Ei kirjuta seda märkust artikli sisu kohta - sest ametiühingud on ainus tee töötajal oma öiguste eest vöidelda, vaid artikli kirjutaja poolt tarvitatud möningate väljendite mötte kohta.Olen juba ligi kümme aastat tähele pannud, et Eestis ikka veel, hoolimata tihedast läbikäimisest Euroopa maadega, usutakse mingite loosungiliste fraaside taga, mida Euroopa poliitikud tarvitavad, ka sisu olevat. Näiteks nagu Välbe mainitud: "Euroopa õiglase palga põhimõte". Euroopas pole mingit sellist seadust, ega direktiivi, palka makstakse nii vähe kui vöimalik - muidu ei peaks ju ametiühingud pidevalt vöitlema palkade kahanemise vastu. Samal ajal aga Eesti lehtedes näiteks polnud aprilli alguses isegi ära mainitud siin Saksamaal üle poole miljoni osavötjaga toimunud demonstratsioone ja miitinguid töötajate öiguste kaitseks. Osavötjaid oleks olnud loomulikult veel mitu miljonit rohkem, kui ametiühingud poleks ainult 3 suurlinnas neid üritusi korraldatud, polnud ju köigil soovijatel vöimalik oma kulul sinna söita. Sama absurdne on artiklis väide keskmise eesti palga kohta:"Sellest piisab äraelamiseks, kuid mitte enese kutseoskuste täiendamiseks ega nüüdisnõuete õppimiseks." Autor püüab seega luua ettekujutust, et nagu siin "läänes" keegi oma palgast suudaks ennast kutseoskustes täiendada. Kust küll ametiühingute töötajad sellist absurdset infot ja tekste leiavad. Nad vöiksid vaadata ametiühingute kodulehti internetis, sealt näeks, millised on tegelikud probleemid siinsetel töötajatel, mitte aga lugeda ELiidu propagandabroschüüre.