Võrdse kohtlemise printsiipi rakendades peab tagasi andma vara mõlemale grupile, s.o nii 1939. kui ka 1941. aastal lahkunud baltisakslastele. See tähendab omandireformi taasavamist, kus õigustatud subjektide hulka lülitatakse veel need tuhanded baltisakslased, 1939. aasta ümberasujad, kes Eesti seadusi aktsepteerides seni vara tagastamise taotlust ei esitanud. Teiseks, et omandireform kestab veel vähemalt 50 aastat, kuna tulevad ju uued kaebused isikutelt, kelle õigusi taas rikutakse.

Sundüürnik on heauskne üürnik. Näiteks sõja ajal ja sellele järgnenud perioodil vahetati elamispindu mitmeid kordi.

Millal hakkavad omanikud üüritulude pealt riigile tulumaksu maksma? Palju jõudu maksuametile!

Peaminister Tiit Vähi langemisele andis tõuke asjaolu, et ta erastas seadusvastaselt oma tütrele kahetoalise korteri Liivalaia tänaval Hansapanga peakorteri lähikonnas. Sellest puhkenud skandaal avalikustas paarsada ülimalt kahtlast korteritehingut vanalinnas, millega seostusid Vähi ja omaaegne linnapea Jaak Tamm koos abilistega. Peaminister Mart Siimann elas Roosikrantsi tänavas kahetoalises korteris ning otsustas 25 000 krooniga oma elamistingimusi parandada, ostes Müürivahe tänaval 1995. aastal rohkem kui poole seitsmetoalisest korterist. Ost tehti Siimanni sugulaselt, kes oli pinna hankimisel osavalt kilbina kasutanud 84aastast vanamemme. Odavalt saadud pinna remontimine käis aga Siimannile ta enda sõnul üle jõu ning ta müüs poolmuidu saadud pinna poolteisemiljonilise vahekasuga kohe edasi.

Tallinna Kesklinna valitsus jagas rendipindu korteriteks Pinna saaja Korteri aadress suurus 1. Linda Viljamaa Faehlmanni 48 86 m² 2. Toivo Niitvägi Vene 12 86,6 m² 3. Jevgeni Kampus Kullassepa 7 111,3 m² 4. Raido Rüütel Kullassepa 7 115 m² 5. Mihkel Greps Laboratooriumi 21 83,8 m² 6. Indrek Tuulik Laboratooriumi 21 3,1 m² 7. Urmas Sarapuu Laboratooriumi 21 97,1 m² 8. Janek Parkman Laboratooriumi 21 86,7 m² 9. Sulev Lääne Lai 34 131,5 m² 10. Vaiko Hussar*** Lai 36 137 m² 11. Kristel Kaar Lai 36 137,7m² 12. Alari Vadi Lai 36 43,6 m² 13. Marek Demjanov Tatari 5 111,2 m² 14. Angelika Koha Villardi 5 122,4 m² 15. Illi Ojavere Rataskaevu 5 155,1 m² 16. Marge Luik Lai 45 72,9 m² 17. Reet Siffer-Peltonen Lai 9 118,7 m² 18. Hans Juhmer Lai 9 69,1 m² 19. Suura Jakobson Rataskaevu 5 130,4 m² 20. Tarmo Hausson Rataskaevu 5 116,6 m² 21. Tauri Tõnov Pikk 67 152,8 m² 22. Eret Peremees Pikk 39 (hoovimaja) 23. AS Ergotar Mündi 2 130,5 m² 24. Mari Krull Pikk 49-1 56 m² 25. Mihkel Mürk Toom-Rüütli 5 86,4 m² ja 83,3 m² 26. Ene Berg Vene 25-17 (ruumid + pööning) 27. Anti Liiv Pikk 67 (ruumid 41–53 va 47) 28. Henn Zvorovski Pikk 62 43,5 m² 29. TSH Immobil Lai 7 147 m² Arenduse OÜ 31. Ain Kaljurand Rüütli 2 52,6 m² 32. AS Seregal Pikk 43/Vaimu 1 84 m² 33. Rein Karemäe Lai 34 104 m² 34. Jüri Jaama Sauna 6-8 35 m² 35. Aila Lepiksoo Pikk 67 (ruumid 12–25) 36. Toomas Sepp Pikk 67 (ruumid 35–54) 37. Marie Perna Pikk 67 (ruumid 26–34) 38. Madis Laas Lai 34 104,2 m² 39. Stockholmi Lai 34/Vaimu 3 108,5 m² Keskkonnainstituudi Tallinna filiaal 40. Kalle Salus Pikk 41-5 (ruumid 1. korrusel) 41. Kaljo Palo Kooli 7 70,3 m² 42. AS Traumland Uus 4/6 190 m² 43. Helmut Pukk Vene 21 43,7 m² 44. Mart Kesküla Kooli 4 49,3 m² 46. AS Roviido Pikk 55 500 m² 47. Tauno Kangro Uus 20/Aia 17 250 m² 48. Aet Maasik Lai 36a 137,7 m² 49. Katrin Särekanno Lai 11 132,9 m² 50. Priit Vookalju Laulupeo 18 36,4 m² 51. Igor Palla Vesivärava 20-12 27,1 m² 52. Silja Hiietamm***i 7 110 m² 53. Linnar Viik Lai 34 110 m² 54. Anvar Nuut Tartu mnt 6 36,2 m² 55. Olev Poll Lai 7 110 m² 56. OÜ Rikets Narva mnt 22 57. Mart Pauklin Lossi plats 4 165 m² 58. OÜ Urban Invest Suur-Karja 4 1297 m² Pikk 18/Pühavaimu 3 613,7 m² 59. Rene Reile Lossi plats 4 175 m² 60. Ivo Jaama Pikk 41 75,4 m² 61. Arvo Lebedev Viru 20 144,5 m² 62. Irina Popova, Väike-Karja 7 258,6 m² Galina Semenihhina 62. Stinger Group OÜ Viru 17 224,8 m² 62. Elmo Kulla Suur-Karja 11/Väike-Karja 6 44,7 m² 63. Helda Salus Munga 8 81,7 m² 64. Heino Torga Pärnu 8 174,5 m² 65. Tiiu Joller Lai 11 64,7 m² 66. Kersti Põierpaas Lai 11 87 m² 67. OÜ Urban Invest Pikk 29 1053 m² www.sloleht.ee/index.aspx?id=216871&q=Ahlberg

www.sloleht.ee/index.aspx?id=181069 Keila - Joa suvilate parseldamistest

www.ekspress.ee/2008/02/07/eesti-uudised/990-heiki-kranichi- maadevahetaja-luksuskorter Kranich, Reiljan, Kangur, Vettus, Uus, Õunapuu jt. - maadevahetused ja sellega kaasnev

Tohoh,siin nimekirjas figureerib Tiiu Joller Lai tn 11.Kuidas nii?Üks korter Lai 11,teine Koidula 13.Tegutses naine Üürnike Ühenduses pikka aega Helle Kaldaga. No kurat keda siis usaldada?

Siin on toodud ära vaid väike osa nimekirjast. 3000 korteritehingut on olnud ebaseaduslikud. Ja keegi neist polnud kuusealune.

13 aasta jooksul on kohalikud omavalitsused jõuetuna üritanud lahendada tuhandete sundüürnike põhjendatud nõuet uuele elamispinnale, mida võimaldavad nii omandireformiseadus (1991), erastamise seadus (1993) kui ka elamuseadus (199…). Kuid seaduste täitmiseks pole riigikogu kohalikele omavalitsustele seni raha eraldanud. Peab kahjuks ütlema, et kohalikud omavalitsused pole täie otsustavusega seda raha riigilt ka nõudnud. Viimati näiteks eraldas Mart Siimanni valitsus 1998. aastal 1999. riigieelarvesse 130 miljonit krooni munitsipaalelamute ehituse käivitamiseks. 1999. aastal võimule tulnud Mõõdukate, Isamaaliidu ja Reformierakonna koalitsioon aga kõrvaldas selle raha lisaeelarvega, kuigi see on vastuolus seadusest tulenevate nõuetega. Väiksemad omavalitsused, kus probleem ei olnud suur seoses sundüürnike väikese arvu ja madalate kinnisvarahindade tõttu, on probleemid enamvähem lahendanud. Suuri investeeringuid nõudvaid lahendusi ootavad aga linnad: esmajoones Tallinn ja Pärnu, aga ka Kuressaare, Võru, Viljandi, Elva jt.

Sarnaseid ebaseaduslikke korteritehinguid tegid kõik Tallinna linnaosad! Millal hakatakse neid kontrollima? Näiteks Lasnamäel, Õismäel ja Mustamäel võttis linnaosa valitsus üürivõlglaselt korteri käest, vastu anti aga tuba mingisse hotellitüüpi majja nagu need Akadeemia teel jne. olid. Saadud korter parseldati maha. Tutvuse korral võis sellise korteri saada ka mõni jõukam hotellitüüpi maja elanik. Selline skeemitamine kestis vähemalt aastani 1997. Ja kellele parseldati Punaarmeest maha jäänud korterid.

to sundüürnikest 2008-02-07 22:16:28 Ega ikka ei olnud, et sundüürnikud said 13 aastat rahulikult keset riigi pealinna elada makstes algul 4 krooni, siis 8 krooni ja nüüd 15 krooni ruudust. Juba hulk aega nõudis "õigusjärgse" (oma vara maha jätnud) omaniku esindaja-pärija 25 krooni ruutmeetrilt, aga uuest aastast põrutas taksi ilma sõnagi lausumata (üüriarvel) 50 kroonile. Ütlete: "Tunnen kaasa ja üldse ei eita sundüürnike hädasid, kuid küüditamise ja röövimise ohvrid sundüürnikud küll ei ole." Jah muidugi ei ole neile veel osaks saanud 1949. aasta küüditamine, kuid valmis tuleb olla, et kui ei suuda topeltkõrgeks tõstetud üüri maksta, ei tule EV politsei ega asu üürniku kraami tänavale tõstma. Keda nüüd tuleks appi kutsuda? Sundüürnikud ei jäänud ilma oma kodust ja ammugi mitte OMA varast, kuid nad jäeti ilma tükikesest riigivarast, mis võimaldanuks neilgi endale kodu osta, nagu erastajad seda said. Tore, seda serveeritaksegi ülima õiglusena!

kannatada välja omaniku kuklasse hingamist iga kuu, et missuguse üüriarve ja põhjendustega nüüd kohale saabub koretrit üle visiteerima. Ühtegi head algatust pole sealt küll tänaseni tulnud. ja lajatati ikka kohe täiega, paluks jah "kontrollijal" mitte nii naiivne ja sinislmne olla. ju noore inimese ebaküpsus ja isekus.

Munitsipaalkorteri sai näiteks ka Riigikogus olnud isamaliitlane Jaana Padrik. On olemas ka Riigikohtu pretsedent. Kuna perekond Oviirid olid ühe Näituse tän. maja oma vajaduste järgi ümber ehitanud, siis seda maja kunagisele omanikule ei tagastatudki.

...miks ei oleks pidanud saama korteri munitsipaalmajja Jaana Padrik?Tema oli ka sundüürnik.See korter kuhu tema elama asus oli väga kaua aega tühi.Polnud lihtsalt soovijaid.

on ka suur pere, lapsi kohe mitu.. munitsipaalpinade jagamise kohta polegi midagi öelda. ja kui eramust oli ümber ehiatud 51% ja rohkem, tõesti läks mõnel õnneks ja ei tagastatudki endisele omanikule..ja õigesti tehti. kui oleks arvesse võetud nõuka aegseid kapitaalremonte kõikide majade osas, oleks ka pilt teistsuguseks kujunenud..

Kas te sundüürnikud ei saa aru, et see teema ei huvita peale teie endi mitte kedagi, kõige vähem KE-d. Nad on aastaid teie seljas uisutanud, korterid saavad sealtkaudu vaid "nomenklatuursed" KE-le lähedalseisvad isikud. Teil ei olegi midagi teha, kõik mis teete on ummiktee, senimaani kuni on olemas eraomand. Teid on liiga vähe, et see probleem kunagi teie suunas positiivselt laheneks.

glavlit miks sa siis sõna võtad, kui see kedagi , peale sundüürnike ei huvita.

Siin kirjutate, et korter kuhu tema (Jaana Padrik)elama asus oli tühi, polnud lihtsalt soovijaid. See on vale. Tegelikkuses saatis linn samal ajal teisele sundüürnike perele kes ka taotles Ankru tänava majja korterit lihtsalt eitava vastu midagi põhjendamata.

Head ÕIGLUSE EEST VÕITLEJAD on siin äratoonud mitukümmend nime kes oleks just kui saanud oma elamispinnad õigusvastaselt(sest nad kuulusid või olid lähedal Isamaaliidule ja Reformile) aga jutt oli KÜMNETEST TUHAMNDETEST korteritest??? Kas keegi ehk teab ja tunneb neid ülejäänud korterid hõivanuid? Kes näiteks Keskerakonnast või neile lähedalseisvatest on samuti kahtlaselt väheste sentide eest endile korterid või lausa eramud saanud? Elus valitsegu ikka tasakaal, et ei jääks mulje nagu oleks vaid keskidel tiivad seljas, kõik ülejäänud on sarvede ja sabadega...