vaatamata sellele, et tõi ainult 14 häält, sai ameti juhatajaks. see on ju just näide, et pole poliitiliselt määratud, mitte vastupidi.

sellel Tervishoiuametil puudub üldse Andmekaitse Inspektsiooni(AKI) (www.dp.gov.ee)luba delikaatsete isikuandmete töötlemiseks.Sama probleem on ka sots.ministeeriumiga, mis on näiteks nakkusregistri vastutav töötleja! Selle registri volitatud töötleja Tervisekaitseinspektsioon, sai loa siiski kätte.AKI peaks alustama Tervishoiuameti suhtes järelevalvemenetlust.(Isikuandmete kaitse seadus RT I 2003,26,158). Ka sots. min. on omad hoiatused kätte saanud.AKI pani näiteks Ida-ja Lääne Tallinna Keskhaiglates tervisekontrollid pikaks ajaks seisma, sest sealsed töötervishoiuarstid lekitasid samuti töötajate terviseandmeid.Ka Töötervishoiu Keskus tegeles ebaseadusliku andmetöötlusega ja likvideeriti üldse.Sel teemal ka Postimees-Tegija 14.12.04.Igasuguse andmelekitamise keelab omakorda Võlaõigusseaduse tervishoiuteenuse osutamise lepingu peatükk.(RT I 2002,60,374;pt.41).Vajalikku informatsiooni ja juhiseid saab patsient ka Patsientide Esindusühingu koduleheküljelt www.epey.ee

Firmad vajavad isikuandmete vahetamiseks inimese luba.

ajalehel ei ole AKI luba eelmainitud andmetöötluseks, siis ei tohi sellega ka tegeleda.Selleks, et luba saada peab põhjendama, milleks seda vaja on.On selge, et ajaleht loa saamise vajadust ära ei põhjenda.Aga need asutused, kellel see luba on, ei tohi ilma andmesubjekti(patsient,töötaja jne.) loata midagi avalikustada.See, et järelevalvet teostava Tervishoiuameti põhikiri ei näe ette andmekaitset on jabur ja näitab nende suhtumist, mis aga ei vabasta karistusest.Nende kodulehekülje seaduste rubriigis pole Isikuandmete kaitse seadust(IKS) üldse ära toodudki, kuigi terviseandmed on eranditult delikaatsed isikuandmed.Sama on sots.min.-i ja haiglate kodulehekülgedega.Seda seadust püütakse kõigi vahenditega patsientide eest varjata. Meditsiiniametnikud on oma põhikirja seadnud kõrgemale IKS-ist,VÕS-ist,Põhiseadusest ja rahvusvahelisest meditsiiniõigusest.AKI peaks sellise pätipundi tegevuse seniks peatama, kuni nad oma andmeturve nõuetele vastavaks teevad ja enda suhtes ülimuslikke seadusi austama hakkavad.IKS kehtib juba aastast 1996 ja teisi seadusi luues oleks pidanud sellega ka arvestama.

Leppe Tervisefoorumil kõlanud demagoogilist käsitlust andmekaitsest võib lugeda Meditsiini Uudistest 2/56(25.01.05.) www.mu.ee "Isikuandmete kasutusest on tekitatud pseudoprobleem".Tuuakse mingeid näiteid Põhjamaadest, samas jäetakse aga märkimata Euroopa Liidu nõuded andmekaitsele, sest need ei lange kokku kohalike tegelinskite lootustega.Mõistagi ei kutsutud sinna AKI esindajat omapoolset ettekannet tegema.

meditsiiniõiguse järgi ei tohi haiguslehel olla ka märget raviasutuse kohta.Arst ja tema eriala on tähistatud numbrikoodiga.Ellamaa ei valda teemat, sest praegusel haiguslehel olev raviasutuse nimi ja arsti eriala annavad samaväärse täpse info töötaja terviseprobleemidest.Tööandja võib alati ka infot raviarstilt osta.Seepärast Tööinspektsioon, mis ise omab ainult ajutist luba andmetöötluseks(!), propageeribki töötervishoiuarstidega püsilepinguid, sest siis on tööandjal võimalik tuttava töötervishoiuarsti käest alati terviseandmeid saada.Töötervishoiu Keskuse kaudu oleksid nad saanud vägeva ebasesdudliku andmebaasi luua. Töötajal on õigus ise töötervishoiuarsti valida ja võtta pärast arve. Mõistagi Medicoverisse siis keegi ei läheks ja see lõpetaks pankrotiga.Rahvusvaheline meditsiiniõigus on Eesti suhtes vaatamata arstide vastuseisule, "kes kohe pidavat Eestist lahkuma", ülimuslik ja pärast EL-i Põhiseaduse vastuvõtmist hakkavad asjad ka paika minema.

Arsti kood ja eriala number ei tähenda haige tervise seiuskohast mitte midagi. Nii võib sisearst ravida nii leetreid kui AIDS´i. INfo on ikka neis viimastes -diagnoosides, mitte arsti nimes.

Mis asi see "RAHVUSVAHELINE MEDITSIINIÕIGUS ON" Kuidas seda süüakse, kahvli või lusikaga ??

võiks lugeda ka eurodirektiive.Nn. rahvusvahelise meditsiiniõiguse kohta on Eestis antud välja raamat "Meditsiiniõiguse kommentaarid",Tartu 2003, samuti on tartlased tõlkinud saksa keelest raamatu meditsiini eetikast.Loe ka Patsientide Esindusühingu kodulehekülge. Arsti eriala ja raviasutuse nimi on väga määrav ja siin pole vaja demagoogitseda.Dr.Ellamaa on vist neurokirurg ja leetreid või AIDS-i ta ei ravi ja kõigile on selge, et tema patsiendil oli probleeme närvisüsteemiga.Psühhiaatri, günekoloogi, silmaarsti,proktoloogi, nahaarsti, kopsuarsti, kardioloogi jne.nimetus haiguslehel räägib patsiendist palju ja töökoha jaoks on see piisav diagnoos, et jutud lahti lasta ja vastavad järeldused teha.Terviseandmed lekivad ilmselt ka Haigekassast. Haigekassa juhatusse kuulub 5 tööandjate esindajat , kellel on võimalus töötajate kohta alati terviseteavet saada.

Saksa keelest tõlgitud raamatu nimi on "Eetika meditsiini argipäevas" Dietrich v. Engelhardt;Tartu Ülikooli Kirjastus 2002.Eessõna prof.Hele Everausilt."Meditsiiniõiguse kommentaaride" autorid on juristid O.Jaago,K.Paal,V.Olle.