Hakkab tulema! Endisel miilitsal on selgem kui seebivesi, kes on rahvavaenlane ja kes mitte ning kellest tuleb lahti saada. Eesti kohtud on mehele tühi koht, tema mõistab ise õigust. Oi kui tuttav ajaloost.
Mis puutub teenetemärkidesse, siis kriminaalkurjategijale pole vähimatki põhjust neid alles jätta.

18. veebruar 2014. a. kirjutstakse Eesti ajalukku suure häpipäevana. Eesti rahva ja tema esivanemate elude hinnaga kättevõidetud maade reetmise päev. Välismaalasest president ja tippkommunistist peaminister on rahvale selja pööranud ja ühinenud rahvareeturitega, kes oma salajasi omakasupüüdlikke salalepinguid sõlmides on valmis kogu Eesti võõramaalastele maha parseldama.
Nüüd on selge miks võimaldati Simmidel üle tosina aasta riike reeta ja selle eest premeeriti peasüüdlast Jüri Pihli edutamistega kõrgetele ametikohtadele. Nüüd on selge see teatrietendus, mille korraldati riigireeturite Simmide kuritegude menetlemiseks (loe kinnimätsimiseks) Veel on presidendil jäänud kahe silma vahele teenete eest ka Heete Simmile orden anda. Miks meil naisi ahistatakse? Miks järjepidevuses aususest lugu ei peeta ega määratud Anne- Maria Galojani siseminstriks? Mille poolest ta Ain Seppikust või Robert Lepiksonist halvem on? Võibolla oht vaid selles, et ta neist targem on? Laar valitsuse modustamisel ei soovinud enda juurde tarku ametnikke, sest mõtlemisvõime seganuks tema juhtimist omitsi,nagu see põllumajanduse persse keeramine, millega teenis kenasti pappi.

'Heisakem täna riigilipud pooles
vardas või veelgi parem, mustade leinalintidega.

see mis JAAK-u tabanud on, on ikka tõsine mania grandiosa!

Talle kuulub tõemonopol kohtumõistmise asjus Eestis;
tema on see kes Riigikohtu kolleegiumis niite tõmbab;
tema on see kes otsustab, kes on Eesti rahva vaenlane;
tema on see kes ütleb kes politseis on kompetentne kes mitte;
tema on see kes teab täpselt kes on idioot ja jobu ja kes värdjas.

Ühesõnaga tema on see kes keelab, käseb, poob ja laseb.

Naljakas on muidugi see, et geenius - väites, et on juriidikas kompetentne - on juba algusest Kuslapi juhtumis erapoolikul seisukohal.

KALLUTA AGA loe veel oma kommentaari, eriti seda viinast ja mõtle iga lause tähebdust. Siis mõtle, et seda võivad peale minu lugeda väga paljud. Siis mõtle kas sinu sellist laimujura ka keegi heaks kiidab? Miks sa ennast nii palju minu pärast tahad, nagu meeleganii rumalana näidata? Kas tõesti arvad, et on veel selliseid, kes sinu moodi arvavad. Miks sa nii äärmustesse langesid, et nõuad Kuslapilt teenetemärgi äravõtmist? Vaevalt nii äärmusteni debiilseid peale sinu on. Ma kordan sulle heaga veel, ära kutsu endale kurja kaela, sa oled ju argpüks, nagu suurtele sulidele omane, lõpeta minu asjadesse oma nina toppimine. Sa oled liiga rumal nendest aru saama.

JAAK

Kordan veelkord, et sulle ikka kohale jõuaks: Mina esinen siin kommentaariumis ainult pseudonüümi Kalluta aga all!

Ei ole ma ei "omoon" ega "tähelepanek" ega keegi kolmas. Seega ei ole ma ka teenetemärgi äravõtmisest sõnakestki poetanud!

Aga sinu poolt kommentaar jälla tuntud "kvaliteedis" - see kes julgeb sinuga vaielda (kasutades sinu enda väljendeid) on: "äärmuseni debiilne", "argpüks", "suur suli", "rumal". Kas natuke palju pole neid oponenti iseloomustavaid -omadussõnu- ühe kümnerealise kommentaari kohta?

Ja muidugi need asjad millega sa tegeled on nii jumalikult ülevad ja targad, et keegi teine pole piisavalt tark - peale sinu enese - nendest aru saamaks!

Ja veel JAAGule.

Seletad midagi oma asjadest ja sellest, et keegi ei tohi sel teemal sõna võtta. Kui sa mees oled ise artikli ajalehes avaldanud, siis ei ole see enam sinu privaatasi. Kui sa oled oma mõtetega massimeedias avalikkuse ette tulnud, siis on naeruväärne arvata, et see oleks nagu mingi püha ja puutumatu sinu eraasi mida kritiseerida ei tohi.

Oh ei, heameel oleks kui kõik sekkuksid teema arutellu, kuid mitte sihiliku eesmärgiga vaenu külvata, vaid kaasa mõelda ja ausalt oma seisukohti avaldades. Ma ei saa lihtsalt uskudsa, et sinusuguseid palju saab iolla, kuigi see, kus me asume ja kes me oleme,on kõigile omas elus tunnetav, kuid miks ja kes selle on tinginud, on saamasugune vstamata jääv küsimus, nagu see, miks see riiguilepingu (kinkelepingu sõlmimine nii ki8resti vajalikmoli? Sellestei saa ka ülikoolideprofessirid aru.