Loetlesite fakte, nende esitamine sõltub muidugi alati vaatenurgast, ja edasi? Loetleme fakte televiisorist, üks teatab ekraanist, teine juhtmest, kolmas... Ja edasi?

Vaatenurgast olenemata jäävad faktid faktideks. Keeruline?

Eriti koomiline on on see, et kesikud kardavad fakte. Huvitav miks? Samas on lausa lõbus see kui kesikud rebivad kontektist välja sõnu/lauseid nimetades neid faktideks ja luuletavad sinna juurde oma tõlgenduse:P

Kas sa seda ikka tead, et üks tuleb teisest.

Alguses väidetakse midagi, seejärel (loogiliselt võttes) teised kontrollivad väidet, kui see leiab kinnitust, on see fakt, kui väide kinnitust ei leia, on see lihtsalt väide, "(meedia) mull."

-----------------------------------

Süüteos kahtlustamine ei võrdu süüteos süüdi olemisega.

to ;). Räägime faktidest. Tööandja tahab võimalikult väikeste kuludega võimalikult suure tööpanuse. Fakt! Töötaja tahab võimalikult väikese panuse anda võimalikult suure raha eest. Fakt! Tööandja ütleb töötajat tahtvat ebaõiglaselt suurt tasu. Fakt! Töötaja väidab, et tööandja maksab ebaõiglaselt väikest tasu. Fakt! Kas 2+2=4 on fakt? Ei ole, nii on kokku lepitud matemaatiliste tehete ruumis. Seega, ei ole asjakohane väide "kesikud kardavad fakte". Ei saa karta seda, mis ise muutub ajas ning ruumis ja mis sõltub tõlgendajast. Saad väita, et keskerakondlased kardavad Sind! Võib olla mõned kardavad, või keegi ei karda. Ära ennast nii tõsiselt võta.
Kui nüüd rääkida artiklis toodud meedia tehnoloogiast. Täpselt nii see on. Selle tehnoloogia viljelejad on ise hakanud oma jura uskuma ja on tekitanud endis arusaama, et kõik armastavad reffe. Ma ei tea kedagi kes teaks kedagi kes armastaks reffe. Nad ei paku huvi. Nende tähelepanu kuulub 900-le perekonnale Eestis. See on liiga väike arv eestimaalasi, et reffid saaks kellelegi, peale väikese siseringi, huvi pakkuda. IRL nende ripatsina on üldse kõik kaotanud, peale kampsuni. Ei saa rääkida Isamaast kui koogutad sellesama väikese rühma inimeste soovidele kaasa.Isamaa ei ole 900 perekonda.

Rahandusministeerium ( minister Tõnis Palts ) müüs 29.08.2003 Keila-Joal 47 suvilat ja 76 krunti 52,7 miljoni krooniga. Ühe krundi ja suvila on ostnud Edgar Savisaar, teise Ojulandi elukaaslane Kägu jne.
Keila-Joa suvilate omanikud on enamasti jõukad ja tuntud ärimehed. Suvila on Keila-Joale ostnud ka hulk vene ärimehi.
Majad on ostnud ärimees ja eksminister Toivo Asmer, Hotronicu juhatuse esimees Andrus Prous ja Eesti Kütuse endine juht Riho Sild.
http://www.sloleht.ee/index.aspx?id=181069
Suurärimees Marcel Vichmann ostis hiljaaegu ekspeaminister Indrek Toome pojalt Andres Toomelt firma OÜ Euribor ja sai ostuga oma valdusse viis merelähedast krunti kuulsas Keila-Joa eliitkülas.
Ühe krundi jättis Toome siiski endale. Vichmanni tuntumad külanaabrid Keila-Joal on magusaärimees Oliver Kruuda kõrval Edgar Savisaar ja Jaan Toots, kirjutas Eesti Ekspress.

Kellele müüdi krunte Keila-Joal?
Krunt 16 – Väino Kaldoja (endine riigikantselei autobaasi direktor)
Krunt 11 – OÜ Vincere (omanikeks on märgitud Indrek ja Andrus Vanaselja)
Krunt 64 – Kalev Tõrra
Krunt 66 – Kristel Pihelgas (Toivo Asmeri abikaasa)
Krunt 70 ja 71 – aktsiaselts Kodupaber ja selle omanik, hulgikaubanduse raudne leedi Eve Sauemägi
Krunt 18 – Mare Pork
Krunt 19 – Raivo Hellerma (Nordea Pank Eesti personali- ja haldusjuht, Memento Mare juhatuse esimees)
Krunt 20 - Aleksei Pototski
Krunt 21 – Juho Ojasoo (AS Tridensi tegevdirektor)
Krunt 9 – Koit Hommik
Krunt 22 – aktsiaselts Vudink
Krunt 17 – Gennadi Demahhin (aktsiaseltsi Hanspert omanik)
Krunt 8, 42 – First Energy Corp (Tarmo Karma, Andrei Dvorjaninov)
Krunt 60 – Roman Klimenkov
Krunt 44 – Roland Vaikmäe
Krunt 38 – MTÜ Kopsuhaiguste Uurimise Ühing, millega on seotud Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliinikumi juhataja Ruth Sepper. Krediidiinfo andmetel puudub ühingul aastatel 2001–2004 igasugune tulu.
Krunt 50 – Elvi Karofelt (ta kinnitab küll, et pole enam krundi omanik)
Krunt 45 – Jari Harry Erik Nurminen
Krunt 14,19, 20, 21 – osaühing Euribor (omanikeks Hansaconsult ja Tradematic, mille omanik on Tarbusi nõukogu liige Andres Toome)
Krunt 76 – osaühing Tradematic (Andres Toome)
Krunt 73 – Andrus Plees (Endine Põhja politseiprefektuuri liiklusjärelevalve talituse juht)
Krunt 13 – osaühing Atto Põrka (riiulifirma)
Krunt 39 – Arnout Dirk Lugtmeijer (kütuseärimees, Estonian Oil Service’i peadirektor)
Krunt 65 – Toomas Tamm

Maja Keila-Joal 6400 krooniga

Arvatavasti poleks ekskavaator kunagi Kõutsi koduõuele Keila-Joal sattunud, kui aastaid tagasi poleks tollal Piirivalveameti peadirektorina töötanud Kõuts endale sinna võileivahinna eest maja ärastanud. Kõuts sai endises Nõukogude piirivalvelinnakus 94 m2 pinnaga elamu omanikuks 40 000 EVP-krooni eest. Ühe EVP-krooni eest tuli sellal välja käia 16 senti ehk kokku läks Kõutsile idüll Keila jõe suudmes maksma 6400 krooni.
Päris tähelepanuta Kõutsi tegevus ajakirjanduses ei jäänud, kuid asja summutas Hoiupanga hukutanud Daiwa-laenuga kurikuulsaks saanud Olari Taal, kes vahepeal oli tõusnud siseministri ametisse.
Riigikontroll tuvastas piirivalve 1995/96 aasta tegevust uurides hulga seaduserikkumisi. Riigikontrolli otsuse kohaselt keelas eluruumide erastamise seadus tööandja eluruumide ning ajavahemikus 15.03.1995-10.04.1997 ka riigi omandisse jääva vara nimekirja kantud hoonetes eluruumide erastamise. Vaatamata sellele erastas Piirivalveamet 50 eluruumi riigi omandisse jääva vara nimekirja kantud hoonetes, sealhulgas Kõutsile pool aastat varem üürile antud elamu Keila-Joal. Riigikontroll leidis, et ilma avaliku enampakkumiseta oma teenistujatele asustamata eluruumide üürile andmisega loodi üürnikele seadusenõudeid rikkudes eluruumide ostmise eesõigus.
Seaduserikkumisele aitasid arusaamatutel põhjustel kaasa ostu-müügitehinguid sõlminud notarid. Näiteks ei pööranud notar tähelepanu sellele, et kohaliku omavalitsuse õiendi järgi kuulus Piirivalveameti peadirektorile Kõutsile erastatav elamu riigi omandisse jääva vara nimekirja.
Muude rikkumiste kõrval tuvastas Riigikontroll, et piirivalve maksis 1995/96. a. kinni Keila-Joa, Suurupi ja Meriküla elanike tarbitud elektrienergia ning 1997. a. Keila-Joale rajatud puurkaevu ja veetrassi.
Ühtlasi tegi Riigikontroll Siseministeeriumile ettepaneku välja selgitada asustamata eluruumide üürile andmises ja võtmises süüdi olevad Piirivalveameti ametiisikud ning lahendada nende vastutusele võtmise küsimus.
Eraldi tahtis Riigikontroll, et Siseministeerium võtaks seisukoha „Piirivalveameti peadirektori vastutuse osas seoses tema poolt endale ametiseisundi ärakasutamisega eluruumi erastamisega".
Riigikontrolli aktile tuginedes avaldas Eesti Ekspress artikli „Kas ärastamine või poliitiline kokkulepe?". Artiklist selgub, et Vene piirivalvelt võetud varade seadusliku kasutamise komisjoni juhtis Lagle „Nalja-Pärast- Siseminister„ Parek.

http://paber.ekspress.ee/viewdoc/0E5D2A04F2AECC77C2256D64005A5D21
Hüvitusfondi ajalugu on kriminaalasjadest kirju nagu rosinasai.
Sundüürnikele korterite ehitamiseks mõeldud Hüvitusfondi rahaga (summad märksa suuremad kui SEC-i süüdistuses) kaeti börsisullerdaja Ühispanga hiigelkahjud.
http://vaher.blogspot.com/2005/11/meedia-silmakirjalik-hukkamist.html
http://www.kodueest.ee/cms/eesti/info/meedia
Arvo Kuddo artikkel " Omandireformi okkaline rada"
Hüvitusfondi rahade haihtumisest.

See, kelle käes on meedia, selle käes on võim.Seepärast ka fakt, miks nii valuliselt reageeritakse Tallinna oma meediale.Tükikestki suurest meediakamakast oleks patt loovutada Keskerakonnale. Olukord meenutab natsliku Saksamaad ja NSV Liitu

http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?17991
Lugu Eesti Pangast ja müstilisest VEB-Fondist on kui lakmuspaber, sümboolne killuke kogu teise iseseisvusaja pangandusest, ärieliidist, hämaratest tehingutest, riigi rahakoti kallal maiustamisest, poliitikute ja ärieliidi salasobingutest, salastatusest ja varjamisest, pettustest ja valest, lohakusest ja uhkeldamisest.
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?169706
Raamat vastab paljudele taasiseseisvunud Eesti ajaloo ühe suurima afääriga seotud küsimustele. Milline on Euroopa Komisjoni asepresideni Siim Kallase roll raha kadumisel? Kuidas ta kohtus õigeks mõisteti? Kellele pole kasulik kadunud dollareid tagasi nõuda?
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?9928
Raamatust «Rahakratid», mis kirjeldab Eesti krooni kümneaastase ajaloo jooksul toimunud finantsafääre. Kaksteist peatükki on järjestatud ajaliselt. Esimene peatükk räägib 1990ndate alguses asutatud Tartu Kommertspangast. Viimane peatükk käsitleb 2002. aasta kevadel ilmsiks tulnud Hansapanga juhi Indrek Neivelti aktsiatehingut.
http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?15244
Eesti pank: persoonid ja saladused.

to tõega 2010-09-09 10:14:08

Aga see vastab igati eestilikule tavale, sest juba 1934. aasta 12. märtsil kehtestati EW-s üheparteisüsteem ja tsensuur, mis 1940. aastal asendus ühe teise üheparteisüsteemi ja tsensuuriga ning 1941. aastal veel kolmanda ehk Saksa variandiga.

http://rus.delfi.ee/archive/article.php?id=15803648&categoryID=11389727&ndate=1178226000
Sündmuses 1988. aasta 2. veebruaril "ämma" juures.

http://www.kesknadal.ee/est/uudised?id=8391
Riigi esipetturid korteritehingutes

Lugu sellest, kuidas Tõnis Palts, Eerik-Niiles Kross ja Toomas-Hendrik Ilves krahmasid Toompea korterid.
Kus ja kellena töötas ning kuhu oli Eesti NSV-s sisse kirjutatud tänane president Toomas-Hendrik Ilves, et ta sai õiguse erastada EVP-de eest korteri? Ja mitte lihtsalt korteri, vaid Toompea luksuskorteri? See korter asus samuti majas Kiriku põik 4.

Georgia-spets, Friedmani preemia laureaat (mille ta sai eeldatavasti maailmas seninägematu omandireformi eest, kus koduta jäid tuhanded rahvuskaaslased) ning ekspeaminister Mart Laar ostis 800 000 krooni eest maja Tallinnas Toompea lähedal Ao tänavas kahasse oma sõbra moekunstnik Ivo Nikkologa.
Kahtlased asjaolud ümbritsesid majaostu algusest peale, kuna hind oli kinnisvara tegeliku väärtusega võrreldes selgelt madal. Mõni aeg hiljem tõstetigi elamu väärtus ühtegi senti investeerimata 2,2 miljoni kroonini. Vastavalt maja "uuele hinnale" andis Ühispank laenu, mis saadi kroonides, aga tagasi tuli maksta EVP-des, mille kurss märtsis 1998. aastal oli 33 senti. Eriliselt raha kulutamata saadi lahti ka sundüürnikest. Laarist sai tubli majaomanik.

24.09.2003
KommenteeriBNS
www.sloleht.ee
Riigikontrolli hinnangul on eelmine keskkonnaminister, reformierakondlane Heiki Kranich müünud kolm korterit alla turuhinda oma alluvatele, rikkudes sellega riigivaraseadust.
Riigikortereid on müüdud ametiseisundit ära kasutades avaliku enampakkumise asemel soodustingimustel haldusala ametnikele, kel polnud õigust korterit erastada, teatas riigikontroll.

Peaminister Tiit Vähi langemisele andis tõuke asjaolu, et ta erastas seadusvastaselt oma tütrele kahetoalise korteri Liivalaia tänaval Hansapanga peakorteri lähikonnas. Sellest puhkenud skandaal avalikustas paarsada ülimalt kahtlast korteritehingut vanalinnas, millega seostusid Vähi ja omaaegne linnapea Jaak Tamm koos abilistega.

Peaminister Mart Siimann elas Roosikrantsi tänavas kahetoalises korteris ning otsustas 25 000 krooniga oma elamistingimusi parandada, ostes Müürivahe tänaval 1995. aastal rohkem kui poole seitsmetoalisest korterist. Ost tehti Siimanni sugulaselt, kes oli pinna hankimisel osavalt kilbina kasutanud 84aastast vanamemme. Odavalt saadud pinna remontimine käis aga Siimannile ta enda sõnul üle jõu ning ta müüs poolmuidu saadud pinna poolteisemiljonilise vahekasuga kohe edasi.

http://www.postimees.ee/310108/esileht/siseuudised/tallinn/309258.php
Komisjonile esitati andmed 21 pikaajalise hooldusremondiobjekti, 231 eluruumi tööandja eluruumiks tunnistamise juhu ning 61 lõpule viidud ja 14 senini pooleli oleva taastamislepingu kohta. Eluruumi asustamisõigust müüdi aastail 1990-1997 vähemalt 3000 juhul. Pikaajalisse hooldusrenti antud hoonetest pole valdav osa linna omandusest väljunud, samas on neilt saadav renditulu väike ning võimalusel tuleks rendilepingud üle vaadata. Üksikute objektide võõrandamine toimus Tallinna linnavolikogu, mitte aga Kesklinna valitsuse otsusega. Märksa huvitavamad lood toimusid tööandja eluruumidega. Näiteks soosis saatus Levicomi usinaid töömehi Toomas Hendrik Ilvest, Eerik-Niiles Krossi ja Tõnis Paltsu, kes väsitavast päevatööst toibumiseks said enda käsutusse avarad korterid Toompeal. Kas tõesti oli siin mängus Keskerakonna käsi? Uhked elamised omandasid sel teel ka Jaan Manitski, Linnar Viik, Urmas Arumäe jmt, keda Keskerakonnaga seostada oleks kohatu. Luksuskorterid hankisid tööandja eluruumide erastamise teel veel AS Mesileib virgad töötajad Rosimannused, endine sportlane ja praegune ärimees Even Tudeberg, teravapilguline pealtnägija Vahur Kersna. Nii polegi põhjust imestada, miks tööandja eluruumide erastamist uurib keskerakondliku linnavalitsuse komisjon, mitte aga erapooletu ja kallutamatu KAPO. Liialt paljudest kunagistest tööandja eluruumis virelnud "lihttöölistest" on saanud presidendid, luurekoordinaatorid, miljonärid, vallavanemad, telestaarid ja muud VIP-id. Massiline eluruumi asustamisõiguse müümine aastatel 1990-1997 põhines küll linnavolikogu otsusel, ent nende korterite arvel oleks saanud lahendada sundüürnike probleemi. Nagu näha, on valdava osa korteritehingute taga linnavolikogu kui kollektiivse omavalitsusorgani otsus, mis taas kord kummutab väited Keskerakonna juhtpositsioonist korteritehingute korraldamisel. Ei kuulunud toona ega kuulu nüüd Keskerakonda Jüri Ott, kelle allkirjad kinnitavat suurt osa korterilepingutest. Teenimatult on jäänud varju Hannes Kulbach, kes ei kuulunud linnaosavanemana tegutsemise ajal ühtegi erakonda. Kui eraldada enam kui 3000 sõlmitud lepingust need 15, millele kirjutas alla Elmar Sepp, siis selgub, et tema viis omavalitsusorgani järjepidevusest lähtudes ellu eelkäijate alustatut. Kohtus mõisteti korteritehingute juhtfiguuriks tehtud Sepp kõigis süüdistustes õigeks.

http://www.ap3.ee/article/2010/6/18/kiriku-poigu-erastajatest-said-pusielanikud
Kesklinnavanema Jüri Oti käe all 15 aastat tagasi hoo sisse saanud erastamisskeemide kaudu soodsalt omandatud korteritest on enamik praeguseks omanikku vahetanud. Nende seas tuleb eredalt esile aga üks vanalinnas asuv maja, mille omanikering pole aastakümnega praktiliselt muutunud.

Toompeal otse riigikantselei ja Stenbocki maja külje all asub väike Kiriku põigu nimeline tupiktänav. Selle lõpus asuva maja number 4 esisele õuele ei kostu suvine turistide melu ega munakividel veerevate autokummide krabin. Hoovil sahiseb vaid suur kastanipuu ja seisavad uhked neljarattalised.

Siin majas elab seltskond, kellest enamikku sai kunagi nimetada ühtseks kollektiiviks. Maja üheksa korterit lasi Jüri Ott 1995. aasta suvel erastada telekomifirma Levicom (Q GSMi rajaja) töötajatel, kelle hulka kuulusid nii Tõnis Palts, Toomas Peek kui ka Olav Vilborn. Tööandja eluruumina sai Levicomi kaudu korteriomanikuks ka tollane riigi luurekoordinaator Erik-Niiles Kross. Esialgsete erastajate hulgas oli ka Toomas Hendrik Ilves, tollane suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Mehhikos.

Riigikontrolli hinnangul annab riik teenistujatele eluruume kasutada liiga soodsalt. Nii tuvastas kontroll, et politseiamet on kaheksal juhul andnud kortereid üürile ka tasuta.

Enim enda hallatavaid kortereid on teenistujatele välja üürinud kaitsevägi, kus on eluruumidena kasutusel kokku 961 elamispinda üle Eesti. "Eluruume kasutab lisaks kaitseväelastele ka 63 kaitseväe ametnikku. Üüritavate eluruumide hind on alates 2003. aastast 5 krooni ruutmeeteri kohta Tallinnas ja Tartus ning 3 krooni ruutmeetri kohta teistes Eesti paikkondades," märgivad audiitorid. Seejuures kehtiva üüritasu juures ületasid elamufondi kulud üürnikelt saadud tulu 1,25 miljoni krooni võrra.

11 korteri haldamisega tegeleb ka riigikogu kantselei, küsides Tallinnas asuvate korterite pealt ametnikelt üüri 15 krooni ruutmeetrilt. Korterite kasutamisest saadud kogutulu 2009. aastal oli 144 000 krooni, haldamiskulud aga 163 000 krooni.

Salaja müüdud vara
Mullu jaanuaris andis kaitsevägi Paldiskis ilma ühegi lepinguta mittetulundusühingule kasutada ruumid koos kohviku- ja baarisisutusega, küsimata selle eest sentigi. Kõige krooniks müüs MTÜ ligi 200 000 krooni eest maha kaitseväele kuuluvat kaupa.

Kaitseministeerium korraldas 2010. aasta alguses eelläbirääkimistega pakkumise ning sõlmis teenuse osutamise ja varakasutamise lepingu MTÜga selle aasta 1. aprillil ehk aasta ja kolm kuud pärast ruumide ja inventari üleandmist. Riigikontroll soovitab kaitseministril tugevdada sisekontrollisüsteemi, et tagada riigivara seaduse järgimine vara kasutusse andmisel ning välistada analoogsete juhtumite kordumine, kus riigi vara antakse üle ilma müügi- ja renditehingu

Riigikontrolli finantsauditi osakonna peakontrolöri Ines Metsalu sõnul on üks kõige suuremaid rikkumisi, mis riigikontroll ministeeriumide raamatupidamist ja tehingute seaduslikkust auditeerides avastas, Eesti Kontserdi poolt Jaani kiriku renoveerimiseks võetud laen.