Need isikud, kes olid seotud II maailmasõja ajal sakslastega, said hiljem uusmaasajatena vaid 6 hektarit maad.
Saksa politseipataljonides teeninud eestlaste leping sisaldas ka õigust 3 hektarile maale, peale võidukat sõja lõppu.

See maa andmine oli lausa mõnitamine sest läks ainult mõni aasta kui kõik uuesti riigistati ja tehti kolhoosid nagu Venemaal . Kellel jõukam talu ja rohkem maad tehti KULAKUKS rahvavaenlaseks --kes koos perega Siberi nälga surema saadeti . Tänu ainult sajandi mõrtsuka Stalini surmale lubati nad Siberist tagasi, kuid oma kodu tagasi keegi ei saanud . Vabanesid ka miljonid süütud vangid sunnitöölt. Stalini surm oli lausa õnnistus miljonitele süütult Siberisse saadetud inimestele .

Eestis ja mujalgi oli ka nn punaseid kulakuid.
Need isikud andsid oma maa ja majapidamise vabatahtlikult kolhoosile.
Ise elasid seal edasi ja kasutasid piisava suurusega aiamaad.

Londonis asuva Emalooži Grand Orient filiaal Le Grand Orient de France häälekandja "Humanisme" 11/1982: "Mõisted nagu rass, riigipiirid, sotsiaalsed klassid jne tuleb kaotada, et jääks ruumi ülemaailmsele lõimumisele. See tähendab meie ajastu suurt revolutsiooni, ehtsalt revolutsiooni, mis on meile ülesandeks tehtud". Le Grand Orient de France oli nii Prantsuse revolutsioonide kui ka Suure Oktoobrirevolutsiooni üks läbiviijatest. Kommunistide võimu Venemaal nimetati “kehastunud vabamüürluseks”, Tsaari - Venemaad nimetati "Euroopa häbiplekiks". Aastal 1947, kui tähistati Oktoobrirevolutsiooni 30 - ndat aastapäeva, mainis USA president Truman, et Venemaa väljus aegade hämarusest just aastal 1917.

Euroopas toimunud revolutsioonidega aastal 1917 tähistati aastal 1717 Londonis loodud Emalooži 200 -ndat aastapäeva. Ega ka 300-ndat aastapäeva kehvemini tähistata…

Aga 1912. aasta novembris oli Aadu juba Inglismaal koolitusel.

Vastus ajakirjanik Andres Raidi järelepärimisele
http://www.kesknadal.ee/est/g2/uudised?id=13908
Eesti kohtusüsteemi arvates ei olnud eestlaste mobiliseerimine Nõukogude Armee ridadesse represseerimine ega Genfi konventsiooni rikkumine.
http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arvamus/represseerimata-represseeritud.d?id=27692905

Rahvusvahelise õiguse järgi on metsavennad üldjuhul bandiidid ja terroristid.
Genfi konventsioon kaitseb ja arvestab vaid neid, kes sõdivad mundris ja kuuluvad ametliku väeosa koosseisu. Vangi langedes tuleb vastasele teatada oma nimi ja väeosa number.
Kui väeosa ja mundrit pole, siis...
Eesti praktika näitab, et kuskil ajavahemikus 1950 - 61 on see piir, millest alates tänapäeva ajaloolased ja poliitikud peavad metsavendadega sarnaseid nõukogude võimu vastaseid väljaastumisi kriminaalkuriteoks ja neid ei rehabiliteerita.
Eks põhjuseks on see, et need teod pandi toime ka praeguse põlvkonna poliitikute vastu.

Dear Mr. President:
I am in sympathy with the Soviet form of government as that best suited for the Russian people...
Letter to President Woodrow Wilson (October 17, 1918) from William Lawrence Saunders, chairman, Ingersoll-Rand Corp.; director, American International Corp.; and deputy chairman, Federal Reserve Bank of New York.
http://www.reformation.org/wall-st-bolshevik-rev.html
http://rus-sky.com/history/library/sutton/index.htm
“Дорогой г-н Президент,
я симпатизирую советской форме правления, как наиболее подходящей для русского народа...”
Из письма президенту США Вудро Вильсону (17 октября 1918 г.) от Уильяма Лоренса Саундерса, президента корпорации “Ингерсолл-Рэнд”, директора корпорации “Америкэн Интернэшнл” и вице-председателя правления Федерального резервного банка Нью-Йорка.

Tähendab kõik vene partisanid kes võitlesid sakslaste vastu olid ka bandiidid rahvusvahelise õiguse järgi ? Ka nemad võitlesid erariides ja tuleks kõik mis tegid (poosid venelastest politseinike) tapsid sakslasi ja palju muid kuritegusid .Miks neid kohtualla pole antud ? . Mis vahe oli eesti metsavenna või vene partisani vahel . Mõlemad võitlesid oma kodumaal võimutsevate võõraste okupantide vastu ? Vene partisanid samuti erariides olid järelikult kõik bandiidid

to Waldbruder 2016-11-18 22:47:53

Nõukogude Liit ei protestinudki Nürnbergi tribunalis nõukogude partisanide vastu toime pandud tegusid.
Samas jäid piiramisrõngasse ja tegutsesid seal edasi terved Punaarmee väeosad.
Aga Venemaal valitsenud okupantide vastu võitlesid vlassovlased. Nende tegevust on võrreldud Venemaa Kodusõja jätkusõjaga.
Vlassovlased ja vene emigrandid läänes aastast 1920 anti Jalta konverentsi otsuste põhjal Nõukogude Liidule välja.

2.oktoobril 1940 avaldati Rahvakomissaride Nõukogu ja kommunistliku partei keskkomitee määrus, mille alusel tulid sundvõõrandamisele;

1)eraomanike maad, mis 23.juulil 1940 ületasid 30 ha suuruse alammäära, 2)kirikute ja usuühingute maad,
3)kõik maatükid, mis 23.juulil 1940 kuulusid aadlikele või endistele aadlikele,
4)linnade ja omavalitsuste maad.

Sel teel loodud riiklik maafond lubati esijärjekorras kasutada maata või vähese maaga talupoegade maaga varustamiseks ning teises järjekorras riiklike suurmajapidamiste – sovhooside – loomiseks.
Maasoovijaid oli 96 675 isikut, kuid maad anti kogusummas 52 994 isikule, neist 26 487 said oma valdusse uustalundid, kuna 26 507 väikepõllupidajale anti juurdelõikeid, keskmiselt 4,6 ha majapidamise kohta.

Sovhoosid olid juba Eesti Wabariigi aegu riigimõisate näol olemas.
Kolhoosid loodi aga kibutsite eeskujust lähtuvalt.

mitmed vanemaealised kommenteerijad on toonud välja endi või oma lähedaste mälestusi sõjajärgsest ärevast elust Eesti maapiirkondades;
metsa läinud oma küla mehi loomulikult toideti (kogukonna solidaarsus) ning punkrite asukohtade teadasaamiseks polnud võimul sageli muud teed kui äraandjate hulgast agent värvata oodates kuni too pelgupaiga välja nuhib;

samas kirjeldatakse neis mälestustes ka metsa läinute kallaletunge uusmaajasaajate perekondadele, meenutades seejuures isegi seda laadi sündmuste kunstilist üldistust filmis Ukuaru; ning sellist tapmist ei kiideta heaks; see oli ühes Peipsi äärses vallas, kus Krafti (loodan, et nimega ei eksi) algatust paarile vabadusvõitlejale ausammas panna vallavanem ei toetanud, öeldes töösturile, et olles uurinud asjas sai talle selgeks, et üht neist mäletab küla mõrtsukana; tähendab, seda laadi sündmuste hindamisel tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, kes need rünnatavad olid; arvatakse, et Balti metsavennad hävitasid kokku 17 000 vaenlase inimest; kuid vähemalt meie vabadusvõitlejate kontos ei ole väljapaistvaid punavõimu tegelasi või sõjaväejuhte; ikka on need jalgrattal väntavad partorgid või mõnikord ka lihtsalt uusmaasaajad;

siin kommentaariumis juba meenutatud rahvusvaheline õigus kaudu Haagi konventsiooni sätestab selle kohta artiklis 25 keelu rünnata sõjalise kaitseta tsiviilobjekte, mille alla kvalifitseerub ka uusmaasaaja talu

nii et tapke aga üksteist ja karistamata! oh~eestieedid

Kes siin keda tapab?

Saksa ajal ei tagastatud uusmaasaajatele antud maad endistele omanikele, vaid see kuulutati sõjasaagiks.

http://www.kesknadal.ee/g2/uudised?id=1977
Massimõrv Tallinnas, Metsakalmistul, 1944. aasta 9. septembril. Hävitati eesti rahvuslasi ja inglise orientatsiooniga isikuid.

Saksa Okupatsiooni alul kohe tagastati talule kõik vägivaldselt kommunistide poolt äravõetud maa ka minu isa-le tagastati . Muidugi peale Eesti uuesti okupeerimist võeti maa jälle ära . Maainimesele oli maa tootmisvahend . Ainult mõrtsukate ja röövlite valitsus nagu oli seda Nõukogude Liit võttis talurahvalt kõik maa ja aeti vägisi kolhoosi . Eestlased võitlesid vapralt "Sinimägedes" oma kodumaad ja kodu kaitstes ka minu vanemad vennad olid seal , oleks ka mina kui oleks aastaid rohkem olnud kui 10. Müts maha tublide eesti meeste ees "Sinimägedes"

vapruse ees võib alati mütsi maha võtta ehkki on ka asjatut vaprust!

nii nagu polnud perspektiivi müütilist Valget Laeva ootavatel metsavendadel oli Saksamaa, kelle mundris Sinimägedes võideldi, sõja kaotanud juba alates Ameerika sõttaastumisest 1941. aastal;

ja perspektiivi puudumine muudab ka toodud ohvrid tegelikult pea mõtetuks, võttes taolistest võitlustelt suure osa vägisi külge traageldatavast oreoolist

Olla või mitte olla - see on küsimus?
Mis oleks üllam - vaimus taluda
kõik nooled mida vali saatus paiskab
või tõstes relvad hädamere vastu,
vaev lõpetada? Surra, magada
muud midagi sest nõnda uinudes
kaoks hingepiin ja kõik need tuhat häiret
mis meie liha pärib looduselt.
See oleks lõpetus mis hardasti
on ihaldatav, surra, magada.

Võib olla oli neil Sinimägede meestel mõtteis Hamleti monoloog aga võib olla võtsid nad hoopis snitti neilt kelle auks on kirjutatud niisugused read:
Rändaja, tõtta ja vii
Lakedaimoni rahvale teade:
täitsime tõotuse siin,
langenud viimseni me.

olen isegi kirjutanud kergelt ülistava kommi Sinimägede vaprate võitlusest koos Aadu relvavendadega Euroopast idakommunismi vastu (nagu Saksa propaganda neid asju sellal kujutas);

ja kuigi spartalased langesid Ateena ju lõpuks võitis! selles on vahe!

siinmail oli aga nii, et Saksa rindekindralid saatsid juba alates suvest (1944) kõrgemale poole ettekandeid vajadusest Eesti taktikalistel kaalutlustel (lähtudes olukorrast sõjatandril situatsioonis kus initsiatiiv oli läinud üle pealetungivale Punaarmeele) maha jätta; veidi kohtlane Hitler lükkas need muidugi tagasi; kohalikud pärismaalased aga paisati lihtsalt ette selle taandumise kaugemale lükkamiseks – see ongi meie Sinimägede võitluse veidi laiem vaade; käsk taganeda, üllatuseks eestlastele, tuli aga lõpuks ikkagi; ning siis edestasid Saksa motoriseeritud väeosad Waterlandi poole lidumises hobustel ja jalgsi eestlasi juba algusest peale sajakonna kilomeetriga; alles nüüd saabus ka meile tõehetk ning paljud meist viskasid oma relvad minnes ära koju!