![]() Repliik ajaloo ja tänapäeva teemadel
nemo
2017-02-22 09:36:18
ega teod too ordenit vaid nomenklatuurne koht; vahi palju brežkel neid rinnas oli!
ants
2017-02-22 09:44:37
Olen autori arvamusega nõus.
TTV saatest
2017-02-22 14:08:27
Oli eetris 21.02.2017.
Velliste kõrvale pandi lollakas olevus: Turvamehena töötav Sudak on palju kordi lavakunstikooli astunud – lootusetult. Sudak teab ka põhjust: tema isa, kohtunik Nikolai Sudak pani nõukogude ajal Eino Baskini pornomaterjalide omamise ja levitamise süüdistusega trellide taha. Isa pattude eest nuheldakse poega, ja nagu filmi lõpus selgub, ka pojapoega. Teatraalsus, teatri vaim läbib kogu elukunstnik Elaani maailma. Sudaki kõmiseva bassi intonatsioon on kunstlikult ülev nii laval, kohtusaalis (kus ta oma naabritega „veesõja” küsimusi lahendab), farmaatsiatehase valvuriputkas kui ka kodus oma üürilise, kodutu Aksliga kõneldes. Peeter Jalakas põhjendab Sudaku sobimatust kutselisse teatrisse asjaoluga, et tal ei ole grupitaju, ta ei lase end raamidesse panna, ta laulab oma laulu ise. Ka Ingo Normeti ja Priit Raua kommentaarid on Sudaku ande suhtes ettevaatlikud. Sudaku eest emalikult hoolitsev kodutu Aksel aga leiab, et üksi ei saa Alar hakkama, ta ei oska üksi elada. Ja selline tüüp saab õiguse rääkida Pätsist????
personaalpensionär
2017-02-23 00:11:47
http://vapsid.weebly.com/paumltsi-diktatuur.html#.WK4KiIGLTcs
Nagu
2017-02-23 07:27:13
võib lugeda, kiidab Elmar heaks igasuguse alistumise ilma mingite tingimusteta, isegi ennast kaitsta ei tohi.
Mida on väärt selline eestlane, kes iga ragulkaga vene poisi ees lömitab ja ellujäämist palub? Mis puutub 1934. aastat, siis vapid arutasid vaid Pätsu kukutamist, kuid kuna nende poolehoid oli üle poole ning üha kasvas, siis polnud mingit vajadust paleepööret teha. Tegi selle hoopis võimujanus vaimselt mandunud Päts ise. Ka on vaieldav meie kaotuste üle vaidlus. NSVL oli raskustes Soome alistamisega, ka oleks meie suutnud kasvõi 5000 elu hinnaga tekitada NSVL-i vägedele tõsist kahju. Kuid ajalukku oleks läinud meie vastupanu vabadussõja vaimus, mitte aga arg talupoeglik pekstalaskmine. Kokkuvõte: Elmaruga ma luurele ei läheks, see mees tulistab kuklasse!
nemo
2017-02-23 08:55:48
Elmari repliigis on eksitav viga, kahjuks; 1934. aasta märtsis teostasid riigipöörde Päts ja Laidoner, mitte vastupidi; märtsis 34 olid vabsid teel võidule kaudu valimiste, relvade haaramist polnud sellal veel plaanis ega vajagi;
vabside liikumine oli rahvaliikumine, saavutanud suure populaarsuse läbi massiivse, väga massiivse ja rahvale pealeläinud propaganda (kõnekoosolekud, oma leht „Võitlus“); vabsid ratsutasid üliparlamentarismist maad võtnud tülgastust tekitanud lehmakauplemise, sagedaste valitsuskriiside ja kommunismivastasuse laineharjal (Eesti sotside välissidemed ulatusid ka Moskvani); nende väljatöötatud autoritaarne Põhiseadus jõustus 24.01.1934 nähes ette tugeva käe – presidendivõimu kehtestamise, olles Euroopas maad võtva autoritaarse-totalitaarse ajavaimuga kooskõlas; seega tänapäeva kontekstis kvalifitseeruksid vabsid paremradikaalidena peavoolumeedia igapäevasteks peksualusteks; presidendivalimised uue põhiseaduse järgi pidid toimuma aprillis 34, kus vabside kandidaadi kindral Larka võit olnuks küllaltki tõenõoline; väliselt ilmnes vabadussõjalaste liikumises ka mõningaid fašistlikele liikumistele omaseid tunnuseid kuid otseseid sidemeid natsidega tõestatud pole; vabside liikumisele analoogne oli Soome lapualaste liikumine, seal tipnes see avaliku väljaastumisega riigivõimu vastu; milliseks kujunenuks vabside valitsemine polnud seega üheselt selge; neis tingimustes otsustasid Päts ja Laidoner määramatuse kõrvaldada jätkamaks valitsemist tuntud headuses (ei nimetaks seda võimujanuks); läinud pärast riigipööret parlamendi ette saidki nad suure toetuse osaliseks, seepärast on mõnikord 1934. aasta märtsisündmusi nimetatud ka Päts-Laidoneri-Rei (sots) riigipöördeks
Täna on
2017-02-23 11:05:53
K. Pätsi 143. sünniaastapäev. Metsakalmistule viiakse talle mälestuspärg. 1934. ja 1939. aastal oleksime tema asemel vajanud pigem Jaan Poskat. Mis teha- igal rahval ja igal suurmehel on oma saatus.
Kibe tõde tõesti!
2017-02-24 16:27:38
"Mis teha - igal rahval ja igal suurmehel on oma saatus."
Jah,saatuse vastu ei saa
2017-02-24 17:07:28
oled sa ,kui võimas tahes või rikas.Hoiatuseks võimuritele ja rikastele.Ela normaalselt ja arvesta laiemalt rahvaga siis on su hing puhtam ning keegi ei näita näpuga.
kes
2017-02-26 12:21:23
kes on need ..rikastele/! need nn rikkad on kõige vaesemad ...nemad ju on alati hädas, kisuvad viimase käest isegi neil, kel midagi enam pole jäänud... pärast röövimist... hindade palkade ebaõiglasel kehtestamisel... Kus tehti ja tehti algusest peale palgavahed! sajakordsed pättidele nagu üks liive näiteks jms tankistid...sajakordse, samas kui ühel inimesel ei ole sada kätt ega sada pead ega ka mitte sada jalga et joosta ja suuta J a samas ajudeta inimestele... anti suured sissetulekud...Isegi poleks selle vastu vist kellelgi midagi kui suur raha oleks tarkade missioonitundega inimeste käes! AGA EI OLE JU!
tänacatödrukute ja mõrtsukate käes oina.EHk maheneb olukord? Vastik on kuulata seda vaeste ja rikaste pidevat kordamsit... Mina ei näe eestis rikkaid... on eputav lollikari
2017-02-26 19:45:28
Koolipõlvest mäletan labasevõitu nalja: „Ja nüüd tuleb esitusele „Peeru aaria“ ooperist „Paha hais““. Uue valitsuse juhtimisel esitatakse viimastel nädalatel avalikkusele aariat „Narva minek“ seebiooperist „Sisekaitseakadeemia lähetamine“, mille tase on sama vilets kui omaaegsetel pioneerilaagri naljadel.
Solistide-vokalistidena astuvad üles IRLi juhtfiguurid eesotsas justiitsministriga. Ei puudu koor ja etenduses osalevad klaköörid. http://www.ohtuleht.ee/790061/juri-saar-sisekaitseakadeemia-kinnisvaratehingu-maiguga-lahetamine |