Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Valimisaasta väljakutsed

To Juss  2011-01-15 18:00:54
Eksid, Juss, ma ei ole sabassörkija.Otsustades sinu sissetulekute järgi, pole minagi halvemini elanud, ka minul ja minu perel on kõik olemas ning saame normaalselt hakkama.Ka minu täiskasvanud lapsed on heal järjel, üks , tõsi küll, siit väga kaugel.Me oleme lihtsalt liiga erinevate arusaamadega ja neid on ilmselt võimatu muuta.Ma ei tea, kuidas sina, kuid mina olen näinud eesti elu seestpoolt, olen näinud vaesust kõige ehedamal kujul, meeleheidet ja laste tühja kõhtu.Mul on olemas see, mida nimetatakse solidaarsuseks(meie nn juhtide meelissõna siis, kui on vaja raha anda Somaalia nälgivatele lastele), kaastunne ja empaatiavõime.
Sa ilmselt ei mõista ka, mida ma pean silmas, kui ma räägin sabassörkimisest.Ma pean silmas seda, et sabas sörgime me ka nendesamade koos alustajate grupis ja nii mitmeski aspektis.Soome-Rootsiga võrdleme me aga sellepärast, et see on meile kõige lihtsam ja seepärast, et juba sada tuhat või rohkem töötab seal ja naudib seda, mida nad nimetavad hoolimiseks, seda, et sind inimeseks peetakse.Seal ei ole inimene mitte ainult valitsejate jaoks vahend, kelle kannatuste hinnaga Euroopas silma paista.Mis puutub võrdlemisse, siis needsamad üliarmsad valitsejad võrdlevad meie situatsiooni alalõpmata lääneriikide omadega, kuid siiamaani on need olnud hinnad: küll on elektri hind meil liiga madal, vaadake, milline on see Soomes jms.Tahan öelda seda, et meie "noore" riigi valitsejatele ei ole tähtis tema inimene.Nii suuri klassivahesid ei ole Eestimaal kunagi olnud, mõtlen just materiaalset külge.Kui nõukaajal hoidis rahvas kokku, siis nüüd...Küllap tead isegi, kuidas asjad on.See, kellel taskud raha täis on, ei tea, kuidas end tunneb vaene.Mille poolest erineb praeguste valitsejate mentaliteet nõukaaegsete omast?ka siis lohutati rahvast: oodake, varsti saabub kommunism.Praegu öeldakse: oodake, ükskord majandus kosub ja siis...Endal ei ole neil vaja oodata, sest nende jaoks on kosumine kogu aeg nii palga kui ka muude hüvede suhtes.Ma ei ootagi soome või saksa elatustaset, ma ootaksin rohkem tähelepanu lihtrahvale, et valitsejad näeksid ka Tallinnast kaugemale.Et valitseks õiglus ja ei peremehetseks valitsejate ülbus.Ja et rahvas teaks rohkem, mis sünnib tegelikult.

eelmisele  2011-01-15 18:13:22
sinu kolleeg Vaagija väidab et meil lapsed ei nälgi- seega valetad räigeltm, sest kui lapsed nälgiks siis Savipäts annaks 50 milli abi mitte ei hoiaks üleval mingit tobedat TV-d.

Kripsukene  2011-01-15 18:16:47
Nagu näed, pisi.kripsu, kasutan ma jällegi "ALIASI".Mis see viimane sõna sinu meelst ka on, on koomiline käänata sõna "alias".Eesti keel on piisavalt rikas, et oma mõtet muudmoodi väljendada.Ning, Kripsu, kui inimene jätab kogemata koma järel tühiku sisestamata, on see sinu meelest nii´suur keeleline väärtegu, et seda tuleb ikka-jälle korrutada.Kiirel trükkimisel juhtub ikka apsusid, ka sul.Mis puutub keeleküsimustesse, siis vaevalt saad sina mulle mentoriks olla.
Veel: sa pole jätnud oma kommet solvavalt väljenduda.Kuna sina seda teed, vastan ma samaga, kuigi nüüd olen ma sinust jälle kauaks tüdinud.

peedu...  2011-01-15 18:30:57
paistab ,et siia on totu Juss ka kuskilt välja roomanud, ussike....

  2011-01-15 20:36:02
http://pealinn.tallinn.ee/index.php?pid=164&nid=8193&lang=5&jsback=1
IMF soovitab Eestile astmelist tulumaksu.

vat nii  2011-01-15 20:38:42
to Õnge Enn 2011-01-15 11:07:33
Sina kui geibaari püsiklient ei ole seda kompetentne kommenteerima!

kriibu  2011-01-15 20:40:28
Solvamisest on meil sinuga, mitmenimeline, väga erinev arusaam. Aga keskerakondlased on varemgi tõde solvanguks pidanud.

vaata järgi!  2011-01-15 20:40:54
to Plazma 2011-01-12 17:09:17
See ööpott valati ju sulle taskusse tühjaks.

valija  2011-01-15 20:50:25
Meenutame enne valimisi ka uut töölepingu seadust, allikakaitse seadust jne, mis võeti vastu IRLi, Reformi ja Roheliste häältega!

glavlit  2011-01-15 21:01:21
to kriibu 2011-01-15 20:40:28
Seda siis, kui nad koos Reformiga valitsust tegid!

Jussile TÄNUD  2011-01-16 08:54:40
Kahju küll,kuid keskerakondlastele ei tee sa midagi selgeks.Neile on majanduse toimimine ja riigile "rasvakihi"kasvatamise aeg ja tingimused sama arusaamatud kui venelastele,kes Siberisse küüditatud eestlastelt,kes oma ränga tööga soetasid kehvakest tagavara,isegi suudeti seapõrssake üles kasvatada ja jõule salaja pidada,-tuldi silmapesukausiga liha nõudma-sul on,seega peab kõigil olema.Keskerakondlased on juuni-kommude mentaliteediga (eks seepärast kaitstakse ka ebaseaduslikke koloniste) kõik peavad olema ühtviisi vaesed,nagu õndsal nõukogude ajal,initsiatiiv tuleb hukka mõista,oma mõistuse kasutamine oma pere heaolu nimel tuleb lämmatada,esineda võib ainult paljajalgsete ühendkoor:"Kauem teiste hakkamasaamist me näha enam ei taha,võtame sealt,kust võtta annab --mis pärast saab ei olegi me võimelised mõtlema!" Kurb,kuid just teie lemmikud -venelased peatasid meie loomuliku arengu ja lõpp läks üha kiirenevasse tagasilangusse.Selle ajaga õitses siin venestamise eesmärgil ebarentaabel tööstus,mis ainult süvendas taandarengut ja nüüd need töötute hordid (miks viidi minema oma tööstus ja inimesed jääti meie kaela peale).Lõpetati nii maa loomulik areng kui muserdati inimene(ida-sakslased erinevad oma mõttestampidelt vägagi palju lääne-sakslastest ) ,selle taaga väljajuurimine võtab aega mitu inimpõlve ja olemegi jah teistega võrreldes hiigla vaesed--nii kogu sotsialismi-leeri maad,ühed rohkem,teised vähem--olenevalt ui suures osas "ajupesu" tehti ja kui aldis oldi seda vastu võtma. See kõi näitab-mida see kuulus majandamine vene-moodi rahvastele ja riikidele kaasa tõi,see näitab veelord selle verise impeeriumi alatuse suurust. NSVL ,i endistest vabariikidest oleme siiski pisut paremas seisus.Selge on see,et läheb enne väga palju aega,kui suudame luua toimiva majanduse ja ehk alles meie lapse-lapse-lapsed võivad kergemalt hingata.

apa odessast  2011-01-16 10:30:17
Eesti lähiajaloost: Kuidas naiivsed eestlased rahajuutide võrku langesid ja uue maailmakorra tegijate usalduse pälvisid. Korruptiivne Iisraeli relvatehing.



Pärast taasiseseisvumist tuli päevakorda vajadus varustada Eesti Vabariigi jõustruktuure relvadega. Eesti-Iisraeli relvatehingu algus ulatubki juba Edgar Savisaare valitsemisaega, kui tollane siseminister Olev Laanjärv püüdis hankida politseile käsitulirelvi. Tiit Vähi valitsuse ajal sai tollane asekaitseminister Toomas Puura, kes tegeles relvade ostuprobleemidega juba Savisaare ajal, riigikantseleilt volituse, millega Eesti Vabariigi esindajatele anti õigus läbirääkimiste alustamiseks relvade ostmiseks Iisraelist.

Leonid Apananskist saab Eesti esindaja

Vastav volitus Iisraeli relvatehingut ette valmistada anti Eesti juudi rahvusest rahamehele, pankrotistunud Revalia Panga nõukogu esimehele Leonid Apananskile. Tema enses sõnul määrati ta Eesti Vabariigi välisministeeriumi poolt selle majandusesindajaks Iisraelis 1991. aasta novembris, enne Iisraeli Moskva suursaadiku Eesti-külastust . Ilmselt tahtsid Eesti valitsejad jätta juudiriigile head muljet, et “näe, kui püüdlikud me oleme, riiki esindavad Iisraelis omad juudisoost mehed”.

19.-25. oktoobril 1992 külastasid tollane kaitseväe juhataja Ants Laaneots, asekaitseminister Toomas Puura ja Leonid Apananski Iisraeli relvatehaseid. Kui mõni kuu hiljem, jaanuaris 1993 uurisid uudishimulikud ajakirjanikud Apananskilt ettevalmistatava relvatehingu üksikasju, siis teatas endine pangaomanik, et ta ei tea kavatsetavast relvatehingust midagi. “Kuid ma ei usu, et ma hakkaksin relvade vahendamisega tegelema. Ma olen tõsine patsifist. Teiseks ei ole ma relvade alal asjatundja,” valetas nupukas juut Apananski Ekspressi ajakirjanikule

raha ei haise...  2011-01-16 10:33:26
Imestust äratab, miks pöördus Eesti valitsus just Iisraeli poole, kui hakkas vastasutatud kaitseväge relvastama. Peaminister M. Laar on väitnud, et ükski lääneriik ei tahtnud Eestile relvi müüa, viidates salapärasele põhjusele, mille järgi kardeti Venemaad. Taoline põhjendus on lapsik, sest miks pidanuks kapitalistlikud riigid loobuma äritegevusest, kui samal ajal äsja taasiseseisvunud Eestit diplomaatiliselt tunnustati kõigi juhtivate lääneriikide poolt. Polnud ju Eesti ka mingi paariariik ega kriisikolle, kelle kohta kehtinuks relvaembargo. Ilmselt on jällegi põhjus raha peale maiastes juutides, sest Eesti juutidel olid tihedad sidemed oma suguvendadega Iisraelis, kellest paljud olid suhteliselt hiljaaegu emigreerunud N. Liidust.

Iisraeli relvatööstuse kehvad ajad, mistõttu tehing eestlastega tuli õigel ajal

Iisraeli relvatööstuse suured probleemid algasid juba 1979. aastal, mil juudiriigi valitsus asus oma relvatööstust subsideerima. 1993. aastal kaotas juutide sõjatööstus rohkem raha kui kunagi varem – kokku ligikaudu 800 miljonit dollarit. Oli olnud koguni plaan mitmed relvatööstused sulgeda ja vähendada neis tööliste arvu 10 000 võrra. Ilmsiks tulid mitmed hädad Iisraeli relvatööstuse mainega, sest 1990-ndail toimusid riigi relvatööstustes plahvatused, kus oli ka inimohvreid. Kuna pärast N. Liidu kokkuvarisemist lakkas külm sõda, siis vähenes maailmas järsult nõudlus relvade järele. Nii oligi Iisraeli riikliku sõjatööstuskompleksi TAAS Israel Industries Ltd juhtidel selge ülesanne – müüa rohkem oma toodangut välismaale. Seetõttu olid teretulnud kõik kliendid.

Eestlaste vajadus relvi hankida tuli juudi relvatööstureile õigel ajal ja pankrotimeistrist ekspankur L. Apananski haistis suuri kasumeid. “Raha ja poliitika käivad normaalsetes ühiskondades käsikäes. Eestil pole sellega veel midagi pistmist,” kurtis “tõsine patsifist” silmakirjalikult Eesti Ekspressile. Paraku ei olnud Apananski siiras oma väidetes, täpsemalt – ta valetas Eesti üldsusele. “On teada, et Apananski toetas enne Riigikogu valimisi rahaliselt mitmeid Eesti poliitilisi parteisid ja kandidaate,” kirjutas 20. mail 1994 Ekspress. Asjaolu, et Eesti finantsjuudid olid Isamaa sponsorid, sellest oli teada juba enne koalitsioonileppe sõlmimist “platsipuhastajatega” 1992. aasta septembris.

show kestab...  2011-01-16 10:46:44
Hiljem olen tollast asjade käiku püüdnud analüüsida, et mis oli see põhjus, mis sundis end isamaalasteks pidavad poliitikud lähenema rahajuutide ringkonnale ja loobuma samas ka valimiste eel väljatuldud antisovetiseerimise plaanidest? Ilmselt toimus ka Eestis, nagu mujalgi Ida-Euroopas mingi tehing, kus pandi paika, mis kursi peab vastloodus riik võtma, nagu on kirjeldanud Ungari rahvuslikus ajakirjanduses avaldatud materjalide põhjal sugurahva ungarleste kohta käivat tehingut Tõnu Kalvet siinsamal veebilehel. Ungari puhul olid üheks arengut dikteerivaks pooleks sionistid ja kohapealne rabi. Kui meil sarnane tehing tõesti toimus, siis esinadas juudi ringkondi ilmselt mõni mõjukam kohapealne arvamusliider.

Samuti on tähelepanuväärne, et endistest kommunistidest rahajuudid eelistasid toetada just antikommunistlikku Isamaad (kuigi see partei seadis teadlikult oma presidendikandidaadiks varem tihedalt KGB filiaali VEKSA-ga koostööd teinud Lennart Meri), sest M. Laari juhitud partei sponsoriteks oli ka Nowe pank ja juutidele kuuluv AS Koneston, mis sponsoreeris Isamaad 3 miljoni krooniga. Konestoni saladusi jagas selle firma üks osanikke Konstantin Burtsev augustis 1996 Tallinna Keskvangla haiglas. (Burtsevit süüdistati salakaubaveos, kuid pärast Koit Pikaro vallandamist, juudi kriminaalasi lõpetati ja ta vabanes )

Seega olid kodumaised rahajuudid Eesti poliitikasse sekkunud juba enne relvatehingu sõlmimist. Tulutoova firma Koneston omanikud tegelesid muuhulgas ka relvaäriga ja vastav litsents saadi uuelt põhiseaduslikult valitsuselt ühena esimeste seas. Relvi müüdi mitmesse endise N. Liidu kriisikoldesse, näiteks Kõrgõzstani ja Tšetšeeniasse. Kaubaartikleis oli juudifirmal nii politseitapjateks peetud püstolid TT kui ka Mossin-Naganti vintpüssid, mida viimases maailmasõjas Punaarmee poolt snaiperpüssidena kasutati. Koneston kauples isegi helikopteritega, nagu 9. aprillil 1997 kirjutas Õhtuleht.

Kuna Koneston oli valimiste eel olnud oluline Isamaa sponsor, ei unustanud Mart Laar võimule saades finantsjuutide teeneid. Konestoni juudi ärimeestega olid Mart Laari valitsusel niivõrd head suhted, et firmale taheti ilma konkursita üle anda suur maja Tallinnas Toompuiestee 3, kus praegu asub kaitsepolitsei peakorter. Tehing nurjus tänu Eesti Ekspressi ajakirjanike sekkumisele, kes hämaravõitu tehingu plaanid “suure kella” külge panid.

pankurid ja eesti liivakast  2011-01-16 10:52:21
Konestoni rahandusdirektorile Julius Gertsmanile ja Juri Lapkovskile anti Laari valitsuse poolt “eriliste teenete eest” Eesti kodakondsus. Lapkovski kuulus ka Isamaad rahastanud Nowe panga juhatusse ja oli tihedalt seotud teise finantsjuudi , endise Sotsiaalpanga omaniku Aleksandr Rubisega. Viimatinimetatul olid samuti suured teened Eesti Vabariigi ees ja temalegi annetati Eesti kodakondsus. Valitsuse muret rahvussuhete pärast väljendas asjaolu, et peaministri nõunikuks rahvussuhete alal tehti Konestoni rahandusdirektor Gertsmani abikaasa Marina Otšakovskaja, keda Tallinna venekeelses seltskonnas tunti nutika ja sõnaosava daamina. Niipalju kõrvalpõikena Konestonist – Isamaa suursponsorist. Tagasi teiste juutide juurde, Iisraeli relvatehingu asjaolude kirjeldamisele!

Nagu eesti ajakirjanikel õnnestus välja uurida, asutasid eestimaalane Leonid Apananski ja Tel Avivi ärimees Mihhail Burstein 1991. aastal firma Estil, mis pidi edendama Eesti-Iisraeli kontakte. Ilmselt haistis terava ninaga “patsifistist” ärimees Apananski juba sel ajal, et Eestile vajalike relvade vahendamisel võib kenasti teenida.

Peaminister Laari lõputud vassimised ja katsed tehingut varjata

13. septembril 1993 avalikustas peaminister M. Laar parlamendis, et 7. jaanuaril 1993 firmaga TAAS Israel Industries Ltd sõlmitud relvatehing läheb maksma 49 miljonit USA dollarit. Peaminister valetas 13. septembril riigikogulastele, et lepingu täitmiseks pole laenu võetud, tegelikult saadi vajaminev “pisku” Põhja-Eesti Pangalt. Hiljem selgus, et Laar oli eksinud ka relvade hinda nimetades, sest tehingu maksumuseks oli “pisut” suurem summa – 59 miljonit dollarit.

M. Laari juhitud isamaaline valitsus pidas sõlmitavat relvatehingut riigisaladuseks ja püüdis käimasolevat tehingut üldsuse eest varjata niikaua kui suutis. 15. jaanuaril 1993 teatas Eesti Ekspress, et Eesti valitsus kavatseb Iisraelist osta sadade miljonite kroonide eest relvi. Varsti peale seda sai uudisteagentuur BNS jälile USA ajalehes Philadelphia Inquirer ilminud artiklile, mis kirjeldas kavandatavat relvatehingut Iisraeli riigifirmaga. Mõjukas Ameerika leht kirjutas: “50 miljoni dollari suurune tehing annab eestlastele kergeid relvi, nagu Uzi automaadid ja õhutõrjeraketid (tegu oli siiski vaid õhutõrjekahuritega! ). See on esimene selline tehing Baltimaades. Eesti aktsepteeris 50 miljoni dollari suuruse krediidipakkumise, et hankida selle eest Iisraelist relvi. “See on meile hea võimalus,” ütles ajalehele Eesti chargé d´affaires E. Kross.”

*****  2011-01-16 10:57:49
Kellelgi on jälle mölapidamatus.
Kas veidi lühemalt ei saaks? Et resümeeriks või nii? Pikki lohisevaid kommentaare ei viitsi mitte keegi lugeda ju.

Loe ja lausa irvita.   2011-01-16 10:57:53
Kolmandaks maksudest. Senine lihtsakoeline maksusüsteem on pannud raske koorma väikesepalgalistele ning jätkab kingituste tegemist jõukamatele. Meie eesmärk on muuta maksusüsteem põhjamaiselt solidaarseks, millest võidaks kõik, kes teenivad alla keskmise palga.***********

Kas midagi veel juhmimat saab kirja panna?

Saab küll:
;;;;Muutume Lõuna-Soomeks, kust noored lahkuvad paremat elu ja tööd otsima;;;;

eeskuju  2011-01-16 12:07:25
to Jussile TÄNUD 2011-01-16 08:54:40
Näiteks indiaanlaste jaoks USA-s nn Siber kestab siiani!

sumo  2011-01-16 13:15:53
http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=11690
Möödunud aasta lõpus põrkus Eesti avalikkus kokku täiesti uutmoodi kultuuriga. Jaapani suuruselt teise panga Sumitomo Mitsui Banking Corporation’iga sõlmitud tehinguga teenib Eesti valitsus küll 3,6 miljardit krooni saastekvootide müügist, ent selle raha jaotamise kohta Eestis eri objektide vahel ei tohi infot anda. Täiesti uus lähenemine võrreldes senilevinud ameerikaliku traditsiooniga, kus kõik summad harutatakse lahti pisemate sentideni. Selline salastatus erineb ka euroopalikest tavadest, kus armastatakse toetust saanud objektide juures ära tuua summad, kui palju ühele või teisele anti. Jaapani kultuur seevastu on tuntud oma diskreetsuse poolest. Eestisse raha andes kehtestasid jaapanlased siin osakese oma kultuurist.

osaleja  2011-01-16 13:25:11
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=410667
Reformierakonna üldkogult marksistliku loosungiga: kõige aluseks on tugev majandus.

Eelmine | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 | Järgmine

Nimi 
E-mail