olgu,ma olen rumal.Aga lugedes tulumaksuseaduse 67 paragrahfi läbi, ei leidnud ma m,kusagilt vuudet, et välisomanik peab meie riigis mingit tulumaksu maksma.Paragraf 31 ütleb küll, et kui asukohamaas on kasumiintressid on 2/3 või väiksemad kui Eestis kehtestataud,siisb peab midagi siin maksma.Ühesõnaga-tulumaksusedus nagu välismaalaste ja välismaal registreeritud ettevõtete kohta ei käigi?Oleks tore, kui keegi oma sõnade eest vastutav isik seda asja selgitaks.Kes on siis resident ja kes on mitteresident, ja kui palju keegi maaksma peab? Paltsi juhtum võiks siin olla heaks illustratsiooniks...

Ja see maksuparadiis oli vist ikka Kaimani Saared?

Tead, Nõel, Sa oled terane nagu lutsukivi - Sa ei tee vahet füüsilise isiku ja juriidilise isiku tulumaksul. TmS kohaldub Eesti mitteresidentide (piltlikult "välismaalased) suhtes üksnes Eestis teenitud tulu osas, mis maksustatakse paragrahv (ÕIGEKIRI!) § 29 alusel. "Ettevõtte tulumaksu" maksab aga Eesti residendist juriidiline isik seaduses sätestatud väljamaksetelt või tehingutelt, milledel on ettevõttest kasumi väljamaksmise iseloom. Seega maksab omaniku eest tulumaksu juriidiline isik omaniku poolt väljavõetud kulu arvel ning peale maksu tasumist ülejääva summa kannab osanikule-aktsionärile. Ehk kui kuri ja vihatud välisomanik saab oma arvelduskontole kasumieraldise, siis on sellelt juba maksud makstud ning täiendava maksu kohaldamise puhul oleks tegu topeltmaksustamisega. Kes on resident ja kes mitte - see on juba keerulisem küsimus, kuna siseriikliku maksuõiguse valdkonnast oleme juba jõudnud rahvusvahelise maksuõiguse valdkonda, kus osaleb palju riike, mis kõik on huvitet oma maksumaksjate arvu võimalikult suurena hoidmisest ja seetõttu käib sedavõrd tihe rebimine, et mõni õnnetu inimene võib avastada end korraga kolme-nelja riigi residendina, kes kõik temalt maksuraha soovivad. Kui palju keegi maksma peab on rahvusvahelises maksuõiguses igast konkreetsest juhtumist ning asjaga puutuvate riikide sisemisest maksuõigusest ning maksulepingutest. Paltsi juhtumile juriidilise hinnangu andmine on jabur, sest ükski normaalne inimene ei tee paikapanevaid järeldusi ajaleheartikli alusel enne maksumenetluses kogutud dokumentidega tutvumist. Sellised kerged õpetussõnad, mis oma lakoonilisuse tõttu võivad esmapilgul vastuolulistena tunduda, kuna maksude küsimusi ei saa ammendavalt "selgeks" ka aastate pikkuse praktika käigus, ammugi ei suuda keegi harida Internetis kolavaid lutsukive. Ehk kui tahad asjale pihta saada, siis võta jalge alla ammuunustatud tee raamatukokku ja laenuta endale Lasse Lehise TmSi kommenteeritud väljaanne (67 paragrahvist on kirjutatud 1150 leheküljel), tutvu kohtulahendite ning menetluspraktikaga ja seejärel tule rääkima maksusüsteemi majanduslikust sisust ning selle puudustest ja voorustest. Kuigi ei pea ka ennast maksuasjatundjaks, jääb mulle siiralt arusaamatuks jutt "ettevõtte tulumaksu" kadumisest. Vastav slõgan oli üksnes poliitloosung, mille tegelik sisu oli revolutsiooniline mitte maksu kaotamise seisukohalt, vaid menetluse lihtsustumise aspektist.