Kas see Salumäe ähvardamine on mingi vana juhtumi ülessoojendus või tõesti alles nüüd juhtunud?

KÕIK HALB on Keskerakonna poolt tekitatud. Ka Haiti maavärinas peaks saama Keski süüdlaseks teha. Kes siis veel!?

ega mõni vana juhtum tuleb ka üles soojendada,sest ega paljud ei mäletagi mida võib savisaar võimul oleku pärast teha,ta on võimeline isegi inimest tapma,et võimul olla

vat kui tore, et on inimesi, kes talletavad oma mälus ja paberil möödunut ja nüüd tuletavad seda teistele meelde. Näiteks savisaare ja Seppiku varasemat tehtud vägitükke. Nüüd kui keegi on ausalt kõigest rääkinud, on mõnedel seltsimeestel nagu vaagija, ambuja, ehmataja ... suu vahtu täis!!!

Soome kaitsepolitsei (suojelupoliisi - supo) ajalugu käsitleva raamatu «Ratakatu 12» väitel kehtis Eesti peaministri Edgar Savisaare soosingul kõrgele kohale saanud inimese suhtes Soomes sissesõidukeeld.Raamatu autor, supo direktori asetäitja Matti Simola kirjutab, et sissesõidukeelu all olnud isik oli «KGB abistaja ja aktiivne lääne ekspordikeelu murdja». Tema suhtes kehtis sissesõidukeeld alates veebruarist 1990 ning Soome kaitsepolitsei ei soostunud keeldu tühistama, seisab raamatus.
Simola ei nimetanud selle inimese nime, samuti ei selgu raamatust, millisel ametikohal ta oli.
Peaminister Edgar Savisaare valitsus oli ametis 3. aprillist 1990 kuni 30. jaanuarini 1992.
Mullu ilmunud Matti Simola raamat «Ratakatu 12» käsitleb Soome kaitsepolitsei tegevust aastatel 1949-2009.
BNSil ei ole seni õnnestunud Edgar Savisaarelt raamatus ilmunud väite kohta kommentaari saada.

Peab aitama hädasolijaid ja neile kannatustes kaasatundma.Riigi ,riigimeeste ülbe suhtumine on viinud riigi kriisi ja nii läheb edasi kui ei leidu ausaid,otsekoheseid,tublisid inimesi ,kes aitavad inimesi.

Edgar Savisaar lõpetas 1968.aastal Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973. aastal Tartu ülikooli ajaloolasena.Savisaar oli 1980-1985 a. Tallinna Linna Mererajooni Täitevkomitee plaanikomisjoni esimees. Aastail 1985 - 1988 Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee osakonnajuhataja.

Miks ei taha E.Savisaar pajatada oma eluloo 7 aastast tühimikku, koos esimeste abieludega.Miks hakkab tema elulugu alles IME-st ja RR-ist.

Mida laiduväärset sealt on karta, et seda häbenetakse.

Kes oli see protezee, kes provintsi poisikese võttisTallinna Mere Rajooni Täitevkomiteesse ja kohe osakonna juhatajaks, ilma tugeva EKP toetuseta oli selline samm siis mõeldamatu.Samuti nõuti 80 aastal juba tavaliselt ka erialast ettevalmistust (vajalik oli majandus eriharidus), ainult EKP (kommunistlikpartei) või KGB funktsionääri toetus (käendus) võis aidata Edgar Savisaarel saada selle koha. Ja siis hakkas minema karjääri redel ülesse, mille vastikud MRP-AEG ja ERSP-lased, hiljem veel Kodanike Komiteelased, oleks peaaegu nurjanud, kuid osav värvivahetaja mõistis et puhuvad tuuled võivad tuua talle kasu ja kui saaks veel mõned arhiivid mahapõletada või vähemalt endakasuks ärakasutada siis seda konnatiiki saaks valitseda.Sest niikaua kuni eestlastes on veel homosovjeticust ja võiduväljaku kohal hõljub sini-valgete lainetega punalippu vaim, ei muutu Eestis midagi.

te ju taiesti segased

Endise Eesti Venemaa suursaadiku Mart Helme hinnangul püüab Venemaa allutada endisi N. Liidu riike, sealhulgas Eestit eeskätt sisemise ülevõtmisega, samas võib olukord meie jaoks poliitilise konteksti muutuse tõttu järsult halveneda.
Mart Helme ütles saates "Vabariigi kodanikud", et kui jälgida Venemaa taktikat endiste N. Liidu riikide suhtes, töötavad skeemid igal pool sarnaselt, hoolimata sellest, et oleme NATO-s ja EL-is, vahendab ERR Uudised. Kõikide puhul seisneb sekkumine selles, et kõigepealt püüda üle võtta sisemiselt."See tähendab seda, et Moskvas on praegu kasutusel suurepärane termin nagu "Savisarizatsija Estonii" (Eesti savisaarestamine - toim.). Kuidas keegi seda siin mõistab, see on tema oma asi, igal juhul selline termin on," rääkis Helme.
"Kui me 1990-datel aastatel keskendusime arusaadavalt NATO ja EL-i liikmeks saamisele, ega siis Venemaa ei maganud," rääkis Helme, kelle sõnul ehitas idanaaber paralleelselt üles oma luure-, desinformatsiooni-, usaldusisikute jms võrgustiku. "Ja kui tekib hetk, et neid võrgustikke on vaja kasutada, ühte, teist, või kolmandat, siis neid aktiveeritakse." Nii oli see Helme sõnul ka pronksiööl.

Inimeste mälu ei tohiks olla ju nii lühike, et enam ei mäletata, mis seisukohtadel oli nt Edgar Savisaar 15 aastat tagasi?! Ometi nähakse temas vabadusetoojat.
Jah, Savisaar oli selgelt nullvariandi poolt. Arvan, et siin on suur osa väga heal propagandal ja oskusel olla õigel ajal õiges kohas. Aga teisest küljest on huvitav see, et Edgar Savisaar ei osalenud üldse Eesti Vabariigi taastamise kriitilistel nõupidamistel 19. - 20. augustil. Ta tuli Ülemnõukogu saali vaid hääletamise ajaks. Kui see oli toimunud, jäi ta eraldi istuma. Ta ei ühinenud nendega, kes tulid Rüütli juurde. See iseseisvuse taastamise deklaratsioon võeti vastu Eesti Kongressi seisukohtade põhjal. Arvan, et see tulenes ainult täiendavate nõukogude vägede Eestisse saabumise tekitatud hirmust. Kui seda hirmu poleks olnud, siis arvan, et endine kompartei pool poleks seda kompromissi alla neelanud. Ja selle kokkuleppe kõige praktilisem saavutus oli idee Põhiseaduslikust Assambleest. Juba 1990. kevadel kuulutati välja ülemineku periood, mille eesmärgiks oli seadusliku riigivõimu taastamine. Küsimus oli: kuidas? Ja sellele küsimusele vastaski Põhiseaduslik Assamblee. Teeme uue põhiseaduse, mille alusel saab Eesti Vabariigi seaduslik võim taastatud. Ja tähtis oli, et see assamblee valiti võrdõiguslikel alustel, pooled liikmed Eesti Kongressist, pooled Ülemnõukogust.

Europarlamendi liige Andres Tarand vaatleb Keskerakonna ja Putini partei Ühtne Venemaa suhteid ning talle meenub Vjatšeslav Mihhailovitš Molotov ja kõigi rahvaste isa Stalin.
Inimese õilistatud portree lugemikus või tänaval on mulle lapsepõlvest seotud kõikide rahvaste isa ning kõikide teaduste korüfee Jossif Staliniga. Nüüd, üle poole sajandi Stalini surmast hiljem, olin sunnitud õilistatud või õlistatud portreesid Tallinnas taas nägema.Stalini meenutamiseks on üks tõsine põhjus: ta ei võtnud oma nimele suuri riske ebaselgetes olukordades, vaid kuulutas teened omaks alles siis, kui sündmused olid muutunud enam-vähem pöördumatuks. Muul juhul kadus ta päevadeks või nädalateks ja andis ülesande kõneleda näiteks Molotovile, nagu Molotov-Rippentropi salaprotokolli puhul või sõja alguse puhul Hitleriga. Esimene sündmus ei ole praeguses Kremlis enam hästi meeles, kuigi protokoll oli 16 aastat tagasi just seal näitusel väljas. Aga Molotov oli sunnitud lühikese aja jooksul kolm korda põhjendama mõistet agressor: 1939. aasta juunis oli see Saksamaa, sama aasta oktoobris Inglismaa ja Prantsusmaa ja 1941. aasta juunis jälle Saksamaa. Ehk tsiteeritult: „Kui praegu (oktoobris 1939) rääkida Euroopa suurriikidest, siis on Saksamaa niisugune riik, kes püüab võimalikult kiiresti lõpetada sõda ja saavutada rahu, kuna Inglismaa ja Prantsusmaa, kes alles eile sõdisid agressiooni vastu, kaitsevad sõja jätkamist ja on rahutegemise vastu. Osad muutuvad, nagu näete."Edgar Savisaarega on lugu natuke teisiti, aga natuke sama. Näiteks kuulume Euroopa Liitu pea kolm aastat, aga nagu enne astumist, ei ole ka hiljem avalikult kuuldud, kas tema, Edgar, soovib EL-i kuuluda või mitte. Kas ta ütleb seda mõnevõrra hiljem või alles kahtleb, et asi võib pöörduda Euroopa Liidust lahkumiseks ja ootab?Lugu võib näida teine koostöölepingu puhul Putini Venemaaga, mis hiljaaegu saigi juba kommentaari. Muidugi mitte pealikult, vaid tema Molotovilt. Ain Seppik andis intervjuu Eesti Raadiole 1. detsembri 2007. aasta ennelõunal. Keskpartei delegatsioon oli parasjagu teel Jekaterinburgi lennujaamast Vene ülipartei kongressile. Autos istus tõenäoliselt ka Edgar ise. Aga sel pole tähtsust, vaid tähtis on, et nii vastutusrikastes asjades nagu EL või Venemaa poeb parteijuht peitu, see tähendab, tal ei ole avalikku seisukohta.

Ta rääkis, et leping kehtib juba kaks aastat. Keskerakonna delegatsioon käib Venemaal neljandat-viiendat korda ja arutlusalused teemad oleksid justkui pehmed: haridusest, kultuurist, majandusest. Tunnistan, et Keskparteiga seotud kultuurist meenub mulle eeskätt Keskerakonna kultuuriminister Sakala keskust lammutamas ja vilunult valetamas selle hoone kohta sõlmitud lepingu sisu kohta; haridusest kangastub Mailis Reps Volga ääres vassimas soomeugrilaste kultuurist ja majanduse alalt mäletan muidugi hallist ajast Edgari maalimüüki Apananskile, mis on Kumu avamise eelsest perioodist kindlasti suurim majanduslik ja kultuur-hariduslik kunstisündmus Eestis.Seppik lisas, et nad arutavad Venemaal veel parteide osa üle demokraatias. (Juba see, et arutamine toimub ainult Venemaal ja mitte kordagi Eestis, ei räägi partnerite demokraatlike tavade tundmisest, vaid pigem vasallisuhtest). Selle lepingu kehtimise kestel ehk kahe aasta jooksul on Putini ja tema loodud ülipartei Ühtse Venemaa juhtimisel Venemaal juhtunud palju: ajakirjandusvabadus Venes on peaaegu täielikult haihtunud, kolmas sektor on tasalülitatud, valitsev partei on organiseerinud pseudo-opositsiooni ja kirgliku noorsooliikumise. Marurahvusluse õhutamine on sünnitanud ksenofoobia kõrglaine. Vene sõjaväes saab igal aastal hukka sama arv sõdureid, kui on langenud ameeriklasi terves Iraagi sõjas möödunud aasta detsembrini. Ja viimased ohvrid, ajakirjanik Politkovskaja ning KGB ülejooksik Litvinenko võiksid ju värskelt meeles olla.Kas kõik see kaks aastat Keskerakonna koostööd on siis sel taustal Eesti jaoks maha valatud aeg või käiakse hoopis õppimas demokraatia kammitsemise võtteid, nagu võib välja lugeda hiljutisest ühissammust teise koostööpartneri, Reformierakonnaga (ainult kuulekad partesõdurid ringhäälingunõukogusse). Sedalaadi vastamata küsimused jäävad ära siis, kui Savisaare kahepoolsed kohtumised Venemaa avarustes lõpevad pressikonverentsiga, kus pooled oma seisukohti avalikult deklareerivad ja vajadusel kommenteerivad. Seni pole teada, kas lepingu juurde kuulub ka mõni salaprotokoll punktiga, nagu Filatovile kodakondsuse andmine, kuuekuune tööluba, Eesti Raudtee riigistamine vms. See viitab võib-olla ainsale, mida vastupidi demokraatiale on Venemaal kõvasti juurde tulnud, see on raha. Ja siin peitub ehk koostöö seletus.

Seppik ütles ka intervjuus, et vennasparteiga räägitakse „vaidlusalustes küsimustes", nimetamata jälle, millised need on. Võtame näiteks Tõnismäe monumendi. See on pool lepinguajast olnud terav vaidlusküsimus Eestis ja Venemaa on sellele kaasa elanud kogu aeg üheülbaliselt, millest järeldub tema suur huvitatus. On vähe kahtlusi, et see huvitatus oli suur juba mitu aastat tagasi ettevalmistaval ajal, kui kooliõpilasi hakati massiliselt samba juurde tooma. Niisiis, kas Keskerakonna delegatsioon on küsinud näiteks Venemaal viibides vennasparteilt, milline on Putini partei seisukoht Venemaa järjepidevusest konkreetselt Katariina II 1772. aasta ukaasi osas, mis keelas surnute matmise linnades kirikute juurde (mõista tuleb seda käsuna matta spetsiaalselt selleks määratud maa-alale linnas ehk surnuaeda).
Kas aeg-ajalt kirikus käiv Putin järgib siin üle kahesaja aasta tagasi jõustunud ja traditsiooniks muutunud ukaasi solidaarselt oma endise kolleegi Aleksiusega, või hoiab pigem Stalini seisukoha poole, mis üldjuhul kirikut ja selle traditsioone eirasid (v.a. paar Teise Maailmasõja aastat)?Ja mis veel olulisem: kas Keskpartei delegatsioon on võtnud jutuks surnute austamise pisut laiemalt, kui seda väljendas üks duumaülem Kossatšov, kes tänaseks on jõudnud ka juba Keskerakonda kiita? Nimelt ütles ta, et meil (Venemaal) on ilus komme austada o m a surnuid (sõrendus minu). Lause peaks minu meelest kõlama: on ilus komme austada surnuid. Suurte lurjuste (näiteks massimõrvarite) puhul see küll ei kehti ja neid austavad ainult vaimust vaesed.
Eestlastel on see austamise komme päris selge. Näiteks meie esinduskalmistul Kloostrimetsas on lähestikku maetud eestlastest rahva poolt armastatud andekad inimesed lähestikku Eesti Vabariigi väljapaistvate tegelastega. Ja nende seas puhkavad nõukogude Eesti asehaldurid ja ainult mõnikümmend meetrit kogu sellest seltskonnast algavad read Punaarmee ohvitseridega.

Keegi ei ole sellel surnuaial võimuvahetuse ajast midagi muutnud ja nii see jääb. Küll aga tuleb seletada Vene võimukandjatele praegu ja ka Eesti venelastele (eriti noorematele, kes ei saagi neid asju mäletada), et nii pole olnud Eestis alati. Pärast Teist Maailmasõda hävitati stalinistliku asjaajamise korras ainult Tallinnas kuus surnuaeda täielikult. Need olid Kopli, Mõigu, Kalamaja, ning Rooma katoliku (rahvalikult Poola), Juudi ja Muhamedi kalmistud. Kolm viimast asusid hiljem Siselinna kalmistuna tuntud surniaia lähedal. Koplis ja Mõigus olid maetud saksa aadlikud ja linnakodanikud, Kalamajas põhiliselt lihtsad eestlased ja soomlased ja Poola surnuaiale küllap siis poolakatest ülekaaluga katoliiklased. Kuna tegemist oli põhiliselt 18. ja 19. sajandil Tallinnas elanud inimestega, on neile sõna „fašist" võimatu külge pookida, nagu Moskva propaganda püüab seda teha Eestiga. Neid kadunukesi ühendas ainult see, et hauakividel olid nimed kirjutatud „saksa tähtedega" nagu Vene sõjaväe pruugis ladina tähti nimetati. Pärimuse järgi olevat paremate hauakividega vooderdatud Russalka juures merekallast. Kas Keskerakonna delegatsioon on Vene vendadele jutustanud, et loomulikult ei kavatse me midagi sellist järele teha, kuid on solvav, kui sellise tegevusega seotut nimetatakse vabastamiseks?
Kui haudade üleskündmine on vabastamine, siis on see vabastamine ainult ajaloolisest mälust. Ilmselt ei ole Keskerakonna delegatsioon seda piisavalt seletanud. Miks muidu koostab Vene välisministeerium oma ministrile sellise teksti: „Me peame seda otsust pühaduseteotuseks, oleme veendunud, et seda dikteerivad motiivid, millel pole midagi ühist õppida minevikust ning ehitada ühist, eraldusjoonteta Euroopat" (klassikaline bütsantsi kahepalgelisus, kuna Venemaa viis äsja piirivalve jälle FSB (KGB) alla ning laiendas piiritsooni 50 kilomeetrit).

Mul oleks siinkohal lisada tõsielulist ühe eraldusjoone lähedalt, nüüdsest Kaliningradi oblastist, kus sõjaväes viibides tuli mul endal jefreitorina käsku täites kalmistut lammutada. Mäletan hauaplaatidest tehtud ehituse asukohta ja võiksin vabalt Europarlamendi liikmetele sealset hauakivide kasutamist tutvustada, kui eraldusjoon tõepoolest kaob. Kõige seesuguse heastamiseks piisaks Venemaa välisministeeriumi avaldusest, kus öeldakse, et meie Venemaal oleme õppinud minevikust, vabandame teie surnuaedade hävitamise pärast ning soovime austada oma langenuid ilma nende kaudu uusi provokatsioone korraldamata. Ja kui nii juhtuks, ei oleks ka Tõnismäe mälestusmärgiga enam mingit probleemi ja ta võiks omal kohal seista ajast aega.
Niisiis, seda kõike ja muud tahakski teada kõnealuste parteide koostöö kohta ja siis saaks öelda, et sõprus õitsegu ja sepitsustel pole kohta. Nagu ülal öeldud, selleks ongi välja mõeldud pressikonverentsid ja muud delegatsioonide kohtumise reeglid. Kuid Molotov lõpetas oma karjääri mäletatavasti Mongoolia suursaadikuna.

Ootame nüüd huviga sellele KGB koputajate väljakutsumisele reageerimist.
Palju neid siis oma hinge kergendada soovivad.
Nagu näha need sovetiajal kõrgetel kompartei toolidel külitavatel tegelastel puudub igasugune au ja häbitunne, ega muidu poleks nad oma keresid ka Eesti praeguses elus võimule vedanud.

Miskipärast kaldutakse teemast kõrvale.Võin öelda, et elan ka alevikus suures majas. Mitte ei märganud mingit erilist külma toas jõuluõhtul.Puhas kiusujutt hr. Jürgensoni poolt.

Üks küsimus: kui Savisaar sai teaduste filosoofiakandidaadiks 1980 aastal, kuidas tema sai ajaloolasena kohe Tallinna Linna RSN TK plaani osakonna juhatajaks ja sellel tööl olles veel 1982 aastal dotsendiks. Inimesed töötavad palju aastaid teadusliku tööd tehes ja siis valimiste tulemusena andakse dotsendi kutse. Savisaar sai hoopis selle nimetuse plaaniosakonna juhatajana töötades. Kummaline!!!

Grupp seltsimehi kaevab siin välja Savisaare kommunistlikku minevikku.Ok, selline minevik on paljudel praegu edukatel eestlastel-ajad olid sellised.Kuid, Lp.seltsimehed, rääkige ikka tähtsamatest:Sm.Ansipi kõrgest kompartei funktsionääri tähelennust, Sm.Kallase kuulsusrikkast minevikust, tublist agitkomsomolist Langist, kasvõi läbi halli...komparteisse pürgijast Kelamist jt.-st.Savisaarest olete te lõksutanud nõrkemiseni, teie laul on juba kõigil peas.Nii et edasi tublide "valgete" paljastamisele!

Hmm, mina aga jälgin iluuisutamist, sest nagunii pole midagi targemat teha. Ljohha juures viina visata ei saa, külm on. Niisiis istun teleka ees, hapukurk, soolapekk, leib ja muidugi ei puudu seltskonnast sm Sai ja viinapudel. Mind just hämmastas Alla Levandi eesti keele oskus. Ei eila ta sugugi eestis väga kaua, aga aksent millega ta rääkis oli praktiliselt olematu!!! Siin on kõigile mõtlemisainet... kuidas üks saab ja tahab, sajad aga vilistavad ja vinguvad...
Muidugi pole see spordiala minu lemmik, aga tore on vaadata kuidas nad seal pepuli kukuvad.
Ilus Evelyn Presidendiks!!!