minu arvamus on aga selline, et laar on üks väheseid, kes julgeks peaministrina vajalikud ebapopulaarsed otsused ära teha.

... ja katsejäneseks olles veel teise sametgenotsiidi eesti rahva peal korraldada.

vahel on ikka täitsa lõbus teid lugeda! mina elan küll praegu hästi ning arvan suure osa eesti edus olevat laari omaaegsetel valulikel, kuid paratamatutel reformidel.

Laari viga oli selles, et ta kohe alguses ja sõna otseses mõttes raius eesti rahva kahte lehte - nii valulikke reforme on muidugi võimalik läbi viia - Friedmanni järgi ju turg paneb ise majanduse paika - jah, paneb küll, kuid kahjuks üle laipade - kõik inimesed ei ole äri- ja turuliidrite võimetega - kõigepealt tulnuks inimesele tagada minimaalne elatustase ja eluisu - vaid lootusetus oli kaaslaseks nendele noortele ja tublidele, kes tulid suure entusiasmiga linnast maale oma esivanemate punase terrori poolt kolhoosidesse aetud ja hävitatud Eesti põllumehe varemetele uut elu uuesti rajama, kuid langesid peagi masendusse - Eesti põllumajandus hävitati teist korda.

kas võib sinust niimoodi aru saada, et oled laari tehtud reformidega nõus, kui nendega kaasnenud vead välja arvata? arvan, et kellel olid käed otsas ja töötegemise oskus vaatamata 40 aastasele vastupidisele õpetusele alles, said ja saavad hakkama. ei ole vaja taga ajada mõttetut mammonat, tuleb elada muu kui asjade nimel. ning kohutavalt on mõttetut virisemist ja vingumist ja teistele halba soovimist - see tuleb aga kõik ju endale tagasi.

See virisemine ja vingumine siin ei ole mitte võrreldavgi selle virisemise ja vingumisega, mida Keskerakonna vastu promotakse. Loomulikult oli reforme vaja, küsimus ongi selles, et KUIDAS seda tehti, täpselt samuti, kui seda pronkssõduri puhul tehti : vaatamata 50-aastasele okupatsioonile olid inimestel käed alles, tööoskus ja töötahe ka säilinud, aga mida pidid tegema need paljud energilised noored, kes tulid maale suure entusiasmiga talusid üles ehitama, aga nad ei saanud veel jalgu allagi, kui nad enamuses pankrotti aeti, välja arvatud need vähesed, kes tulid siia oma miljonitega, näiteks väliseestlased. Laar tahtis loorbereid Lääne ees teenida ja avas piirid välismaisele doteeritud rämpstoidule, millega vahendajad Eesti üle ujutasid, samas Eesti ekspordi jättis doteerimata. Kolhoosid peksti ühe hoobiga laiali ja kui teiste riikide eeskujul järsu kukkumise leevendamiseks üritati kolhoosi varemetele ühistuid moodustada, siis pangad neile laene ei andnud ja endised kolhoosnikud jäid töötuks. Väiketalupidajad ja maale tulnud talude taastajad langesid kõlvatu konkurentsi ohvriks ja olid sunnitud loomapidamise ja sageli kogu majapidamise lõpetama. Laarlaste "abi" talupidajatele oli vaid niipalju, et pidevalt kuulutati, et Eestis põllumajandus ja kodumaine toidutootmine ei õigusta ennast - nii poeti välismaiste kavalpeade ees - ja otsigu alternatiive põllumajandusele. Nii kestab see tänaseni, osa suutsid taluturismile üle minna, osa elavad tänaseni metsa müügist jne. Poest aga ostame endiselt Hispaania tomatit-maasikaid, Ungari kurki-kapsast ja Poola kartulit-õunu. Kuhu jäi loosung "Eelistage Eestimaist!" Nii, et alati ei piisa, kui vaid käed on otsas ja töötahe-oskus olemas, siis Soome ka veel tööle ei võetud.

virisemisest ja vingumisest rääkisin silmas pidades asja ka üldisemalt, mitte isegi ainult poliitikat. reformidest - nad olid valusad, isegi väga, olen nõus. kas oleks saanud teha leebemalt, et saavutada peaeesmärki - sotsialistliku ainult nsvl "turule" orienteeritud plaanikaubanduse asendamise turumajandusega - ei oska küll öelda. eks praegu tagantjärele on tehtud vigu ju lihtne kritiseerida (vead ju näha) ja kindlasti oli omal ajal ka neid, kes teist teed soovitasid. mina olen seda meelt, et ära tehti (tegelikult ju tegime seda kõik koos) ikka uskumatu samm, mis läks korda. rääkida, et seda ja seda ja seda tehti teadlikult valesti, et "lääne ees lömitada" on minu arust natukene tobe mõtleva inimese jaoks. on kahte tüüpi inimesi - ühed, kes usuvad ja teised, kes mõtlevad. on ju nii?

Usun, et parim olnuks tookord minna Lääne-Saksamaa kord käidud teed sotsiaalse turumajanduse poole - sõjajärgne Saksamaa tõusis sõna otseses mõttes tuhast ja tehti seda, kus riik võttis suuri laene ja need anti soodsatel tingimustel elanikkonnale, kes ehitasid maa üles ja elu edenedes jõudsid ka laenud riigile tagasi maksta ja jõukaks said kõik, nii riik, kui ka rahvas. "Lääne ees lõmitamise" all mõtlesin, et kui teised riigid kaitsesid oma rahvast impordi tollidega piiril ja ekspordi doteerimisega, siis meie talitasime totaalselt vastupidi.

vaata ega 90ndate alguses polnud meil seda raha eriti kusagilt võtta, see oli ikka tohutu abi, mis pärast sõda ameerika marshalli plaaniga euroopa ülesupitamisse pani (4 aastaga tollal 13 miljardit dollarit, mis see tänase päeva arvestuses võiks olla - 250 miljardit?). ei kiputud meile (ma mõtlen selle all riiki) ju isegi eriti laenu antama ning ei usutud ka meie krooni taastamisse. imporditollid ning ekspordile pealemaksmine olid el teema ning milliseid summasid see nõuab, näeme nüüd ise seal sees olles. mina muuseas seda el oma põllumajandusele pealemaksmist õigeks ja õiglaseks ei pea - tõeline sigadus vaesemate riikide suhtes, otsene koloniaalpoliitika jätkamine teiste vahenditega. aga seda tuleb küll mainida, et vähemalt siiani on sinuga vaidlemine-väitlemine täitsa meeldiv!

Minu poolt samad sõnad ! Ega ma nii üks-üheselt seda 90-date algust Saksamaaga võrreldes võtnudki, pigem tahtsin väita, et riik ei tohi õhukene olla ja ta peab oma esmase investeeringu - INIMESE - eest seisma ja jõudumööda püüdma elujärge parandada kõigile riigi kodanikele, mitte aga vaid neid toetama, kes end niigi tippu on suutnud upitada. Siiski niipalju on vaja riigi poolt inimest toetada, et tal eluisu ära ei kaoks ja oma lootusetuses põhjakihi mülkasse ei vajuks - just seda eiras Laar oma radikaalsete kõikelõhkuvate purustusreformidega, šokiteraapiaga - see on temale andestamatu viga. Isegi Stalin hoidis teadlikult leivapätsi hinna 20 kopikat, sest ükski nõukogude inimene ei tohtinud nälga surra - meie oma röövkapitalismiga lasime sel kõigel toimuda. Jah, importtollid ja ekspordidotatsioon on täna EL-i pärusmaa, kuid siis oli see iga pisiriigi enda otsustada, kui palju iga riik oma inimest kaitseb ja tollid piiril ning doteeringud olid pea ainsad meetmed oma väikese riigi põllumajanduse veepealhoidmiseks - paraku läks aga kõik meil allavoolu.

Ma esitaks ühe küsimuse-kui palju oli Eesti Pangas kulda ja kuidas see maha müüdi.?

mulle meenub, et 90te algul praalis Siim Kallas, et tänapäeval riigid ei hoia enam kulda ja , et kõige õigem on see maha müüa. Sellest kulla müügist vist tulidki need miljonid, mis haihtusid olematusse. Ühinen vaagija arvamusega, et riik on kohustatud hoolitsema kõigi oma elanike hea käekäigu eest, mitte ainult 20% kaheldaval teel saadud miljonite omanike eest. Selles osas on masendavalt palju puudujääki riigi tegemistes.

to meg ja teema: seda kulda oli kokku vist ca 11 tonni ja see läks krooni kattevaraks. osa on siiani kullas, osa erinevates välisvaluutades, osa riikide võlakirjades. tagantjärele tark olles oleks vist võinud kõike kullas hoida, kuna kulla hind on kõige rohkem tõusnud, kuid kõiki mune ei tohi ühte korvi panna.
to vaagija: stalini ajal suri inimesi nälga miljonite kaupa, kas ei tea seda või ei sobi see sinu maailmavaatega. samas eesti ajal nüüd nälga küll keegi surnud ei ole - just seda nimetangi lahmimiseks. jah oli šokiteraapia ning mina arvan, et ilma selleta oleks meil praegu asjad kehvemad. kordan veelkord - ei olnud meil kusagilt võtta seda raha, et doteerida nõukaaegset põllumajandust, küll aga on piisavalt neid, kes ellu jäid ning tänasel päeval eesti toitu toodavad.

Loomulikult surid Stalini ajal inimesed nälga, aga see oli taas piltlik võrdlus, et isegi Stalinil oli loosung, et nõukogude inimene ei tohi nälga surra ja ilma peavarjuta külmuda, välja kukkus see muidugi teisiti, sest 20.kopikane "meede" loomulikult jäi ebapiisavaks. Eestis nälga ei surdud, aga palju oli neid tublisid töömehi, kes jäid šokiteraapia hammasrataste vahele, kaotasid töö, pankrotistusid, meeleheitel kaotasid peavarju ja alles lõpuks said neist joodikud-prügiinimesed. Selleks kõigeks ja eriti põllumajanduses töötajaile said saatuslikuks ning aitasid kaasa ka importrämpstoidule tollide puudumine - mitu korda oli see Riigikogus hääletamisel ja ikka lükati see parempoolsete poolt tagasi.Jah, on neid, kes tänasel päeval eesti toitu toodavad, kuid siiski mitte piisavalt, vastasel juhul ei peaks me ka täna välismaist kurki-tomatit, kapsast-kartulit, leivaviljast rääkimata, sööma, samas kui seda ka meie talumees võiks hästi toota.

kapsast ja kartulit söön mina küll eestimaist, suviti tomatit-kurki ka, leivavilja kohta ei oska väita. loomulikult peaks olema rohkem kodumaist toidu(ja mitte ainult toidu)kaupa saada, kuid lõpetavad ka tänasel päeval õunakasvatajad ja lillekasvatajad (esimesel hetkel meelde tulnud viimasest ajast), põhjuseks liiga kõrge omahind võrreldes lõunapoolsete el riikidega. samuti saavad vanade liikmesriikide põllumajandustootjad suuremaid toetusi. lahendus?

kullavarude olemasolus julgen kahelda, sügavalt. Sellest on juttu olnud paar aastat tagasi- Eesti riigil ei ole kullavarusid.

31.07.08 31.08.08

1 Kuld 75 73
2 Konverteeritav välisvaluuta 42 590 44 386
3 SDRi konto RVFis 1 1
5 Muud nõuded RVFile 7 7
I Kokku VVR (1+2+3+5) 42 673 44 467
12 Välisvõlad -980 -2 632
II Kokku välisvõlad (12) -980 -2 632
III Kuld ja valuutareserv (I + II) 41 693 41 835
15 Sularaha ringluses -11 899 -11 931
16 Krediidiasutuste kontod jms. -25 169 -24 884
17 Väärtpaberid (CD) − −
14 Mitteresidentide kontod (EEK) -4 -4
IV Kokku EEK kohustus (14+15+16+17) -37 072 -36 819
V Kattevara reserv (III + IV) 4 621 5 016
4 Osalus RVFis 1 059 1 088
13 RVFi kroonikontod -1 059 -1 088
VI Kokku RVF (4+13) 0 0
VII Välisvaluuta brutoreserv (I+4) 43 732 45 555
18 Kohustused välisvaluutas -64 -262
19 Osalus EKPs** 11 11
20 Muud kohustused -13 -13
21 Eraldised − −
VIII Kokku muud kohustused (18+19+20+21) -66 -264
IX Välisvaluuta netoreserv (V+VI+VIII) 4 555 4 752

selgituseks: kuld ja valuutareserv: 41835000000 krooni

see näpuotsatäis pole isegi mainimist vääriv kogus, isegi mitte Eesti jaoks. Valuutareserv on tõesti olemas ja see on hea, aga kuld on lännu, mis lännu.

kulla asemel soetatigi valuutat - ei saa või ei taha aru saada?