Veel 60. aastatel oli seal ilus park. Hiljem tekkisid jäätisekohvik kohutavate järjekordadega ja pätid. Mäletan varasemast ajast seal laste liivaksti ja selle kõrval suurt kivist karu, mille seljas lapsed ronida armastasid. Harju tänavale alla tulles oli treppide vahel ilus purskkaev. mulle meeldis seal käia. Veel varasemast ajast mäletan, kuidas seal olid pruunikad mullahunnikud ja Tallinna rahvas käis seal taastamistöödel, ka minu ema ja isa pidid peale tööd igal õhtul oma vabast ajast ja oma isiklike tööriistadega käima maju taastamas ja varemeid välja kaevamas. Siis ehitati ka see kivimüür, kui pommi saanud varjend lahti kaevati. Kuhu sealt hukkunute jäänused viidi ja maeti, seda ma ei tea. Aga ema ja isa rääkisid kodus, et kõige koledam, mida nad elus näinud olid, oli selle varjendi lahtikaevamine. Seal oli hukkunud ka palju lapsi, varjend sai otsetabamuse. See, mis seal praegu on, on osa tänasest Eesti riigist. Varemed, mis valskuse tööriistaks muudetud on. Nagu surnute äriobjektide taasloomisega unustati elusate kodanike õigused, aga riik muutub üha enam varemetehunnikuks. Nii ka need esimesed "Uue Eesti" varemed, rohtu kasvanud ja ajuvabad. Väga rumal tegu oli see koht üles kaevata, nagu kogu Eesti riigi juhtiminegi on üks lolluste jada olnud.

Ei tea Tallinna pommitamise kohta palju muud kui vahemalt osa sabadel olid inglise ameerika? keelsed tahed. Inglaste poolt Parnu sadama osa pommitamist jalgisin Sindi propsi hunikute otsast, Imestades kui tapselt see toimus. Hiljem lugesin ajaloost et Inglased pommitasid taanduvaid saksa vagesi Parnus. Kui palju saal pogenikke surma sai ei vist keegi

Säh sulle, mis välja tuleb.Selgub, et mitte venelased ei pommitanud Tallinnat, vaid inglased- ameeriklased.

Artikli autor eisneb varjunime all! Eestis on hetkel vaid kaks Kaskneeme nime kandvat inimest ja kumbki neist ei ole Mark!