Põhimõtteliselt saab põhjust et lääs meile selja keeras seletada kahe asjaoluga:
1. USA vajas endale Jaapani vastu mismaaliitlast Kaug-Idas ning seetõttu oldi valmis kompromissideks Euroopas.
2. Vene hiidmonstrumsõjavägi oli vallutanud pool Euroopat ning selle tagasitõrjeks puudusid vahendid.

Jälle mingi udujutt vallutamisest. NSVL taastas oma seaduslikud riigipiirid.

Maali maalt väitis et ta tuttav müüb talu- KUNA KÕIK TEISED ON SELLEST KÜLAST TALUD MAHA MÜÜNUD VENELASTELE.

UUUU Maali- ma saan aru et sul skleroos- 3 nädalat ootan küla nime, kus su tuttav elab.

Või on vesipäisusega jälle natuke jamasti Priiduke ?

Balti riigid loovutati Churchilli ja Roosevelti poolt Stalinile märksa varem - juba märtsis 1942., ligi kaks aastat enne Teherani konverentsi 28.nov.-1.dets1943 - kaugelt varem, kui diilile lisandus lisakomponendina Roosevelti soov, et pärast sõjategevuse lõppu Euroopas tuleb Stalin talle appi sõjas jaapanlastega (sõda lõpetava superpommi-imerelva peale reaalseid lootusi ei rajatud). Teherani konverentsi ajaks lisandub tõepoolest diilile ka see komponent, et pärast sõjategevuse lõppu Euroopas tuleb Stalin Rooseveltile sõjas Jaapaniga appi.
Churchilli initsiatiiv Balti riikide loovutamiseks Stalinile - juba natuke rohkem kui 6 kuud pärast 14. aug. sõlmitud nn Atlandi hartat - eestlaste usu Valge laeva tulekusse alusdokumendi valmimist - saatis Churchill selle moraalse lubaduse ajaloo prügikast, kui leidis, et oma särk on ihule kõige lähemal, et Stalin vajab premeerimist sõjaliste teenete eest, kuna Stalini Venemaa võttis enda kanda põhiraskuse võitluses Hitleri Saksamaaga ja päästis sel viisil Inglismaa, kuna Suurbritannia poleks olnud võimeline Hitleri Saksamaa Inglismaale suunatud põhilöögiga üksinda toime tulema. Tänutäheks Inglismaa-Suurbritannia päästmise eest ja Staliniga heade suhete hoidmiseks, Stalini premeerimiseks ning teise rindega viivitamise kompenseerimiseks Churchill sellise ettepaneku (Balti riikide kinkimise kohta Stalinile) Rooseveltile oma 7. märtsil 1942 saadetud kirjas tegi, millega Roosevelt ka nõustus. Juba 2 päeva hiljem, 9.märtsil 1942 saadab Churchill samasisulise kirja ka Stalinile, kus ta teatab vastutulekust
Stalinile piiride küsimuses.

Tänapäeval nimetatakse vabadusvõitlejaid teatavasti terroristideks....

Ameerika Ühendriikide Eesti saatkonna hinnangul oli Lihula mälestusmärk solvav ja vaenu õhutav.
«Ameerika Ühendriigid on Lihula monumendi suhtes olnud selgel ja järjekindlal seisukohal: see mälestusmärk oli solvav, asjatut vaenu tekitav ja provokatiivne,» teatas USA saatkonna pressi- ja kultuuriatašee Thomas Hodges BNSile.

Atlandi harta oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted.
Sama aasta 24. septembril ühinesid Londonis hartaga need riigid, millele harta kaitset pakkus.
Need riigid olid N. Liit ning Belgia, Tšehhoslovakkia, Kreeka, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Jugoslaavia ja Prantsusmaa, mille valitsused asusid Londonis eksiilis jne. Need 26 riiki deklareerisid 1942. aasta 1. jaanuaril ka ÜRO loomise.
Atlandi Harta Balti riike otseselt ei puudutanud, sest neid peeti seaduslikeks Nõukogude liiduvabariikideks ja siin kehtis Atlandi Harta garantii NLiidule.
Ka Nürnbergi tribunal käsitles Baltikumi NLiidu seadsusliku osana, mille okupeeris Saksamaa, mis oli agressioon, ja mille läbiviijaid karistati 1946. aasta 16. oktoobril surmanuhtlusega.

President Lennart Meri poolt loodud Jacobsoni komisjoni seisukoht: Samastades Saksa poolel võidelnud eestlasi vabadusvõitlejatega, asume seisukohale, mida pole võimalik kaitsta.

Paistab et Reinu arvates kuulus kogu Ida Euroopa Nõukogude Liitu.

Ja kuni me nende 70 aastat tagasi toimunud sündmuste (meist sõltumatute sündmuste!) üle jahume, tühjeneb Eesti nii otseselt (lahkub 4000-5000 iniemest aastas, noored, elu- ja tööjõulised, enamuses sünnituseas naised) ja ka sureb terve taasiseseisvusajal rohkem kui sünnib - eelmisel aastal suri 15 000 ja sündis 13 000 inimest (suurusjärk).

Järeldused võib igaüks ise teha. Aktsiisitõus ei oma siin mingi väärtust.

Eestlased, selle asemel et üles ehitada normaalne riik eestlastele ja siin ilmselgelt kodustatud venelastele (me võtsime nende eest riigi vabanemisel NSVL-st vastutuse ja Lennart Meri - Mart Laar tõestasid seda oma kokkuleptetega!), selle asemel me sorgime jätkuvalt 1944ndas, kuigi kõik otsustati juba 1933, 1934, 1939, 1940. Ja nagu Tõnis Siim lisab, ka 1942-1943.

1944ndaks oli lihtsalt kõik juba läbi, kõik ohvrid olid asjatud ja mõttetud. Selle eest, et 80 000 inimest jõudsid paadiga üle, selle eest karsitati küüditamistega teisi. Väliseestlased ei saa sellest iialgi aru ja nende süüdistused "kodueestlaste kommunsimis" on alatud ja häbematud.

Sõjas eesti subjektina ei osalenud. Järelikult kõik otsused tehti üle Eesti pea, ja meil ei ole mingit juriidilist alust kobiseda 1944nda üle. Pigem võiks siis heietada 1939-1940nda üle - veel mõned inimpõlved, kuni püsib püsti veel viimane eestlane...

Minevikus nutmine on hale. Kehtestage riigis tõeline Eesti võim ja andke naistele võimalus sünnitada ja lastele süüa! Tänane alampalk 390 eur ja pension 374 ei võimalda siin mingit stabiilsust, mida vajab arenemiseks perekond.

Siin leiab taaskord kinnitust see, et väidetavad Eesti Wabariigi suurimad sõbrad USA ja Suurbritannia olid 1941. a sügisel kindlalt veendunud, et Balti riigid on lakanud olemast täiesti seaduslikult (JOKK!) ja kuuluvad NSV Liidu alla. Kogu see aastakümneid käinud mäng justkui ei tunnustaks kaks vägevriiki Balti riikide anastamist, on olnud lihtsalt silmakirjalikkus. Sest - paraku-paraku! - 1940. aasta võimupööre oli vormistatud seaduslikuks. Ja kui asi on JOKK, siis ei saa ta olla eba-JOKK!
Kurb, aga tõsi...

Eriti kurb on see, et meie teadmatuses rahvas pole tegelikku olukorda teadnud ega uskunud, et kui suured jagavad maailma, siis tuleb väikestel õnnest piiksuda, sest on ju tore, et neid polegi laiaks litsutud. Oh sa vaene eesti rahvas! Mida kõike on sinuga tehtud ja mida veel tahetakse teha... Ja ikka sinu kõva kasu pärast...

Lääs leppis Balti riikide annekteerimisega de facto; de jure ei tehtud seda iial.
Aga kui nii võtta siis mida seal vahet?

Kust küll tulevad sellised ebardlikud seisukohad, et eestlased ise olid süüdi, et Tallinn ja Narva sodiks pommitati? Äkki olid veel süüdi ka II ilmasõja vallapäästmises? Mille tagajärg tegelikult meie linnade pommitamine oli.

Aga ega ma ei üllatu. Selline masohhistlik seisukoht on ühte väravasse visalt kultiveeritava venepropa (ja selle siinse harukontori - kesikla) maalitava pildiga nagu oleks eestlased ise ka oma küüditamises peasüüdlased.

Lp kallutajast kommentaator. Võta kätte Mart Laari koostatud sõjakirjasaatjate raamat, kuhu on paigutatud kimbuke Eesti ajalehtedes ilmunud teated sündmustest ja olukorrast idarindel. Sealt leiad ka infot selle kohta, kuidas venelased enne 1944 aasta märtsis terroripommitamisele asumist ähvardasid/hoiatasid lendlehtede kaudu eestlasi, et kui te järgi ei jäta, siis pommitame teie linnad sodiks! Eestlased jäid aga edasi lootma reeturitest inglaste-ameeriklaste päästvale sekkumisele ja eelistasid puruks pommitatud linnasid ning suuri inimkaotusi loobumisele müütilisest usust Valge laeva saabumisse.

to kalluta aga 2015-04-30 12:37:05

Ja mis siis, et hoiatasid? Kas sa tõepoolest usud, et kui Narva rindel olevad eestlased oleks kuidagi teistmoodi käitunud oleks punamõrtsukas jätnud oma plaanid ellu viimata või? Narva jõe joone hoidmise otsus ei tulnud mitte eestlastelt vaid oli Saksa väejuhatuse (või kelle iganes (Aadu)) plaan ja tahtmine. Pealegi ei koosnenud Narva jõe kaitseliin ainult eestlastest. Kui eestlastest moodustatudväeosad olekski jalga lasknud poleks see kaitseliin mitte katteta jäänud ning linnad oleks puruks pommitatud nii ehk naa.

Eestlaste mitte lahkumise ja linnade puruks pommitamise seos on ilmselgelt otsitud ja punamõrtsukate poolt teadlikult - juba siis - sihilikult läbiviidud pettemanööver. Eesmärk - Saksa rinnet Narva jõel nõrgestada. Pettemanööver mida nad saavad kasutada ka hilisemalt oma kuritegude õigustamiseks.

Nüüd aga paraku leidub lihtsameelseid kes seda puhta kullana võtavad ja arvavad, et nii oligi! Näha on, et toonast rindepropagandat on venelased tõepoolest osavalt osanud ära kasutada.

Punaarmee rindepropaganda ruuporitest ja lendlehtedes rajanes (nagu nüüd ilmneb) siiski küllaltki olulisel määral tegelikkusel. Ja võib-olla (kuigi raske uskuda, aga siiski...) võidi soovida Eesti linnu kätte saada võimalikult tervetena, ja seepärast hoiatatigi (kõik on ju siinilmas vüimalik, miks mitte seegi?) asjatu vastupanu eest Narva rindel? Selge on aga see, et Eesti praegused parimad lääneliitlased Eesti riigi esindajaid alatult petsid nii sõjaajal kui ka pärast sõda, põhjustades meie rahvale rohkem ohvreid, kui oleks olnud tegelikult vaja. Aga nii nagu vagur eestlane andis ka pärast ihunuhtlust mõisatallis vitstele suud (mõmel pool olevat "mõisavanemad" seda nõudnud), nõnda usutakse tänini seda, et "inglismann Eestit hätta ei jäta". Briti strateegia nägi aga ette Saksa linnade laus-vaippommitamist, miks oleks pidanud Eestile erandit tegema, sest suured eestlastehulgad olid ju Saksa lipu all sõdimas. Tallinna märtsipommitamisel olid tegevad Briti instruktorlendurid (sellest on kunagi Jüri Liim asjalikult kirjutanud) ja Pärnu purustati brittide poolt siis, kui Saksa väed olid linnast juba lahkunud.

Ühesõnaga, meid tüssati rängalt, aga meie ei taha seniajani aru saada, missugust lollirolli meile on pakutud (ja pakutakse edaspidigi?).

Nii kõvapäiselt eestik suhtumine! 2015-04-30 15:19:43

Et linnu taheti kätte saada tervetena, aga siiski pommitati puruks? Kus on sinu loogika, oo mittekõvapea?

Nagu me nüüd ka teame polnud sellel mingit erilist sõjalist põhjust. Mingeid suuri vägesid ega sõjamoonahunnikuid neis linnades polnud.

Kui tegemist oli kättemaksuga, nagu sa sügavalt usud, siis seda enam ei saa ma aru miks sa seda lääneliitlaste kraesse ajada soovid? Et nagu britid pommitasid Saksa linnu, venelased tahtsid Eesti linnu tervelt kätte saada, aga kättemaksuks eestlaste vastupanu eest Narva jõel pommitasid ikka linnad maatasa. Ja britid süüdi sic! Miks on su soov punamõrtsukate ees nii sügavalt koogutada, et selle nimel valmis enda rahvale hinge s..ttuma.

Kui sa prooviksid olla vähegi tõsiseltvõetavam, siis ma ei soovita sul kasutada müüti briti instruktoritest Eesti linnade pommitamisel. See on omaaegne kuulujutt (mine tea kas sakslaste poolt veel mahitatudki) mida sinusuguste pime usk punat..bla headusesse jätkuvalt toidab. Selle kohta mitmeid allikaid veebist:
http://www.parnupostimees.ee/2150505/linnalegendi-lopp-parnut-ei-pommitanud-britid
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopic.php?f=6&t=1092&start=30

Ning kuidas sellised müüdid tekivad: http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/cf/cf/22.html

Lõpetuseks - püsi teemas ja ära hakka jahuma mingist ihunuhtlusest mõisatallis ja teemat sellega absurdiks venitama.

Küllap pakkusi "Nii kõvapäiselt eestik suhtumine!" liiga kibedat tõde? Sellest siis ka niisugune äge nuhtlemine eriti väsimatu "Kalluta aga" käest. Aga mõtlema paneb see asi küll...

Narva rinde püsimajäämine leidis aset siiski tänu eesti väeüksuste - eesti sõjameeste ennastsalgavale võitlusele Narva jõe ääres ja seda eriti alates veebruari teisest poolest ning märtsi alguses 1944.
Eesti üksustel oli nendes võitlustes venelaste edasitungimise peatamisel otsustav ja kaalukeeleline roll, seda eriti lääne pool Narva jõge asunud venelaste sillapeade hävitamisel, mille üle olid venelased eriti tigedad.
On arvatud, et Narva linn hävitati kättemaksuks just venelaste Siivertsi ja Vepsküla sillapeade hävitamise pärast, mis võttis venelastelt kiire edasiliikumise võimaluse ja mis neid eriti raevu ajas. Oma kangelasliku ja ennastsalgava võitlusega aga tegid eesti sõjamehed pehmelt öeldes karuteene nii endale kui ka oma rahvale, milles sõjasangareid süüdistada oleks siiski suur ülekohus, kuna nemad andsid endast parima, tuhanded eesti noored mehed lausa oma elu võitlustes Narva rindel 1944 soovides paremat oma riigile ja rahvale.

eesti mehi, kes pidid end ohverdama... (Kas mitte ei olnud pandud Narva rinnet hoidma ka teisi Lääne-Euroopa väikerahvaste esindajaid? Ehk ei maksa ka neid õnnetuid unustada?) Kõik see on ka tänapäeval ajaloole tagasi vaadates nii masendav, et tahaks lausa röökida... Aga veel masendavam on nüüd pühapaistesse tõstetud lääneriikide häbiväärne panus Eesti kurba saatusesse. Ent millegipärast nõutakse tänaselt Eestilt veel mingit erilist tänulikkust selle eest. Kas pole imelik orjameeldus?