http://jyrilina.com/index.php?page=skorpioni-margi-all
Kuidas tekkis ja arenes kommunistlik idee? Miks finantseerisid "vene revolutsionääre" märtsis ja novembris 1917 mõjuvõimsad rahvusvahelised rahandusringkonnad? Mida taotleti sellele järgnenud ühiskonna purustamisega ja kuidas see oli kasulik seda mahitanud jõududele?
Pärast nõukogude korra langust 24. augustil 1991 on ametlikud arhiivid hakanud jahmunud vene ajaloolastele paljastama oma saladusi. Pidevalt tuleb esile vapustavaid andmeid, millest Lääne-Euroopasse on jõudnud kõigest näputäis.
Bolševistlik võimu rahastajaks oli algusest lõpuni selle väidetav ”vaenlane”, lääne suurkapital, olles üheks osaks alates XVIII sajandi 70. aastatest hoolikalt väljatöötatud plaanis maailmasse totalitaarse diktatuuri rajamisel. Seda taotlust viiakse muu hulgas ellu meediumide ja valuutade kontrollimise kaudu, börsi krahhide, sõdade ja revolutsioonide esilekutsumisega ning hoolimatu maksumaksjate kurnamisega intresside abil. Pahaaimamatu avalikkus ei ole neist asjust midagi teada saanud meediumeis valitseva varjatud tsensuuri tõttu. Ning see polegi nii imelik. Kui paljud teavad, et rahvusvaheline rahanduseliit kontrollib juba 80 protsenti maailma kapitalist või et tööstusriikide laenud ulatuvad astronoomiliste arvudeni? Kui maksumaksjate säärast riisumist laenu- ja intressiorjanduse abil lubatakse jätkata, saavad erakordselt priviligeeritud tegelased varsti kogu maailmas võimu ja kõik rikkused enda kätte, nagu nad on planeerinud!
Kommunism ei ole vaeste võitlus keskklassi, rikaste ja ülirikaste vastu, vaid maailma ülirikaste võitlus rikaste ja keskklassi vastu proletariaadi abil ja nimel. Pidevalt kommunismiohuga hirmutades, on Lääne ühiskond saadud kontrolli alla ja enam pole kommunistide teened vajalikud.
Rabi perekonnast pärit Marxi tegevust finantseerisid ja suunasid Rotschildid.
http://www.threeworldwars.com/albert-pike.htm
Albert Pike teooria maailmasõdade ja revolutsioonide abil võimu haaramiseks maailmas.

1938. aasta Müncheni sobinguga andsid Inglismaa, Prantsusmaa ja Itaalia Saksamaale, Poolale ja Ungarile võimaluse erinevate Tšehhoslovakkia osade okupeerimiseks. Ainult ukraina rahvuslastele öeldi ära.
Kiideti heaks ka Austria Anschluss.

1942. aasta 4. mail telefoneeris Ameerika välisminister C. Hull'ile suursaadik Winant Londonist ja teatas, et Inglismaa välisminister Eden oli soovitanud Molotovile, võtta Roosevelti kompromissettepanek, tunnistada Balti riigid N. Liidu osaks, kuid seal elavad eestlased, lätlased ja leedulased, kes ei soovi jääda N. Liidu režiimi alla, evakueerida kogu varandusega.

http://kultuur.elu.ee/ke492_salapakt.htm
II maailmasõja eelõhtul sõlmitud Prantsusmaa, Nõukogude Liidu ja Inglismaa salapakt.

1941. aasta 15. detsembril algasid inglaste initsiatiivil Moskvas Inglismaa välisministri Edeni läbirääkimised Staliniga.
1. Arvati, et pärast sõja lõppu hakkavad Euroopas otsustama üldjuhul Inglismaa ja Nõukogude Liit.
2. Saksamaa jagatakse okupatsioonitsoonideks ja Saksamaa territooriumi muudetakse.
3. Nõukogude Liit taastab oma 1940. aasta piirid, saades tagasi Baltikumi ja Bessaraabia.
Poola küsimus jääb Nõukogude Liidu ja Poola lahendada.
Inglismaa saab Norras, Belgias, Hollandis ja Prantsusmaal vajalikud tugipunktid.
4.Juhul, kui Soomes tuleb võimule neutraalne valitsus, siis Soome säilitab iseseisvuse 1940. aasta Talvesõjaga kehtestatud piirides, ainult Petsamo võetakse täiendavalt ära.
(Inglismaa oli selleks ajaks Soomele juba sõja kuulutanud.)
5. Juhul, kui õnnestub Bulgaaria kuningas võimult kõrvaldada, säilib mingis suuruses ka Bulgaaria. Osa territooriumi kavatseti anda Türgile, mille neutraliteet oli liitlastele suureks plussiks.
(Saksameelne Iraan oli selleks ajaks Nõukogude ja Inglise armeede poolt okupeeritud.)

Ants.Olen sinuga nõus, et kodumaad peab iga hinnaga kaitsma, võib ka SS-lase mundris, kui sakslased pärast välja lähevad. Sinimägedes võitlejaid peab austama. Aga vaatame nüüd teist poolt. Nõukogude väed võitlesid fašhistide vastu koos USA ja Inglismaaga ning kandsid ränki kaotusi. Eesti jäeti palju vene erusõjaväelasi. Ka nemad tahavad mälestada omi langenuid fašismi vastu võitlemisel. Sel päeval tahavad nad kanda oma sõjaväemundrit ja ka lahingulippe. Aga nemad ei tohi seda teha, sest see solvaks meie natsionaliste. Samas SS-lase vormis meeste nägemine tuletab neile meelde, kelle vastu nad võitlesid. Kui me tahame kodurahu säilitada, siis kas üldse keelata nii nõukogude kui saksa mundrite kandmine või toimugu üritused eri aegadel. Linteri taolised tuleks võtta vastutusele rahvustevahelise viha õhutamises. Minu teada ei ole Liim ja Böhm nüüd käinud 9.mail sõjaväekalmistul vaenu õhutamas. Kuid nendest provokaatoritest võib kõike oodata.

Antsule. Veel üks mõte vene kogukonnast mis on Eestis küllaltki suur. Praegu püstitatakse Lasnamäele vene õigeusu kirikut, kuid selle ehitamine ei taha kuidagi edeneda. Paistab, venelastel puudud huvi selle kiriku vastu, muidu oleks selle jaoks vajalik raha kogutud ja kirik oleks ammu pidanud valmis olema. Või on venelaste seas usklikke nii vähe. Sama on lugu Pronksmehega. Venelased ei ole rahul, et Pronksmees viidi kalmistule, nii väitis Sapožnikova. Venelastel, kellel on eesti kodakondsus ja kes austavad fašismi vastu langenuid, peaks olema õigus püstitada vastav mälestusmärk näiteks Lasnamäele. Praegu käivad nad kümnete tuhandete kaupa Pronksmehele Sõjaväekalmistul austust avaldamas. Kas see ei solva Eesti vabaduse eest langenuid, kes on samale kalmistule maetud?

ambuja ma lugesin jälle mida sa oled lugenud kommunistide PIIBLIS!!!.Minu teada fasismi ega nende sabarake Eestis sõjaaeg ei olnud.Minu teada venelased ei võidelnud Itaalias!ambuja Antsule,nagu sa ütled-venelased ei ole rahul,et Pronksimees viidi kalmistule!Ma kirjutan veel kord venelased ei võidelnut fasiste vastu,nad võitlesid natside vastu!Need venelased,kes on Eesti riigi kodanikut,keegi ei keela neid minemas kalmistule ja leinama oma lahingu kaaslasi,kuid riigil on suurem õigus,kui seda on venelastel.Nendel ei ole enam niisugust jõud,kui neil oli mõned aastad tagasi.Pronksimees kuulub õigesse kohta.SURNUAEDA!

Leo. Vastan sulle. Kas fašist või nats, liitlased võitlesid nende vastu, Mussolini poodi isegi jalgupidi üles.
Sa vist ei tea, et praegu käivad 9.mail sõjaväekalmistul kümned tuhanded venelased. Kas se pole teiste eesti sõjameeste hauarahu rikkumine kui terve päev toimub trampimine teiste haudade kõrval. Isegi lauldakse sõdurilaule. Kas Pronksmees on surnuaial või Lasnamäel, ta on seal olemas ja kui Pronksmees hävitada, siis leitakse tema asemele uus puuslik. Me ei saa parata, et sama tugevalt kui meie austame omi langenuid, austavad ka venelased sõjas hukkunuid. Nad võivad oma austust avaldada ka Lasnamäel. Minu teada on Russalka püstitatud vene sõjalaeva mälestuseks. Ta ei ole sugugi kalmistul ja Russalkat austavad ka eestlased.

Nõukogude andmetel tapeti Eesti Direktoraadis Saksa okupatsiooni ajal 125 000 isikut. Umbes pooled olid sõjavangid, teine pool tsiviilisikud.
Wiesenthali keskuse hinnangul leidsid sakslased kõige rohkem toetajaid, kes mõistagi ka üldjuhul veretöö sakslaste eest ära tegid, Horvaatias, Ukrainas ja Eestis.

Siin keegi küsis, et milliseid riike Inglismaa siis II maailmasõja ajal okupeeris. Arvesse ei pidanud minema kolooniad ja Saksamaa.
Kõike riike on raske nimetada aga 1941. aasta septembris okupeerisid Nõukogude Liit ja Inglismaa ühiselt Iraani. Edasi okupeeris Inglismaa Iraagi ja mitmed Põhja - Aafrika riigid, kus sõditi Rommeli armee vastu.
Inglise - Prantsuse ja Poola väed tungisid 1940. aasta kevadel Norrasse, kuid löödi sealt sakslaste poolt minema. Samuti inglaste üritused Balkanil saada Kreeka ja Jugoslaavia oma kontrolli alla ja kasutade neid vägesid Saksamaa ründamiseks.
Teherani konverentsil otsustati, et ka Austria muudetakse nagu Saksamaagi okupatsioonitsoonideks. Jalta konverentsil soovisid Roosevelt ja Churchill muuta ka Prantsusmaa okupatsioonitsoonideks nagu Saksamaa ja Austria. Stalin sellega ei nõustunud.
Inglise väed okupeerisid ka Petsamot, tagades Murmanski sadama ja Karjala raudtee töö terve II maailmasõja jooksul, mille kaudu saabus Punaarmeele Ameerika - Inglise abi.
Raskel maastikul soomlaste ja SS - Diviiside pealetung ei andnud erilisi tulemusi.
Ka Island okupeeriti.
Saksamaal on inglaste väed siiani sees ja 1949. aasta Truman - Adenaueri pakti alusel on Saksamaa aastani 2099 USA vasall.
Saksamaalt võeti kolooniad juba I maailmasõja tulemusena ära, lisaks võeti sakslastelt USAs pangad ja tehased käest!

Tere jälle ambuja!Meil oli vanasti üks huvitav laul-ma panen need sõnad vähe teisiti.eestimaal on üksainus süütu neiu-see on Tallinnas Rusalka.Teine süütu suri ära,see oli Rotertammi valge mära!Muide Musolini ja tema kallim mõrvati ennem ära ja alles siis nad poodi jalgupidi ülese.Keegi ei puudutanud Rusalka sammast-kuna see sammas meenutas ausaid meremehi,kes hukusid!Eesti Wabariigi valitsus-sakslased ja isgi punased röövlit jätsit Rusalka rahule.Siis on minul sinult küsimus.Tartus oli KALEVIPOJA AU SAMMAS sakslased ei puudutanud KALEVIPOEGA aga mida tegid sissetunginud komud-venelaste käsu peale hävidati KALEVIPOEG ära.Miks nüüd venelased ja sinusugused nutavat,et PRONKSÕDUR viidi õigesse kohta surnuaeda-aga Kalevipoeg kuhu ta riismed viidi?Eks ole elu on kui kirev zirkus!Klounid on igas kohas!

Ho nüanss-sa vist sellel ajal ei elanud!1944 aasta suvel kolm politsei pataljoni läksid Dünaburgi rindele ja panid seal ühes Läti politsei pataljonidega venelaste rünnaku seisma-võrtselt väikeste kaotustega.Politsei rügement major Saimre juhtimisel tulid ilusasti algavast kottist välja.Meestel oli mõned päevad puhkust ja täientust ja nad läksid nn"Soomepoistega" Voldiligitalt kohe vasturünnakulle ja venelane löödi suurte kaotustega üle Emajõe.Need politsei pataljoni mehed ei olnud mõrvarit ega ka mopi kutit!

Leole.Ma näen, et sul on venelaste suhtes allergia. Et Stalini mehed tegid sigadusi, see on selge, eks vanemate patud nuheldakse ikka laste peal. Sa oled kaugel Austraalias ja sulle on ükskõik kas me peame praegu venelastega kaklema või rahulikult läbi saama. Aga me peame kõrvuti elama ja arvestama, et venelane on ka inimene kui me tahame kultuurrahvas olla. Ma näen, et sina saadaksid venelased kohe surnuaeda kui sul võim oleks. Kuid Pronksmees ei ole mitte kellegi hauasammas, tema alla ei ole kedagi maetud, ta on ausammas langenud sõdurite mälestuseks ja praegu tema juures tuhanded austajad rikuvad kalmistu rahu. Pealegi ta ei sobi Kaitseväe kalmistule nagu ei sobi sinna ka teised venelased. Nad tuleks kõik ümber matta. Meil on omad kindlad kalmistud, juutidel on ainult juutide surnuaed. Muidugi sa ei mõista seda, sest sinu elukutse on ainult tappa.

Kui häda käes, muutusid ka sõjaväe kokad, meedikud ja staabikompanii teenistujad rindemeesteks, sest tuli lüüa tagasi vastase rünnak. Muid reserve polnud kohe võtta.
Aga politseipataljonide töö spetsiifika tähendas paratamatult ka veretöö tegemist tsiviilelanikkonna kallal. Need mehed juba oma relvi ukse taha püramiidi ei jätnud, kui majja siseneti. Rindemehed vaatasid sellistele kõõrdi.
1944. suvel hakati Eestis koonduslaagreid likvideerima ja vangivalvurid, politseinikud jt muutusid rindemeesteks, kes justkui sundmobilisatsiooni korras vastu nende endi tahtmist Saksa sõjaväkke olid sattunud.
Näiteks Julgeolekupolitsei ja SD eesti sektsiooni ülem Ain Mere juhtis Sinimägedes pataljoni jne. Sellisena õnnestus ka Karl Linnasel USAsse jõuda, Viks leidis uue elukoha Austraalias jne.

Saksamaa poliitilise suuna elluviija "Julgeolekupolitsei ja SD" huvisfääri kuulusid peale juutide, mustlaste ja kommunistide veel rotaryd-lionsid, geid - lesbid ja prostituudid, anglo - ja frankofiilid, saksa okupantidesse halvasti suhtunud isikud, tervisepuudega isikud, sõjavangid, jehoovatunnistajad, mormoonid, isikud kes olid töötanud nõukogude asutustes või ettevõtetes, uusmaasaajad, käskjalad, kes olid viinud suurmaaomanikele maakorralduskomisjoni teate jne, esperantistid, saksofonimängijad.
Et, kes täna võtab saksofoni, see homme haarab juba vintpüssi järele!

Raamat Saksa salapolitsei Eestis ja eestlased Saksa salapolitseis.

Ruth Bettina Birn
"Die Sicherheitspolizei in Estland 1941 – 1944 : Eine Studie zur Kollaboration im Osten. Sammlung Schöningh zur Geschichte und Gegenwart."
Ferdinand Schöningh, Paderborn 2006.

Frankfurter Allgemeine Zeitungi 2006. aasta 4. septembri numbris retsenseeris seda raamatut ajakirjanik Christian Hartmann.

1942. aasta mais toodi eesti poliitiline politsei ja kriminaalpolitsei Eesti Omavalitsusele alluvate politseiasutuste koosseisust välja ja reorganiseeriti Eesti Julgeolekupolitseiks, mis allus Martin Sandbergerile. Selline Martin Sandbergeri initsiatiivil sündinud paralleelorganisatsioon oli okupeeritud aladel unikaalne, kirjutab Birn, näiteks Lätis allusid lätlastest julgeolekupolitseinikud sakslastest ülematele. Eestis aga käsitles Sandberger oma saksa ametnike rolli peamiselt kui järelevalvefunktsiooni täitmist ja jättis eestlastele üsna vabad käed.
Ruth Bettina Birni raamatu viimane osa sisaldab põhjaliku ülevaate Eestis Julgeolekupolitsei ja SD teenistuses olnud meeste, nii eestlaste kui sakslaste süüasjade menetlemisest pärast sõda Saksamaal, Nõukogude Liidus ja USAs.

Dienstelle Reval , eesti sektor "B".

Juht (Gruppenleiter B) Ain-Ervin Mere
Abteilung B I- hauptmann Vladimir Tiit
B I A Referentuur - Referent - hptm Eduard Kongas; SS-Obersturmführer Manivald Randla (Inspektsion),
B I B Referentuur - Referent - major Aleksander Reinhold (Grenzpolitzei), SS-Untersturmführer Paul Kompus,
B I C Referentuur - Referent - major Jüri Valge Koonduslaagrid; (Konzentrazionlager),

B I D Referentuur - Referent - dr. Georg Kull, Boris Trelin (Gesundheitswesen).
Abteilung B II-Personal und Ausbildung- hauptmann Johannes Unt,
B II A Referentuur - Referent - hptm. Udo Parrest (Erziehung und Ausbildung),
B II B Referentuur - Referent - major Peeter Juhalain (Personal),
B II C Referentuur - Referent - major Nikolai Piigert (Disziplinar und strafsachen),

Abteilung B III Werwaltung Recht - Eduard Raig,
B III A Referentuur - Referent - Oberltn. Richard Niineste (Rechnung und geld); Evald Piirisild
B III B Referentuur - Referent - hptm. Rudolf Mägi; Arnold Hinnom (16.1.1944-); August Tomberg(Verplfenung und Ausbüstung),
B III C Referentuur - Referent - hptm. Voldemar Saarni (Waffen); Lembit Karjel
B III D Referentuur - Referent - Alfred Raudava (Recht); Enno Limvere

Abteilung B IV - Politiche politzei - Poliitiline Politsei-Julius Ennok; SS-Obersturmführer Ervin Viks,
B IV A Referentuur - Referent - hptm. Hugo Okasmaa (Kommunismus und feindpropaganda); Eduard Uduste
B IV B Referentuur - Referent - Avo Lohuaru (Reaktion, emigranten); Ernst Pärnsoo,
B IV C Referentuur - Referent -August Peetso (Spionagen); Ernst Pärnsoo,
B IV D Referentuur - Referent - Herbert Ploom (Überwahtung); Ernst Pärnsoo,
B IV E Referentuur - Referent - Jaan Pert (Presse); Edmund Vabaoja,
B IV F Referentuur - Referent - (vakantne) (Gegnerforschung);
B IV G Referentuur - Referent - major Nikolai Valge (Postkontrolle),

Abteilung B V Kriminalpolitzei - kriminalrat. Ernst Hansar,
B V A Referentuur - Referent - Voldemar Jaakli; Robert Linde üldküsimused- (Allgem. Fraden),
B V B Referentuur - Referent -Robert Linde; Priit Toone Rasked kuriteod - (Kapitalvelbrechen),
B V C Referentuur - Referent -Ralf Ibrus kelmused - (Betrug),
B V D Referentuur - Referent - (vakantne) seksuaalkuriteod -(Sittlichkeitsverb),
B V E Referentuur - Referent -(vakantne) (Sonstigedelikte),
B V F Referentuur - Referent - dr. Hans Laur (Krim.Techn.Institut);

Abteilung B VI Auskunft -hptm. Tiit,
B VI A Referentuur - Gemeinschaftsleben
B VI B Referentuur - Referent -Volkstum
B VI C Referentuur - Referent -Kultur
B VI D Referentuur - Referent -Wirtschaft
B VI F Referentuur - Referent -Auskunft

Abteilung B VII Volkstum - oltn.(kolonelleitnant) August Sinka,
B VII A Referentuur - Referent - Herbert Rebasso (Esten),
B VII B Referentuur - Referent - ltn. Leonid Yllo(Finnen und Ingern),
B VII C Referentuur - Referent - (vakantne) Russen, Schweden un sonstige - ?
Julgeolekupolitsei kool-ülem Johannes Unt; Arnold Viiding

Eesti Julgeolekupolitsei ja SD

Julgeolekupolitsei ja SD Tallinna Peavälisosakond
Julgeolekupolitsei ja SD Narva Peavälisosakond, ülem major Ernst Laigo
Julgeolekupolitsei ja SD Tartu Peavälisosakond, ülem Voldemar Aasoja, asukoht Riia tänav 85, Tartu.
Julgeolekupolitsei ja SD Pärnu Peavälisosakond, ülem Arkadi Visnapuu
Julgeolekupolitsei ja SD Haapsalu Välisosakond
Julgeolekupolitsei ja SD Võru Välisosakond
Julgeolekupolitsei ja SD Kiviõli Välisosakond
Julgeolekupolitsei ja SD Petseri Välisosakond
Julgeolekupolitsei ja SD Paide Välisosakond
Julgeolekupolitsei ja SD Viljandi Välisosakond
Julgeolekupolitsei ja SD B III osakonna Rakvere harubüroo
Lisaks Eesti Julgeolekupolitsei ja SD osakonnad Pihkva ja Leningradi oblastites
SD-erikompaniis 300 meest