oli nipponlastel 3-4 korrda vähäm sujjd ja käsi . kuj lisada vel vahendid ehk laevad (mejje 2 korrda 'aeglasem ning kohmakam idaTojttslandi kütuseõgia ja nipponlaste risstlejatüüppi kiire ning kohapääl 'alssivahetav tr'aaler) sis on sellge ka kala kuj kauba omainna kujunemine ning ostetavus . lihhtsamalt'ööldes on mejje paksud ning õjjgusi täjjs lindit'öölised tunnduvalt vähämviljakamad kuj siblivad pilusilmad . see on ka ükks põhjus mikks mejjle eelistatakse Tajjd, Mal''ajjsiat, Tajv''anni, Önk''onngi .

keerulisem on lugu põllutoodetega sest siin tuleb liigiti männgu ka asukohastsõlttuv ilmastik . see jaottab toodetava põhiliselt 2'ks: mida on kesskmisest kasulikum kohapääl tootta ja mida mitte .
on kohe sellge et vabalt p'uudelkassvavale Mahr`iibi apelsinile pole mejjl midagi vasstu p'anna, see ej sobi mejje ilmastikuga .
kujj aga võtta välljakujunend karttul, kapsas, porgand sis arvestades v'eokulusid on nejjd kohapäältootta isegi arukas .
ülejäävad vahep'äälsäd tootted nagu õun, toma.t, kurkk . võjme ka ise nejjd kasvatada aga vabalt võjvad võjstelda ka mujaltoodud .
põllutoodeteulkka tuleb arvata ka liha ja piimatootted . senised tulemused ejj üttle öheselt et mejjl nejjd tootta ej tasuks . tootted ise on rassked, kogukad ja rikknevad, v'eokulud kusskile Espànjasse võjj Ejresse paneks kena põnsu ka isetasuvusele .
et mejjl aga võjmutsevad paljud säälttkanditootted sis sellepõhjuseks on VIHA(!) kapitalismi kuj turumajanduse isetojjmimisevasstu . onn ju mejje matsilegi sellge et 4-5 korrda suuremat palkkasaav vranss''ee võj neederlannder ej suuda tegelikult 4-5 korrda odavamalt tootta ej kilo liha ega liittrit p'iima . selle vahe üvitapki ühisturust Krosstojttslandiksm'oondund alttkämaksustik ehk "omadele" rohhkem ja tejstele vähäm, väljast s'issetunngiatele aga ülttse mitte võj koguni s'isseveoto.ll tõkkeks ette . mejje olemegi se 'tejne' ehk mitte 'oma' .
Krosstojttslandi klikiliiduvabariikkide 'eesmärkk oli ju allgusest p'äälä majanduslike võjsstlejate ävitamine võj vähämalt 'allasurumine . onn ju mejjegi liiduvabariigis sisetoottmine töösstuses põhiliselt ävitatud ning smaa rada lippab ka põllundus . minngi potipõllundus takistus pole ning seda Perl`iinis talutakkse . ülldiselt oleme aga ise (ametlikult 2/3 mejsst) oma lolli ja ahhne klikitõttu eelistand orja sejsundit ehk pilttlikult oleme vabadusele eelistand p'uuri kuhu midagi ikka annetatakse .

Krosstojttslandi klikiliiduvabariikkide sejsukohalt on se nejjle kasulik sest kujutage vajd ette kujj igasugused alttkämaksud (toettusrahade sildiall) kaokks . miss saakks sis Vraanssi viljapõlldudest ja Vahemereliiduvabariikkide vejnitoottmisest ? siis ej veakks italjàanod oma makaronidejaokks villja ümmber Espànja Ruàanist, Ammburgist, Roterdàmmist võj Antv''erppenist vajd Ukra`iinast ja Rass`iiast, rääkkimatta isegi k'augest Arhent`iinast ja Kanadast . ükks pankkro.tt tejse järäl oleks lomulik tulemus ning Vraanssi talupoeg jõuaks mejjej'uurde 5' viimaseulkka .
s'eega on Krosstojttslantt loomult öhendriikk (juba ammu !) kus turumajandust kasutatakse vajd sisekorralduse tarrbeks, mujdu aga kajttstakse ennd (st turrgu) puhhtsotsjalisstlike võtetega .
onn ju Krosstojttslandi eluspüsimise põhimõtegi turu kinlustamine ning mejje kujj ahhned (asukohalt) kesskEurooppa liiduvabariigid oleme seda unistust ajdand ka pimesi 'elluv'iia .
n'iiet edukalt innapoolest võjsstlevad välistootted mejje lettidel on sulasellge alttkämakksudega (so.lkksõnadega arrjunujjle pole ehk v'õõrad mõjssted nagu tamping, sups''iidium, totatsj''oon, kvoo.tt) turuvallutamise tulemus .
pilttlikult on tegemist kahep'oolsete maksetega mille tulemuseks on (mejje) öhep'oolne allutamine . sest mejjle jagatakkse küll igasuguseks sihipäraseks tegevuseks nn euroraha aga tejseltasandil madalamate toettustega anname vasstu oma toottmisõjjguse ehk nõrgendame ennda isemajandamist ise . see onngi see alttkämakks mida pole seni tajband ej mejje rahvas ega mejje ebas'ääduslik klikk . võj kuj klikk onngi seda mõjsst sis omakasu on nejjle tähhtsam kuj mejje rahvas ning liiduvabariigi tulevik .

Enn Ojal on neli kommentaari, võibolla isegi asjalikud, aga midagi ei saa aru.
Tuiksoo essee on küll üks vingumine, mida ta teeb ka riigikogus pidevalt.

Aih, ma mõtsi, et Ester juba vangimajan on...

eelmisele...Ei tea miks ta seal peaks olema...

Eks see meie põllumeeste ga mitte arvestamine sai alguse juba laari valitsuse ajal. Meenub, kuidas Laar ühel kohtumisel külarahvale andis teada, et pole mõtet tegelda looma ja seakasvatusega. Lautadesse tuleks rajada suveniiride tsehid. Ja tollane siseminister(valges kampsonis ) arvas, et kartuleid on ka odavam isegi LAV-st sisse tuua, kui eestis sellega tegelda. Loomulikult ei suudetud EL- astumisel mingil määral kaitsta Eesti põllumeeste huve. Meie valitsejatele oli oluline, et saaks kiiresti ainult NL-i asemel EL kirjutada. Tegutseti põhimõttel, enne teeme, pärast mõtleme. Tulemuseks oli see, et mitmed olulised kvoodid jäid taotlemata ja mitmed olulised kvoodid olid väiksemad kui ühe talupidaja tootmisvõimalus. Aga meie esindajad leidsid igale saamatusele põhjenduse. Ja kahju on sellest, et meil ei vastuta ükski juht ei kaduma läinud miljonite(isegi kümnete ja sadade miljonite eurode eest) ega valede otsuste või tegemata jätmiste eest. Mis Estrisse puutub, siis ei toetanud ka tema oma ministriks olemise ajal kõiki põllumehi ja väljastas ka kahesugust infot - kohalikele oli selline, mis tekitas usaldust ja brüsselis oli info, mis ei vastanud kohe kuidagi kohapeal oleva infoga.

Vastus on lihtne. EL-ga läbirääkimistel ei suudetud kaitsta meie põllumeeste huve. Meie valitsuste ainuke eesmärk on olnud, kõik maha müüa, ka kõige hinnalisem tootmisvahend - maa. Taheti kiiresti ja mistahes alandavatel tingimustel liituda. Nägin ise, kuidas tsehhid ja soomlöased seisid oma riigi huvide kaitsmise eest.Meie omad käisid ilmselt sel kohvitamas ja pärast ajasid mingit udu, et oh kui raske ja kui võimatu.

Huvitav, Ester pole ikka veel vangis ?

Keegi siin räägib vabast turumajandusest. Kuidas on siis turg vaba kui teema ju ongi selles, et tootjatele makstakse suuri toetusi.
Suuri toetusi saavad tootjad saavad oma kunstlikult odavaks tehtud kauba meie turule tuua. Meie põllumajandussaadused sp ongi kallimad, et makstavad toetused on mitu korda väiksemad. See on "solidaarsus" ELi moodi - sööme Väikse Peetri turult välja, siis Suurel Peetril kogu turg käes. Kaua sa ikka jaksad ebavõrdses konkurentsis punnitada.

On kahju, et end maalt pärit suguvõsast teadjaks targaks pidav "mõtisklus" tegelikult nii pahatahtlik loll on. Kui paljude maade, sealhulgas Soome talunik arvestab kõigepealt toetustega ja saak teda nii väga ei huvitagi siis eestlane loodab ikka saagi peale. Palju üks või teine põllukultuur energiat ja tööd nõuab sellest pole mõtisklusel aimugi. Mine ise oma tallu, tooda seal midagi ja siis räägi hinnast aga ära siin vigise. Estrit sõimata pole ka mõtet, tema EL liitumisläbirääkimisi ei pidanud. Seda tegi küll Ilves kes nüüd on justkui unest munele ärganud. Ilvese sabas sai sisse mitu sotsi, nende hulgas ka Marianne Mikko. Kui selle eputise käest küsiti mida ta Eesti heaks teeb seal siis oli vastus alati "ma räägin teile parem Moldovast" Aga kõigepealt meenutme Mart Laari kes algusest peale kordas "Eesti maamees on loll, laisk ja joodik, tema ei oskagi tööd teha. Anname mõisad parem sakslastele tagasi kogu maaga, vaat nemad panevad töö käima" Ja käisidki paljud parunite võsukesed siin oma maad nõudmas. Õnneks oli maameeste jonn tugevam. Aga seda Laari sakslaste ees kummardamise ühte vaatust näeme praegugi. Igasuguse alatusega tahetakse Mustpeade maja kantida nii saksa kui eesti soost aferistide kätte, et need sinna ühe uhke kasiino ja bordelli teeks kus meie noored naised tööd saaks. Meie kõrgtasemel muusika ei sobi praeguste võimurite arust sinna mitte. Arvata on, et nad ka ei saa muusikast aru. Nii et siin kirujad, tuletage natuke ajalugu meelde. Nii EL-i minekul kui euro tulekul soovis keskerakond veel mõelda ja aru pidada aga milline sõim ja laim siis lahti läks, trumbiks ikka Venemaa. Olge nüüd rahul oma valikuga ja kui mõtiskleja tööd ei viitsi teha ja raha pole kodumaise kauba ostuks siis küsi endale neid abipaki aastaid seisnud Euroopa makarone. Muuseas, neid on kallim hävitada kui meile kinkida ja me oleme veel nii liigutavalt tänulikud. Nii olemegi eurokapitalistide poolt alavääruslikeks santideks tehtud

Miks sa Aadu sellist mõttetut möga ajad?

Ühesainsas kommis kolm võimalikku kohtugeissi: kaks solvangut ja üks teadlik laim.

Kesikud- selle asemel et vigiseda, ostke meie talumeeste käest kartulit- käivad tublid inimesed ka lausa Tallinna kortermajades seda müümas. Väga tublid !!

Ester- sina muidugi ei osta, sa riigikogulasena ikka pigem käiks restoranis söömas ja siis lumpenile näitad kuidas sa ikka muretsed. Oksele ajad ju...
NB! Kes ei sus- eriti kesikud, käige lõuna ajal linnas, siis näete kuda proua lõna ajali patseerib jälle mõnda restosse lõunale (mitte odavasse). Väga jälk on see tegevus- kõikide nende riigikogulaste poolt, ka kesikud ei erine !

Julius! Ma euõi sa aru miks sinul ja veel mõnedel on mingi seletamatu vaen Laari vastu. Kui oled mõistusega inimene, siis peaksid teadma, et selliseid asju ei otsusta peaminister koos valitsusega, vaid seda otsustab nii riigikogu, kui ka vastav toimkond, kes koosneb inimestest kes omavad kogemusi ja teadmisi, ka praktilisi. NEED LAARI KOHTUMISED JA SOOVITUSED ON SINU LUULU!! Ruroopa Liidus on aastakümneid kujunenud oma süsteem ja seda murda kohe on väga raskr, ei aita meie väikse riigi soovid ega mõjutused. JULIUS! Mida oleks sina teinud teisiti, miks sa sellest ei kirjuta. Põllumajanduse ja tööstuse lammutamine algas juba esimese valitsuse ajal. Oleks tulnud mõelda kuidas oleks pidanud seda alguses tegema. Mida oleks pidanud maal tegema kolhooside ja sovhooside asemel, missugust tööstust säilitama, millest loobuma mitmesugustel põhjustel. Süüdlast ei saa otsida valitsustes, sest noorel riigil polnud kogemusi, aega polnud , sest riiki oli vaja hakata üles ehitama.
Kui palju siis ikka on seda Eesti maad maha müüdud ja kellele.
Kui ei oleks liitunud Euroopa Liiduga, mis oleks Eestist praeguseks saanud. olete mõelnud!
Ei saa võrdlusest aru soomlaste ja tsehhidega. Iseseisev Somme riik on eksisteerinud juba pea 100 aastat ja saanud areneda. Tsehhidel on majandus väga kehval järjel, tänu NSVL mõjule 40 aasta jooksul.
Mõtisklusel on väga head näited. süvnege ja ärge lahmige niisama. Aadul on üldse väga ketserlikud mõte välgatused. Iga maamees kes kasvatab tahab saada saaki, muidu pole mõtet kasvatada. Soomlane kasvatab ka saagi pärast, kuigi saak tuleb raskemini kui meil eestlaste
Miks panete ikka ja jälle kõikide teiste valitsuste patud Laari kaela.

Põlva sööklatädi poolt asjalik jutt. Ei pea me maksma Pariisi restorani hinda, vaid ikka Põlva oma.