ei viitsigi nii lolli jutu peale midagi öelda lootusetut lolli kes ei tahagi millestki arusaada ei paranda miski.Huvitav mida võiks EKohtusse kaevata ?[Vemmal?]

Sundüürnikud seisid ööde kaupa pankade uste taga. No tõeline lolluse paraad! Kuule, Helle Kalda, mis õigusega sa kõiki sundüürnike idiootideks tembeldad?

Pr Kaldakene võiks veel ühe analüüsi teha ka nimelt kes on täna veel n.n. "sundüürnike" seisuses. Kas nad ikka on sellised vaesed ja õnnetud nigu väidab autor! Ei ei ole (väide tugineb isiklikel kogemustel), enamuses on nad nomenklatuuri (endisesse) kuulunud inimesed, kellel hea auto ja suvila, enamasti ka teine korter või suisa maja, mis sest et teiste nimel olemas. Kasutasid vaid odavalt saadud kortereid! Ja nii lihtne see ongi!

Pr. Helle Kalda artikkel on korrektses EESTI keeles,loogiline ja faktidele toetuv.Samas on esitatud ka lahendused.Sapiste märkuste autorid ei küüni kunagi riigikogulase tasemele.Lõpetage kaasmaalaste au ja väärikuse teotamine.Minu kodu on minu väike kindlus,soovin korteri kompensatsiooni.

Ma küsiksin natuke teisiti- Kas Ameerikas oleks julgenud G.Bushi otsust nimetada valeks ja üldse vaidlustada seda, kas kohus peab tööd tegema või mitte, sest riigikohtu töö on lasteaia tasemel tehtud- peidame pea liiva alla, küll kõik lepivad ja ära väsivad! Põhiseaduse eiramine Ameerikas tähendab mida? Kui ei tea, siis otsige informatsiooni. Kui meie Presidendiga käitutakse nagu karjapoisiga, siis see näitabki teatud ringkondade tahet hävitada rahvas ja demokraatlikult valitud President.

Austatud Helle! Esmalt tuleb vastata küsimusele, miks omavalitsused ise on rikkunud jämedalt ORAS-ist tulenevat nõuet, et vara tagastamine ei tohi tekitada uut ülekohut. Reaalselt on vara tagastamisega tegeletud mitte riiklikul tasemel, vaid vara tagastamine on läbi viidud kohalike omavalitsuste tasandil moodustatud komisjonide ja kohaliku linnapea ja linnasekretäri poolt. ORAS pg 2 on kohutuslik täitmiseks ka kohalikele ametnikele. Ja veel: vara natsionaliseeriti aastatel 1940-1955 riiklikul tasandil kinnitatud natsionaliseerimise komisjonide ja Natsionaliseerimise Peakomitee otsustega. Natsionaliseerimiskomisjoni liikmed olid nimeliselt kinnitatud ENSV valitsuse käskkirjaga, natsionaliseerijate nimed olid avaldatud ENSV Teatajas. Seega riigistasid ehk natsionaliseerisid omanike vara aastatel 1940-1955 valitsuse (ENSV Rahvakomissaaride Nõukogu) poolt kinnitatud ja natsionaliseeimise läbiviimiseks legitiimset allkirjaõigust omanud isikud. Näiteks Tallinnas omasid selleks juriidilist õigust esialgu ainult kolm isikut: Johannes Hint, Richard Mast ja Hirsich Hazak. Johannes Hindist sai 1941.a. alguses Natsionaliseerimise Peakomitee esimees. Samas: riigi vara lahtiriigistamine ehk denatsionaliseerimine (tagastamine ORAS-i alusel alates aastast 1991) on toimunud kohalike komisjonide tasandil, mille liikmed on kinnitatud üksnes omavalitsusjuhtide tasandil. Vara on lahtiriigistatud (denatsionaliseeritud) ja tagastatud omanikele kohalike omavalitsusjuhtide allkirjadega. Teiseks tuleb varem või hiljem saada vastus küsimusele, miks kohalikud omavalitsused (iseäranis Tallinna linn) väldivad Eesti Riigiarhiivis ja Tallinna Linnarhiivis säilinud dokumente, mis tõendavad üheselt, et vähemalt 500 maja näiteks Tallinna linnas on ebaseaduslikult tagastatud, muuhulgas kõik korteriühingutele kuulunud majad. Arhiivitõendid on tõsine argument libaomanike vastu. Natsionaliseerimise Peakomitee töötas Eestis aastatel 1940-1955. Natsionaliseerimise Peakomitee otsuseid denatsionaliseeritud majade kohta võiks ju edukalt kasutada ebaseaduslike tagastamiste tühistamiseks, mida kahjuks ei tehta. Arhiividokumentidest ei saa üle ega ümber ja varem või hiljem jõuavad need avalikkuse ette. Mis puutub aga riigikohtu otsusesse, siis algusest peale oli selge, et kohus ei saa mitte kuidagi juriidiliselt teist otsust teha. Ja mitte sellepärast, et riigikohus ja Rask on pahad ja kaitsevad kinnisvarahaisid. Tegelik taust ja protsess on palju siiru-viirulisem, kui esialgu paistab. Kui hr Raskile üldse midagi meenutada, siis ehk seda, et Juristide Liidu asutajaliikmena ja volikogu eestseisuse liikmena hääletas ta resolutsiooni poolt, mille sõnastuse kohaselt kohustuti tagama põliselanike eelisõigus eluasemele (vaata ajakiri „Nõukogude Õigus“ 2-3 1989 lk 83-86), nii nagu paljud halduskohtunikud, kes resolutsiooni toetasid. Aga kordan -hr Raski ei maksa süüdistada. Muuhulgas soovitan sügavalt analüüsida 1991.a valituse määrust, mis loetleb üles dokumendid, mis pidavat tõendama vara natsionaliseerimist. Palju asju saab selgemaks. Olen alati valmis konsultatsioonideks minu käsutuses olevate arhiividokumentide osas.

TO lemme 2004-12-15 11:13:02 Anna andeks aga kes oled Sina, et Riigikohtu tööle hinangut anda? Kõrgtasemel jurist? Teiseks ka demokraatlikud valikud võivad olla ekslikud, sest ei ole vist saladus kodanik Rüütel (miie segi ajada presidendi kui intutsiooniga) kaldub juba paraku veits dementsuse pole. Paraleel USA-ga presidentide otsuseid on ka seal mail kyll ja kyll küsimärgi alla seatud.

Suurepärane pr. Rääts.

Rp. Rääts! Siiani ei ole avaldatud Riigiteatajas nende nimesid, kes tegelesid kuskil omavalitsuses vara tagastamisega, mida tehti nii, nagu oli kellegile vajalik.Väga suur osa arhiividokumente on arhiividest likvideeritud. Majad tagastati ilma natsionaliseerimistoimikuta, sest need kõrvaldati arhiividest(isiklik kogemus). M.Rask on kogu aeg olnud selle katla juures ja sellepärast oleks tema vastutus selles osas päris suur.Miks siis kõrvaldati eelmine õiguskansler Truuväli, kes hakkas söna vötma omandireformi küsimuses- kompenseerimine ja sunüürnike olukorra lahendamine?

to lemme. Sa ajad ikka kõik sassi. Rask ei ole olnud selle katla juures. Kui natukenegi viitsid, vaata järele, kes olid näit Tallinnas võimul ajal kui oli kõige suurem tagastamise aeg. Olen ka ise väga negatiivse kogemuse saanud.

To Jasper! Ta oli igal pool nagu Siimgi! Kõige suurem tagastamine toimus Isamaaliidu eestvõtmisel!

Tänu artilki autorile ja Ebba Räätsale siinse asjaliku kommentaari eest!Esmalt tuleb vastata küsimusele, miks omavalitsused ise on rikkunud jämedalt ORAS-ist tulenevat nõuet, et vara tagastamine ei tohi tekitada uut ülekohut. Niisamuti oli ORASesse sisse kirjutatud, et vajadusel peab Kohalik omavalitsus sundüürnikule asendama tema kodu samas asumis samaväärse elamispinnaga! Kordan! See on seadusesse sisse kirjutatud ja sellest oleks tulnud alustada! Kui seadus oleks aluseks võetud ei oleks kogu olemasolevat sundüürnike põhiõiguste rikkumist saanud tekkida. Võim oleks pidanud asja pidurdama seni, kuni oleks olnud loodud reaalne kate seaduse täitmiseks. Riigivõim saab seadusi ja otsuseid vastu võtta ainult riiklikult vastutustundlikult kõigi kodanike suhtes. Ja riik peab alati ennem täpselt teadma kuipalju seesama riik kanda suudab. Selle asemel on riigijuhid püüdnud todasama ORAS §2 mingiks üldeklaratiivseks ja tõsist täitmist mittenõudvaks seadusätteks kuulutada. Välismaiste Õigusteadlaste arvates pole see aga korrektne sest §2 ei ole seaduse kontekstist kuidagi eristatav kui eraldiseisev üld-deklaratiivne klausel. Seega on ta kehtiv koos ORAS terviktekstiga ja ORAS ei saa lõppeda ennem kuni pole tagatud kõigile kodanikele ORAS §2 alusel riigi poolt antud õiguslik ootus. Siinkohal ei ole asjakohane rääkida ei Sotsiaaltoetuste ega laenude kaudu probleemi lahendamisest. ORAS On riigi poliitiline otsus (Omavoli) ja seda saab lahenda ainult sellesama ORAS e raames - sundüürnike huvide kaitse ja lahendamisega riigivastutuse korras. Kasvõi seeläbi, et riik võtab selleks konkreetseks otstarbeks laenu ja ehitab sundüürnikele ORAS-e griteeriumide järgi elamispinnad. Mis puutub aga selle ORAS §2 ülddeklaratiivsusega vehkimisse, siis, -kes külvab tuult , see lõikab tormi! Loodame väga, et meil ei tuleks kogeda ise sellise "Ülddeklaratiivsuse" seadusemoonutaja ja lahtipäästjana olukorda kus näiteks meile kriitilisel ja otsustaval hetkel teatab näiteks NATO meile, et organisatsiooni põhikirja kuulus §6 on ülddeklaratiivne ja kehtib ainult NATO asutajaliikmete või eritingimustel külma sõja lõpuni organisatsiooni kuulunud liikmesriikidele. Et kõik hiljem liitunud võivad enesekaitseks ja oma relvajõudude arendamiseks välispankadest laenu taodelda või kusagile mujale elama asuda.!

See asi tuleb ükskord nagunii rahvusvahelisse kohtusse kaevata nende 100 000 eestimaalase nimel ja kõik need merid,laarid, hännid kogu oma kambaga vastutusele võtta.

Ometi midagi õiglast lugeda Eesti Vabariigis! Mind juhatatati siia leheküljele, sain aru, et keegi Eestis mõtleb veel samamoodi kui mina. Saan aru, et jääb kaks küsimust - 1, anda sundüürnikele samaväärsed elamspinnad või kompensatsioon, 2 - võtta vastutusele seaduserikkujate kamp. Soovin jõudu ja olen valmis osalema, aga mitte pikettidel ega muudel kisaorgiatel, vaid konkreetselt esitama nõudmisi inimestele ,kes on ametipostidel, saavad palka , aga ei täida oma kohustusi ega isegi mitte Eesti Vabariigi seadusi. Tänud, pr Kalda, pr Rääts, pr Lemme jt ausad inimesed!

Ometi midagi õiglast lugeda Eesti Vabariigis! Mind juhatatati siia leheküljele, sain aru, et keegi Eestis mõtleb veel samamoodi kui mina. Saan aru, et jääb kaks küsimust - 1, anda sundüürnikele samaväärsed elamspinnad või kompensatsioon, 2 - võtta vastutusele seaduserikkujate kamp. Soovin jõudu ja olen valmis osalema, aga mitte pikettidel ega muudel kisaorgiatel, vaid konkreetselt esitama nõudmisi inimestele ,kes on ametipostidel, saavad palka , aga ei täida oma kohustusi ega isegi mitte Eesti Vabariigi seadusi. Tänud, pr Kalda, pr Rääts, pr Lemme jt ausad inimesed!

tekst tuli kaks korda, aga topelt ei kärise!

Kui veel kedagi kulli ette tarida, siis esi valetaja Edgarit!!!!

to lemme. vaata tolleaegne valitsus võttis tõesti vastu omandireformi seaduse. aga läbiviijad olid omavalitsuste ametnikud. ja mida ning kuidas nemad käitusid, seda sa ei kujuta isegi ette

See, mida meie riik tegi oma inimestega, on aegumatu kuritegu.Asja ei tohi unustada ja õiglus tuleb jalule seada.

Hr Rask tegutses usinasti 90-ndatel aastatel ka Viljandis väliseestlaste esindajatena, nii kuidas kasulikum oli