Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Kaugel, kaugel, kus oled, minu kodu...

leidsin vana loo  2008-01-08 20:59:39
vana lugu leitud, 08.01.2008 20:45 UUSKÜÜDITAMISE ÕUDUS TULEB HEASTADA Linnavolikogu liikme Sepa poolt volikogu saalis ette loetud avaldus Isamaaliidu eestvõtmisel Eestis läbi viidud omandireform on olnud seninägematult radikaalne. Päevapealt ülendas see reform ühe osa tallinlasi omanikeks, teised aga viis asundüürnike alandavasse seisusse. Tagastamisprotsess, mis oli pretsedenditult laiahaardelisim kogu Ida-Euroopas, tõi kaasa olukorra, kus tuhanded tallinlased pidid kodudest välja minema. Rahvas on seda õudust uusküüditamiseks nimetanud. Tallinn 2. mai 2002 Betlemi tädi sai oma seaduse Omandireformi "reformiti" lõputu arv kordi, kusjuures üheks eesmärgiks oli vara tagasisaajate ringi kogu aeg laiendada. Asi läks isegi niikaugele, et ühe perekonna pärast muudeti seadust. Seda seadusemuudatust tuntakse "Betlemi tädi seaduse muudatuse " nime all. Plaanis oli ka Saksamaale ümberasunutele vara teist korda tagastada, ent õnneks vahetus Toompeal võim. Seaduse järgi pidi riik Tallinna linna sundüürnike eluaseme küsimuse lahendamisel toetama, kuid seda ei tehtud. 90-ndate keskel oli munitsipaalelamuehitus peaaegu olematu. Sundüürnikud aga olid. Tuhanded perekonnad ootasid asjata probleemide lahendamist. Selline oli reaalsus. Mitteeluruumist sai elamise paik Alates 1995 aastast hakkas sundüürnike küsimusega tegelema Kesklinna Valitsus. Kesklinna piirkonnas oli palju pikka aega tühjalt seisnud, rentnikest hüljatud amortiseerunud pinda, mida prooviti tulutult rendile anda, sest üldjuhul vajasid need suuri investeeringuid, mida rendipindadele teha ei soovitud. Linnaosa valitsuse eestvõtmisel, hakati sundüürnikega sõlmima lepinguid, mille põhisisu oli järgmine: 1. Sundüürnikud pidid oma rahaliste vahenditega välja ehitama mitteeluruumi eluruumiks, kooskõlas linna ja riigi õigusaktidega (1 ruutmeeter mitte vähem, kui 7000-8000 krooni). 2. Peale ehituse lõpuleviimist sõlmiti sundüürnikuga üürileping tema enda poolt väljaehitatud korterile. 3. Sundüürnik kohustus vabastama endise eluruumi ( tehes sellega õnnelikuks omaniku, vabastades ta sundüürnikust lahtisaamise murest) 4. Peale eelmise eluruumi vabastamist esitas sundüürnik avalduse tema enda rahaliste vahenditega väljaehitatud eluruumi erastamiseks EVP-de eest. Suuremaid investeeringuid nõudvatele pindadele korraldati avalikke enampakkumisi, kusjuures peale pinna väljaehitamise pidi äriühing andma linnale vastu veel vähemalt sama palju ruutmeetreid heakorrastatud elamispinda, kui oli väljaehitataval pinnal. Samuti pidi renoveeritud pinnala majutatama sundüürnikud. Kõik see toimus aastaid, kõigile teada olevalt ja avalikult. Eesmärgiks oli lahendada sundüürnike probleem ühelt poolt, teisalt aga teha korda tühjaks jäänud ja amortiseerunud majad. See eesmärk ka saavutati. Püüan mõista Kiislerit Tõepoolest püüan ma mõista oma järeltulijat Kesklinna vanema ametikohal Siim Kiislerit, kes Isamaale ustava sõdurina saadeti mõõgaga ja luuaga Kesklinna korruptsiooni otsima. Loomulikult polnud tal tahtmist ega huvi eelpool nimetatud probleemiga tegeleda, sest tema tolleaegne leivaisa Isamaaliit oli ju sundüürnike olukorra tekitanud. Lihtsam tundus vaenlase otsimine, leidmine ja risti löömine. Ma ei arva et mu järeltulija Kesklinnas peaks sundüürnike ees endale harakiri tegema. 2 aastase isamaalise valitsemise ajal tegeleti Kesklinnas küll kõige muuga, nagu näiteks Eesti märgi staatusesse tõusnud miljonipeldik Toompeal. Isamaaliidu juhtimisel tegutsev koalitsioon andis valitud osale sundüürnikest, erandjuhul uusi kortereid, kuid nende ehitus algas ja viidi peaaegu lõpuni Keskerakondliku linnavalitsuse ajal. Minu arvates peegeldab Isamaaliidu suhtumist sundüürnikesse kõige ilmekamalt Mart Laari maja näide. Teadupärast elas selles majas 3 sundüürnikku. Selle asemel, et neile tsiviliseeritud kombel uus eluase leida, tehti paraku kõike muud. Küll tõsteti kunstlikult maja väärtust, et rohkem EVP laenu saada, küll müüdi fiktiivselt maja osasid üürnikele ja osteti jälle tagasi. Eesmärk oli üks. Sundüürnikest lahti saada selle to sõnu pole, 08.01.2008 20:47 Aga ainult üürikortereid erastatigi! Mis korterid siis Lasnamäel, Õismäel jne. olid? nii oli see, 08.01.2008 20:50 Need sundüürnikud kes võtsid viimas hädas vastu munitsipaalpinna

Tähenärija to leidsin vana loo  2008-01-09 01:08:18
"Sundüürnikke ei tohi hädast välja aidata, kuna siis ei tundu Isamaaliit enam nii paha ja üldse jääks siis Eestist liiga hea mulje." Selline paistab olevat teie ja Keskerakonna strateegia.

Eelmine | 1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |

Nimi 
E-mail