Kas kuskil nende medalisaanute nimekirja avalikult näha on võimalik?

sõna piirivalve pidi aastast 2012 üldse ühendameti nimest ära kaduma. Vähemalt niisugused kõlakad liiguvad ameti alumistes koridorides ringi

Võib-olla kaob sõna "piirivalve" ära koos piiriga? Mida sa ikka enam valvad, kui piiri enam pole? Euroliidu suundumusi silmas pidades pole võimatu miski.

Vanasti sai inimene vabalt sõita Leningradi ja Moskvasse ja seal ilusaid kohti vaadata, nüüd on Ansip piiri kinni pannud ja ainult läänest tulevad mürgised toidud ja pätid meile paha tegema. Maainimesd ei saa enam Leningradi turul oma saadusi müüa ja talvepaleed vaatamas käia ja odavaid asju osta.

Parajalt paksu ja parimas eas penskarina ei tekitanud see omapärane medalite jaotamine mingit imestust. Imestunud oleks vast juhul kui "medalisadu" oleks tabanud tegelikke tegijaid. - No öelge, kuidas saab jätta ühe truu kutsikasilmadega sind alt üles vaadanud eksneiust ekssekretäri medalita??? Ikka tuleb anda!
Eesti Vabariigi teenetemärgid on devalveerunud- neid on jagatud ja jagatakse "isikutruuduse" ja ametiposti järgi, mitte tegelike teenete eest - noh, mõned on ikka ripatanud aga kui näed uhket ja ilusat teenetemärki selle tõeliselt väljateenitu kaelas,või rinnas aga samas kõrval ka läbikukkunud "riigimehel" - meene.

Lp. A.Jõgiaas pole vist mälestusmedali statuuti korralikult läbi lugenud.Medal annetati nendele piirivalvetöötajatele kes olid tööle tulnud aastatel 1990-1993. Seega 1996a. tööle tulnud inimene ei oleks tohtinud seda medalit mitte mingil juhul saada. tuelb arvestada ka seda ,et medalit anti ainult nendele piirivalvuritele kes sel hetkel veel reaaalselt teenistuses olid.Arvestades suurt kaadrivoolavust 90-ndate algul võib tõesti olla nii ,et 2000-da aastani pidasid vähesed vastu.

Siin lugupeetud A jõgiaas on unustanud --esimesed piirikaitse mälestusmedalid anti välja siiski oktoobris 1993. Kolm aastat peale piiril taastamist . Ja ainult neile kes olid ESIMESE VAHETUSEGA PIIRIL ja ainult neile kes seal tõesti olid .Kõige raskem oligi esimeses vahetuses kui tuli hakata rajama piiripunkti päris tühjale kohale . Kuna riik ei pööranud tähelepanu neile tublidele meestele siis Järvamaa Kodukaitse kuulutas välja medali kavandi konkurssi ja võitnud kavandi (Milline Tallinnas kinnitati ) järgi valmistati Tartus 35 medalit niipalju oli Järvamaa ja Saaremaa esimese vahetuse mehi . Järvamaa ja Saaremaa mehed olid koos piiril ja nende esimese vahetuse vabatahtlikud said ka kõik need medalid, koos tunnistusega - "mehisuse eest Eesti piiri taastamisel " Oktoober 1990 a. Näidis medalist on ka üleval Tallinnas okupatsiooni muuseumis .

Kulla Minna Sina elad veel päris minevikus -ärka üles . Leningradi turul käidi siis kui oli veel ühtne "suur ja võimas" Nõukogude Liit, arusaadavalt on nüüd piir kahe riigi vahel ja mitte Antsip pole selle väljamõelnud vaid nii on igal riigil piiri. Ka venelased nõuavad sissesõidu viisasi kui Sa pole vene kodanik . Turul kulla Miina tuleb ikka omalmaal Tallinnas käia.

Hr. Aadu Jõgiaas kirjutab: "piirivalve 10. aastapäeval annetati mälestusmedalid „10 aastat taastatud piirivalvet", mille statuut ütleb, et selle medali II liigiga...", st. oli olemas ka I liik, mis ilmselt anti tegevteenistuses olnule.

Lugupeetud Aadu Jõgiaas. Piirivalve taasloomist ja nendega seotud inimesi peetakse meeles nii mõnedeski struktuuriükstustes. On see siis kordon või mõni muu väiksem allüksus, kuid seda tehakse. Kutsutakse külla just selle üksusega seotud olnud inimesi nn piirivalveveterane. Ma ei taha kaitsta praegust Politsei- ja piirivalveametit aga meie väike kordon sai ürituse korraldamiseks prerfektuuri poolt nii meeneid, transpordi kui ka muu vajaliku toe. Suurimaga heameelega olen nõus sellest Teile pikemalt rääkima kui jätaksite oma kontakstid, esialgu siis siia kommentaaride veergu. Jah, võibolla võiks selliseid üritusi suuremalt kajastada, alustades näiteks ametkonna siseveebist ja ametkonna ajakirjast, kuid selleks tuleb leida aega. Teenistuse kõrvalt selleks lihtsalt aega ei jää ja ei jaksa...

"Alustades näiteks ametkonna siseveebist ja ametkonna ajakirjast" - huvitav, kas eraisik (kunagine kodukaitsjast piirivalvur) pääseb ligi siseveebile?

Medal tekitab küsimusi ja teen statuudist väikse väljavõtte:
MÄLESTUSMEDALI “10 AASTAT TAASTATUD PIIRIVALVET” STATUUT
1.2 Mälestusmedal on üheklassiline ja jaotub 2 liiki:
I liigiga peetakse meeles Eesti kodanikke, kes on tegevteenistuses olles otseselt osalenud piirivalve taastamisel.
II liigiga peetakse meeles Eesti ja välisriikide kodanikke, kes on kaasa aidanud piirivalve taastamisele ning autasustatakse eriõigusel kõiki taastamisperioodi siseministreid.
Selle medali andmisega on palju kummalisi juhtumeid, näiteks:
23.10.2000 on kolonel Aare Evisalu ja Aimar Köss allkirjastanud PIIRIVALVE TEENETERISTI NÕUKOGU protokolli nr 2, mille alusel saab I liigi mälestusmedali hr Lennart Meri. Minu teada teenis ekspresident NSVL KGB piirivalvevägedes tõlgina, aga tema olemisest EV piirivalve tegevteenistuses sain ma küll esmakordselt teada ülalmainitud dokumendist. Võimalik, et tal oli teenistusleping Piirivalveametiga Paslepas piiri jälgimiseks.
I liiki on saanud ka isikud, kes ei omanud Eesti kodakondsust jne. Avalikkuse huvi korral olen valmis kogu nimekirja avalikustama.

Suured tänud meeldiva kirja eest ja ma väga hea meelega suhtleks sel temal Teiega. Mulle võib saata e- kirja: augustis1991@hot.ee
Kõike head!

Huvitav miks anti selle medali kõrgemat järku paljudele kaiseväelastele, kes ei ole mitte kunagi piirivalves teeninud. Lugege ohvitseride CV-sid

Austatud Aadu mul ei ole isiklikult midagi Teie vastu, kuid enne kui kirjutama hakkad tuleb tõsiselt mõelda ja enda sees asjad selgeks teha.
See on minu esimene kommentaar kommentaaride rubriigis. Mulle meeldib teha tööd töö ajal ja puhata puhke ajal ja seda ilma kommenteerimiseta, kuid antud kirjatükk kutsub lihtsalt suu lahti tegema! Arvan, et mõistlik oleks lõpetada ilkumine selle medali ümber, see et President Merile anti I järgu medal tuli ehk sellest et presidendile ei sobi anda II järgu medalit ja sellest lihtsalt ei räägita. Mis siis? Järelikult ta oli seda väärt ja aitas Piirivalve arengule esimestel aastatel kaasa.
90-date lõpus kui toimusid Piir-1 ja Piir-2 oli rahvast palju, kõik tahtsid taastada Eesti Vabariiki „müts maha nende meeste ja naiste ees“.
Minu silmis auväärt poisid olid need kes tulid 1991 aastal vabatahtlikult esimesse Eesti Vabariigi ajateenistusse Remnikul „SUUR TÄNU TEILE POISID“.
Erilist austust väärivad ka need sekretärid, kes töötasid Piirivalves esimestel aastatel, kas see oli 93 või 96 ei ole erilist vahet, peab millegi pärast eriti puudutatud olema, et neid inimesi välja tuua!
Kõige rohkem pean lugu nendest meestest kes 1990 tulid teenistusse ja lahkusid Piirivalvest „jalad ees“ või väljateenitud pensionile ning nendest 10-st mehest kes on täna veel teenistuses.
Piirivalvest lahkumise põhjuseid oli mitmeid esimestel aastatel. Mõned löödi minema alkoholi või muu jama pärast, kes ei pidanud pingele vastu või kes ei leidnud rahuldust sellest tööst. Mul on küsimus: „Miks peaks austama 20 aastat hiljem neid tegelasi kes ei pidanud vastu esimesele vilele ja valule ning ei läinud lõpuni?“.

Samas ei taha ülekohut teha noortele ohvitseridele ja allohvitseridele, kes on lahkunud Kaitseväkke. Need mehed on haritud, inteligentsed ning hea sissi koolituse saanud piirivalvurid, nemad ei ole süüdi Piirivalvest lahkumise pärast.

Lugupeetud piirivalvurid pean ka teist lugu kes on tulnud hiljem ja teenivad veel täna nn. Piirivalves.
Kui keegi on jäänud ilma mingist tunnustusest, siis tuleks vaadata oma „riidekappi“ ja otsida põhjust sealt. Arvan, et need eelpool nimetatud tublid inimesed on olnud väärt medaleid ja aumärke.

Lugupidamisega

Sõdur

Sõdurile
Minul pole Eesti Vabariigi Kaitseväe ega piirivalvega mingit pistmist, lihtsalt kõrvaltvaataja lünklikud ja vahel ka ekslikud mälestused, seega pole nagu õige mees kritiseerima aga ikkagi sekkun teemasse.
On ikka suur (väga suur) vahe selles, kas piirivalvuriks või selle ametkonna ametnikuks asuti kohe, s.t. majanduspiiri loomisel või hiljem. Ehk mõni erand välja jättes väärivad need esimesed kõik meelespidamist. Joodikud ja müüdav element välja jättes, siis ehk pole eriti oluline, kas esimesena piirile asuja suutis läbida kõiki neid edasiseid arenguid selles ametkonnas.
1993-ndal rääkimata 1996-ndast oli tegemist juba stabiliseerunud kindla ja järjepideva organisatsiooniga.
President Merile erandi tegemise õigustuse või laituse osas, selline tegevus määrib tõesti autasu. Kui "kõrgeaususele" ei sobinud annetada II järgu medalit, siis tulnuks medali andmisest loobuda. Teiseks arvan, et Lennart Meri pole seda ära teeninud. Muidugi, kuidas võtta, praeguse toimiva piirivalve loomisel võib tal teeneid olla aga omaaegse majanduspiiri kaitse rajamisel arvan teda vastaspoolel olevaks.
Eks siia teemasse sekkub erinev arusaam Eesti vabariigi taastamise teemal.
Kumb kaitseliitlane vääriks rohkem austust, kas see kes kaitses majanduspiiri või see kes samal ajal "õppuste" käigus üritas Tartu Rahu järgsed piiri märgistada. Samalaadseid võrdlusküsimusi võiks ridamisi kirjutada aga vastus sellele võrdluse näitaks ka kohe vastaja vastused analoogsetele küsimustele.

Kas Arnold Rüütel ja Edgar Savisaar said sama auraha? Tegelik piirivalve taastaja oli ju ikkagi tollane peaminister - Edgar Savisaar, kes esimesena N. Liidus andis korralduse luua oma piir ja piirivalve.

Mina olen igati nõus "põssa" pika ja põhjaliku kommentaariga . Ka mina leian -L Meri ei olnud väärt saama seda mälestusmedalit ja veelvähem I klassi oma .. Või loeti teeneks ka KGB piirivägedes osalemist ja truudust tollasele riigikorrale ? - Medalit väärisid siiski need kes ise olid piiril ja algus seal ei olnud mitte kerge . Samuti need kes olid pühendumisega organisaatorid Eesti majanduspiiri loomisel . Ja kõik kes läksid kohe algul vabatahtlikult piirile seades oma elu ohtu (OMONI tegutsemine) ei oleks mahtunud jääma piirile , ega ole sugugi vähem väärt autasustamist kui need 10 kes peale 1990 aastat sinna jäid tööle . Medaleid muidugi ei jätku kõigile kes tookord patriotismist piirile läksid kuid võiks neid ka teisiti tunnustada .

Olen tänavu kirjutanud piirivalve taastamisest mitmeid lugusid ja medalite teema liigne ületähtsustamine ei olnud mul küll plaanis. Samuti ei ole ma väitnud, et keegi on saanud selle autasu teenimatult, aga piirivalve tollane juhtkond käitus nende annetamisel leebelt öeldes küll kummaliselt.

Mind ajas veidi keema kommentaar “medali omanik”, kelle väidetega ei saanud mitte kuidagi nõustuda, sest ausast autasustamisest oli asi ikka tõesti väga kaugel ja need mõned näited on jäämäe veepealne osa. Tegelikult ei ole statuudist, ega ka mälestusmedali ideest kinnipeetud, ning reaalselt on esimesi vabatahtlikke piirivalvureid väga vähe meeles peetud.

Ka võin kõigile öelda, et ekspresident Arnold Rüütel ja ekspeaminister Edgar Savisaar on selle medali II liigi omanikud.

Ka võin kõigile öelda, et president Arnold Rüütel ja ekspeaminister Edgar Savisaar on selle medali II liigi omanikud.