Eesti üldine häda – väike palk

RIINA VÄLBE,      21. aprill 2004


Eestis loovad 72 protsenti lisandväärtusest tootvad ettevõtted, kus töötab ligikaudu 200 000 inimest. Toiduainetööstuse ettevõtetes on hõivatud neljandik, neist enamik suurtes ja meie tarbijale hästi tuttavates piima-, liha-, joogi- ning pagaritööstustes. Kõik suured ettevõtted on teinud investeeringud kauba ja jookide konkurentsivõimelisteks muutmiseks, kuid ka töötingimuste tervislikkuse tõstmiseks. Kahjuks oli tööõnnetusi arvuliselt nii palju, et toiduainetetööstus oli 2003. aasta näitajate põhjal kolmandal kohal, kuigi töötingimused on kümne aasta jooksul oluliselt paranenud.
Samas pole üldse konkurentsivõimeline töötasu. See on Eesti üldine häda. Väikeste palkade tõttu on puudus oskustööjõust ja töötootlikkuse kasv jääb omakorda kinni sellesama oskustööjõu vähesuse taha.
Erinevused on ka omanike võimalustes: oskustööliste palgad erinevad väliskapitaliga ja Eesti kapitaliga ettevõtetes just viimaste kahjuks. Piimatööstused on reeglina Eesti kapitalistide omad, muus toiduainetetööstuses on rohkem välisinvestoreid.
Tõenäoliselt aitaks vahede vähendamisele kaasa erinevate elukutsete miinimumpalkade skaala loomine. Toiduainetetöötajate Ametiühingute Liidus on analüüsitud erinevate kutsete keskmisi palku, andmed on saadud küsitluse tulemusel. Kutsenõukogud on välja töötanud oskustööjõu ühtlustatud nõuded ehk kutsestandardid. Neid kahte kokku liites on Toiduainetetöötajate Ametiühingute Liit loomas miinimumpalkade võrgustikku, mis põhineb analüüsil, juba olemasolevatel kutsestandarditel ja Euroopa õiglase palga põhimõtetel.
Omavahelistes vestlustes poliitikute, majandusteadlaste, ettevõtjate ja teiste spetsialistidega tunnistavad kõik, et Eesti tegelik keskmine palk on nelja-viie tuhande kandis. Sellest piisab äraelamiseks, kuid mitte enese kutseoskuste täiendamiseks ega nüüdisnõuete õppimiseks. Miks palga tõstmine ei leia ühiskonnas piisavat vastukaja? Kindlasti on üheks põhjuseks vastuolu inimeste enesekeskse olemuse ja palganõuete kollektiivse esitamise tulemuslikkuse vahel. Enamikule on ikka veel harjumatu, et vabatahtlik ühinemine võib aidata kaasa probleemide teadvustamisele, mõistmisele ja lõpuks ka lahendamisele.
Arenenud ühiskond peab edukalt sotsiaaldialoogi vastandite vahel. Koostöövalmidus on seal tõeliselt olemas. Seni kuni inimesed oma rollist ja koostöö olemusest ühiskonnas aru ei saa ja jäävad igaüks omaette nokitsema, ei muutu midagi. Ka palgad jäävad Eestis endiselt madalaks. Seepärast – ühinegem ametiühingutesse!

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)