sajme selle suver''äänsuse aga miks me sest 15 aasstat iljem l'oobusime ? koguni 2/3 reettis selle .

NLiidu välisminister Molotovi läbirääkimised Berliinis 1940. aasta 12. – 13. nov. Hitleri ja Ribbentropiga ebaõnnestusid.
Sakslasi vihastas see, et NLiit rõhutas oma huvisid Läänemerel, sakslaste huvist Afganistanis ja Pärsia lahe piirkonnas ei teinud Nõukogude pool väljagi. NLiit keeldus Kolmikpaktiga (Itaalia, Saksamaa, Jaapan) liitumisest. Sakslastele ei meeldinud, et Põhja – Bukoviina läks NLiidule, sest MRP seda ei käsitlenud. Samuti ei meeldinud sakslastele NLiidu käitumine Baltikumis, sest MRP ei näinud ette riigikorra muutmist ja annekteerimist. Lahkarvamusi oli ka Soome suhtes. Sakslaste arvates pidanuks säiluma „status quo“.

"Võrumaa Teataja" andis 13. nov. teada: Võrus on Kreutzwaldi tänava ja Katariina allee ristumiskohale planeeritud Võru linna asutamiseks käsu andnud keisrinna Katariina II kuju. See pidi valmima oktoobri lõpuks. Seni pole kuju paigaldatud. „Katariina II skulptuuri püstitamise tähtaeg on 2. detsember,” selgitati linnavalitsusest. „Selle valmimisel oli skulptoril Võru linnavalitsusest mittesõltuvaid muresid, millest oli juttu ka ühes Õhtulehe artiklis, kuid usun, et need on saanud lahenduse ega mõjuta Võru linnavalitsuse ja FIE Jaak Soansi vahel sõlmitud lepingu täitmist.” Oktoobri lõpus ilmunud Õhtulehe artiklis rääkis skulptor Jaak Soans, kuidas Valga linn pole ikka veel oma Vabadussõja vabadussamba eest lubatud raha talle üle kandnud, mistõttu pole ta saanud tasuda Võrru plaanitava Katariina II skulptuuri pronksi valajatele.

Vene NFSV võttis sama otsuse vastu 1990. aasta 12. juunil.
Erinevalt Eestist, on Venemaal suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmise päev rahvuspüha.

16. november ei olnud lihtsalt Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmise päev vaid see oli avapauguks vene ülemvõimu lagunemisele okupeeritud riikides. Ja see algas Savisaare poolt Rahvarinde asutamisega. Just Rahvarinde mõjul saigi teoks see suveräänsusdeklaratsioon. Teine põhjus oli Moskva poolt kavandatavad nn. konstitutsiooniparandused, mis oleks kindlustanud Moskva diktatuuri. Kogu eesti rahvas oli sellele vastu, ma ise viisin oma asutuse töötajate poolt allkirjad Kadriorgu. Üle 800000 inimese toel see suveräänsusdeklaratsioon ka vastu võeti. Rahvas uskus oma saadikutesse ja need täitsid rahva soovi. Ka vene saadikud hääletasid. Ning rahvas nägi, et Vaino Väljase ja Arnold Rüütli juhtimisel tuleb iseseisev riik tagasi. Kuid selle teostamist hakkasid välisestlased takistama, kes nägid võimalust ise võim haarata. Mesimagusate lubadustega armsast Pätsu-aegsest Wabariigist peteti rahvas ära ja rahvas kahestus, osa hakkas neid pooldama ja tulemuseks saime mitte Pätsu-aegse Wabariigi vaid ärikatest-ärastajatest võimule pürginud šaakaliriigi, kus vabadusvõitlejad löödi oma kodudest välja, et šaakalid sinna pesa saaks teha. Nüüd jookseb eesti rahvas sellest šaakaliriigist minema ja ei unista enam restitutseeritud Pätsu-aegset Wabariiki. Milleks seda võitlust siis vaja oli?

Eesti Wabariik oli Rahvasteliidu liige 1921. aasta 22. septembrist kuni 1940. aasta 21. juulini.
Eesti NSV oli aga Rahvasteliidu liige 1940. aastal 21. juulist kuni 6. augustini, mil Johannes Varese valitsus esitas Rahvasteliidule avalduse väljaastumiseks, seoses liitumisega NLiiduga.
Seega, Rahvasteliit tunnustas Eesti NSV-d Eesti Wabariigi õigusjärglasena.
Kui EW pagulaspoliitikud )üritasid II maailmasõja ajal maksta Rahvasteliidu liikmemaksu, siis Rahvasteliit seda vastu ei võtnud. Kui püüti pääseda 1946. aastal toimunud Rahvasteliidu likvideerimiskonverentsile, siis eestlasi sinna sisse ei lastud. Ka ÜRO loomise aegu eestlasi jutule ei võetud.

http://maaleht.delfi.ee/news/uudised/eestiuudised/veetousme-eestlane-pole-orjarahva-mentaliteedist-lahti-saanud.d?id=67105818
Räägime vabast konkurentsist, kuid Eesti näitel on võimalik üheselt öelda. Suurfirma tuleb, ostab kõik ära, teeb turuga mis tahab kusjuures väike lüüakse lihtsalt mättasse. Või sulgeb siin lihtsalt tootmise Ja lõpptulemusena, tänu meie maksusüsteemile viib kogu teenitud kasumi siit ära oma kodumaale.
Meie valitsus ei saa ega ka taha selle peale midagi kosta.
„Kas hakkab korduma nõukogude aeg,“ küsib Veetõusme: „Kui räägiti Eestist siis oli see riigivastane, kui nüüd räägid Eestist ja eesti rahvuslusest siis ei sobi see enam Euroopa Liidu konteksti. Selle rääkija on aga peaaegu et vaenlane. Maailma on sõnast „rahvus“ ära hirmutatud. Vaid mõnd üksikut rahvust võib nimetada. Selle näiteks on juudid,“ ütles Veetõusme.
„Me taunime antisemitismi, kuid miks me siis talume antiestonismi,“ küsis Veetõusme. Me anname oma õigused järjest ära Brüsselile ja Euroopa komisjonile.

16. november peaks olema riiklik püha!

Kui 1988. aasta suveräänsusdeklaratsioon sätestas Eesti NSV seaduste ülimuslikkuse NLiidu seaduste üle, siis praegu on eurodirektiivid ja Lissaboni leping ülimuslikud Eesti seaduste ja põhiseaduse suhtes.

http://www.youtube.com/watch?v=ZQYc7x85xKA
Einar Laigna, riigist.

Tol ajal Ülemnõukogu presiidiumi esimehe toolil istunud mees meenutas, et kõik algas juba varem, kuid tõelise tormi tekitas 16. novembril 1988 vastu võetud suveräänsusdeklaratsioon, mis pani alguse seaduste sõjale. “Rahvusvaheliselt on nii seda nimetatud, kui me võtsime vastu sisuliselt ligi poolteist tuhat seadust, et kohandada Eesti õigusruumi tänapäevasemaks, näiteks praeguse Euroopa Liidu seadustega vastavaks,” kommenteeris ta.
See küsimus oli omavahel kokku lepitud, et iseseisvus tuleb taastada.
http://www.telegram.ee/eesti/eesti-taasiseseisvumine-kas-eestlaste-algatus-voi-voimukoridoride-loodud-stsenaarium#.UojZctLIbmp

1940. aastal oli rahvusvahelises õiguses okupatsiooni mõiste hoopis teine. Selle järgi toimus okupatsioon vaid tingimusel, et okupant haarab sõjaliselt okupandi territooriumi või osa sellest ning kehtestab seal sõjalise administratsiooni võimu (klassikaline näide: Saksa okupatsioon Eestis 1941-1944, Nõukogude-Briti okupatsioon Iraanis II maailmasõja ajal).
Eesti liideti Nõukogude Liidu poolt lepingute, mitte sõjaga. Eesti valitsus nõustus vägede paigutamisega ilma mingite protestideta, J. Vares sai ju peaministriks Pätsi dekreediga ning Riigivolikogu, mis esitas palve Nõukogude Liitu astumiseks, valimised kuulutati välja Pätsi dekreediga, sõjavägi relvitustati Laidoneri käsuga jne jne. Nii on keeruline rääkida mingist okupatsioonist.

Lugupeetud "olukord" miks räägid laus- lollusi . Kas julged öelda ,et vene tankid ei sõitnud Tallinna ja ei okupeerinud SÕJALISELT Eesti Wabariigi !? Politseilt ja Kaitseliidult korjati relvad ja lasti lahti kõik vangid . Merel oli Nõukogude laevade blokaad . President Päts oli arg ja oma elu päästmiseks mängis kaasa vene okupantidega. Teame ,et riigipöördeks oli Stalini poolt saadetud Tallinna selline mees kui Zdanov, kelle käes oli vene tankide toel võim Tallinnas . Zdanovi käsul nimetas Päts ametisse peaministri Varese ja edasi oli kõik kui näidendis . Eesti rahvas olevat TAHTNUD LIITUDA NSV-Liiduga .Sellist lollust kirjutada tänapäev , et Eestis polnudki vene okupatsiooni näitab et tegu on kas idioodi või mingi kommunismi ajastu inimesega kes ikka veel usub tooaegset propaganda jutte . Kellele võib olla makstakse selle lausvale ja kommunistliku propaganda eest

„Põhisurvet suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmiseks avaldas Eestimaa Rahvarinne, kelle initsiatiivil koguti Eestis 861 987 allkirja nõudmisele peatada NSV Liidu konstitutsiooni muudatuste ja paranduste arutelu Eestis - see on suurim kodanikuinitsiatiiv Eesti ajaloos."

Mäletan neid ärevaid päevi, allkirjade kogumiste kampaaniat ja kogutud allkirjade õigeaegset ärasaatmist - selles kõiges sai osaletud. Ka see erakorraliselt trükitud Rahva Hääl jõudis meieni.

"Olukord" arvates ei toimunud 1939. aastal nähtavasti ka Tsehhoslovakkia okupeerimist sakslaste poolt. Mis otstarve on niisugusel ajaloo ümberjutlustamisel?

taas jahute ebasellgete so.lkksõnadega ega tee enndale sellgeks nende tähändusi .
'okupatsj''oo.n' onn ÕJVE, millises vormis tahes .
sellele aga 'eelneb 'agressj''oo.n' ehk mejjeg'eeli kallaledunng .
mujdugi on selle tunnistamisega riigiti rasskusi sest kallaledunng on ju rusikariikkide enndi uvides ning miks nad peakks ennast ise kahjustama .
aga midagi on siisski tehtud . juba Riikkide liiduajal alustatti agressjòoni määratlemist aga eriuvidedõttu otsusele ej jõuttud .
küll aga kasutatti agressjòonimõjstet Nürrnbergi sõjagohhtus . ning tagasiulatuva j'õuga .
tänaseks on mejl Ühinend riikkide määratlus 1974.a'st . selles on sellgelt välljadoodud mõjssted 's'issedunng' ja 'rünnak', rünnak tähistapki sõjalist kallaledunngi . s'issedunng aga mis tahes kujul tejse riigi võj selle osa õjjvamist . ka ähvardistesaattel .
kuj näjttäks It''aalia kehtestab ülemvõjmu Sanmar`iinos sis on se samuti s'issedunng miss lähäb agressjòoni'alla . onn ju piiriti suletud riikkidel (inglissis: landlocked) eriõjjgus omada suhhtejd tejste riikkidga teda sullgeva riigiga .
samuti onn agressj''oo.n kuj suure ja tugeva riigi vägi jalutab kassvõjj ilma pauguta tejjse riikki ning akkab sääl oma võjjmugehtestama . täppsält nii tojjmus ka 1940.a'l Eestis, Lattvias ja Ljätuv''aas .
asi polegi n'iivõrrd agressjòoni sätästatuses sest minngit sättälist riikkidevahelist karistusõjjgust ju pole .
ent tunnustatti agressj''ooni ka varem, 1933.a'l esitas just SSSR sellise määratluse et ka surve tejsele riigile loettaks agressjòoniks . lahhkelidedõttu aga venis se 1974.a'ni .
ÜR' määratlusejärrgi on agressj''oo.n ka Amèerika öhendriigi kallaldunng Iràagile ja Ahvanistàanile . mejje esmasest agressjòonist osa ej võtt, s'eega mejje k'aasagr'essorid pole . küll aga oleme me k'aasokupandid . ehk ise sõnades viriseme aga tegudes tojmime täppsält vasstubidi .

Erakorraliselt trükitud Rahva Hääle ja Sovetskaja Estonija eriväljaandega lisandus üks seik, mis vist paljudele siiski teadmata. Nimelt ei piisanud deklaratsiooni tiražeerimisest EKP Keskkomitee Kirjastuse trükikojas polügraafilise paljundamise teel, vaid deklaratsioon tuli ka rahvahulkadeni viia - avalikustada kõige otsesemas mõttes. Vastasel korral poleks see jõustunud viivituseta, aga viivitamine oleks võinud minna kalliks maksma. Küllap arvati, et võimatu pole ka vägivaldne (seaduslik!) tühistamine.

Seepärast aeti asju, et Rahva Hääle eriväljaanne jõuaks otsekohe ka rahvani, lugejateni. Kuna postikannet enne järgmist päeva ju polnud, tuli leht (sümboolse minihinnaga) panna Ajakirjandusliidu kioskis müüki. Igatahes Pärnu maanteel Ajakirjandusmaja all olev kiosk kamandati avatud olema, ja juriidiliselt sai selle tähtsa dokumendi kohene avalikustamine jõustamise tagamiseks tagatud...

to Ants 2013-11-17 22:34:26

Juriidiliselt oli ju kõik korras! Maailmariigid aktsepteerisid Eestis juhtunut (kui nad üldse Eestit tähelegi panid?). Ždanov soovis, ja Päts täitis tema soovi, ja elas oma ajaliku elu lõpuni erihoolitsuse all kui 1905. a revolutsiooni veteranist personaalpensionär. Kõik teised EW riigivanemad kaotasid aga oma elu "südametegevuse katkemise" tagajärjel.

Väga "mürgine huumor -President Päts elas ERIHOOLITSUSE all kinnises hullumajas. See oli võrdne vanglaga (süüa ehk anti siiski rohkem) kuid Zukov pidas oma lubadust Pätsule --teda ei panda vagilaagri nagu kõik teised Eesti Wabariigi juhtivad isikud --- pandi HULLUMAJASSE. Lääneriigid olid Balti riigid , Soome isegi põhja-Rootsi lubanud oma "kolmikpaktis" Stalinile selle eest ,et sõdib nende poolel . . Soomest Nõukogude Liit jagu ei saanud sest Soome erinevalt Eestist oli sõjaks ettevalmistunud ja sealt said tiblad "verise nina". Maailmariigid kes olid Eesti mahamüünud Stalinile muidugi tegid näonagu oleks see vene okupatsioon Eestis seaduslik . Nüüd on siiski õigus jalule seatud ja ka ÜRO tunnistab Nõukogude -Liidu okupatsiooni Eestis

kuj pilttlikult võrrelda Eestit ja Soomet sis kuj SSSR tunngis kallale Soomele, akkas se kaabakale vasstu, Eesti aga visskus vatsuli ja palus et teda vähäm pekkstaks, olevat valus ! pigem akkab Eesti pätiääkks t'ööle .