Mis puutub lätlastesse, siis oli Lätis juba enne II ms suur vene vähemus. Väide, et suurem eestlaste osakaal okupatsiooniparteis oleks vähendanud muulaste sissetoomist, on ekslik ning demagoogiline. Seda kolmel põhjusel. Esiteks migrantide põhimass ei tegutsenud selistel ametikohtadel, millel oleks midagi pistmist olnud partei liikmestaatusega, peamiselt oli tegu nn. kommunistlike löökehitiste püstitajatega. Teiseks algas venestamispoliitika vahetult pärast II ms, näiteks sellega, et eestlastel ei lubatud Narva ja mõnesse muusse asulasse elama asuda. Kindlasti polnud sel midagi pistmist eestlaste arvuga okupatsiooniparteis. Kolmandaks on ajalugu tõestanud, et okupeeritud rahva hulgast pärit okupatsioonivõimu esindajad viivad selle poliitikat tihti küünilisemalt ja efektiivsemalt ellu kui okupeeriva rahva liikmed. Põhjusi Läti ja Leedu ning meie olukorra erinevustele tuleb otsida esiteks sõjaeelsetest erinevustest ning teiseks erinevatest traditsioonidest -- näiteks, teatavasti on Leedu katoliiklik taustaga riik, millised on alati olnud kõrgema iibega kui luterliku taustaga riigid.