Eestis on madalad maksud?; hakka FIEks ja vaata kas ikka on?; maksad nii et ägised!;
Eestis kogutud maksude osakaal SKPst [2015] 32,3%, Ameerika Ühendriikides 26,0%, Venemaal 19,5%, OECD 34,8% [veidi varasemast ajast andmed], Skandinaavia heaoluriikides, nendes, kellele me allhanget teeme, muidugi rohkem, üle 50%

et USA maksusüsteem hakkas meeldima!; seal lõigatakse rikkamatelt tõepoolest võimsalt, nõnda et föderaaleelarve tuludest pool tuleb ainult 10%lt jõukamailt tabeli tipus; mis tähendab, et on ka kellelt võtta (maailma esimene majandus kuni viimase ajani), mitte perifeeria Läänemere kaldal; ning isegi pärast tasandamisi on GINI seal endiselt kõrgem kui Eestis või isegi Venemaal;

või tema tahab anglo-ameerikalikku (kinnis)varamaksu!; vähemalt korter ja sellealune maa on meist enamikul, nõnda siis igal aastal 2 – 4% selle väärtusest letti!;

käibemaks ei meeldi!; tarbid rohkem, maksad rohkem – väga õiglane; ja rikas ju ostabki igasugu vidinaid, tarvilikke ja mittetarvilikke, autosid ja jahte, täites riigieelarvet; kui mõnel maal käibemaks puudub siis on seal selle asemel müügimaks;

käibemaksu nn regressiivse olemuse aga saab tasandada astmelise tulumaksuga, milleks Eestis ehk nüüd aeg tõepoolest kätte jõudnud; kuigi selle juurutamisega pole kolme kodaraga Rattavalitsus suutnud ju lõpuni areneda

Aga kui vaadata tulumaksumäära järgi, siis oli meil see 26%, mida refid usinalt langetama hakkasid, algul 24, siis 22 ja nüüd 20%, viimane eesmärk oli 16%-ni langetada ja kunagi kiitsin veel siin kommentaariumis, et natuke pingutage veel , siis jõuate „õnn tuli meie õuele“ – Putini 13%-ni, ikka põhimõttel – niigi rikkad veelgi rikkamaks, niigi vaesed veel vaesemaks...

Putinit ei ole sul vaja igale poole toppida; sest Venel on ka teisi tulusid peale maksude; seal nimelt on kaunis tugev riigikapitalism veel

Ega olegi vaja toppida, Putin on ise kohal. Venemaal olevat suurim arv miljardäre, ei teagi, kas maailma kohta? Kui putinlastelt küsiti, et miks nii madal 13% maks, siis olevat vastatud umbes nii, et suuremaid makse pole lootust kätte saada, ehk parem varblane peos (13%), kui tuvi katusel.

vaakujal jätkub kõik endises primitiivses rivis:

kogumise efektiivsus on muidugi ka stiimul maksud madalad hoida (nagu Eestis, kus õlleaktsiisi tõstes laekumine mitte ei suurene vaid väheneb); peale selle, et ka palgad on Venemaal suhteliselt madalad ning mistõttu püütakse see inimesele võimalikult suuremas mahus kätte jätta (sama propageeris Siim Kallas Eestis); pealegi on jõukohased maksud nagu N Liidu päevilt säilitatud pensionivanuski üks sotsiaalse rahu garantiidest;

veel on küsimus riigi funktsioonides (oli ju aeg, kui kui riikide rahandus kattis peamiselt vaid tema enda organite ja sõjalised kulud); seega, kui tõsta makse peaks rahvas samas mahus teenust vastu saama (Siimu õhuke riik kasvab siis paksemaks); ning nagu öeldud, riigikapitalism võimaldab eelarve täiteks kasutada ka omanikutulu dividendidena;

kuid kõik muutub; nagu Venemaagi seisab silmitsi pensionivanuse tõstmisega on sealses parlamendis arutatud juba ka progressiivse tulumaksu ideed; esialgu vara – leiti veel seekord

tule mõistusele, vaakuja!

võib-olla ütled esiteks, miks Eestis oligarhe pole aga Lätis juba leidub ja Venemaal veel rohkem;

kuid Forbes esikümnes venelasi pole, seal troonivad 8 ameeriklast, esituhandes on neid 565; venelasi annab otsida (2014ndal veel sadakond oli)

nagu eespool juba mainitud, tekkis marksistlik mõte eksproprieerida eksproprieerijad tolleagese töölisklassi rämeda ekspluateerimise tingimustes; kui 1848nda revolutsioonid siiski kaotusega lõppesid lootsid bolševikud süüdata maailmarevolutsiooni sädeme võimuvõtuga Venemaal (detonaator) kuid nüüdki jäi vastukaja suhteliselt tagasihoidlikuks; pärast kolme põlvkonna pikkust hingitsemist tuli aga juba näkku vaadata ajaloolisele tõele: töölisklassi, vähemalt tema revolutsioonilises tähenduses, polnud enam ning äravõetud varandused anti efektiivsema tootmise nimel omanikele tagasi (Eestis) või ärastati rahva tööga loodu mõnedele nende hulgast (kõikjal, eriti silmatorkavalt Venemaal); kõik ikka üldise õnne nimel

samas uues globaliseeruvas maailmas kasvab jõudsalt rikkuse kontsentreerumine mõnede ettevõtete ja üksikisikute kätte ning nagu ennevanasti, kui vaakuja taolisi vaadata, kumab sellistes soov tuua õnn õuele järjekordselt eksproprieerijaid eksproprieerides; meenutab mõneti kommunisti, kes algul lubas riigi näljahädast päästmiseks talupojal isiklikku majapidamist arendada (NEP), kümmekond aastat hiljem ta aga kulakuks tegi ja Siberisse kupatas; kapitalism meil ju selleks, et inimesed saaksid parima koha eest õrrel kakelda, taastatigi; võrdsustamine sotsialismis oli küll taganud kõigile igapäevase toidu, korteri ja arstiabi aga sellest, nagu näha, ei piisanud, igatseti rohkemat mille pidi tagama vaba konkurents; ei aidanud, suurem osa rahvast vaesusse viidud, inimväärsest elust ilma jäetud, kaebab vaakuja ning tahab kõrgemale õrrele jõudnud madalamale tagasi tuua;
kui nii, siis kas tasus seda eksperimenti formatsiooni vahetamiseks ette võttagi?; vähemalt Baltikumis, kus vohav uuskolonialism neid maid tööjõust tühjaks pumbates ja odavat alltöövõttu pakkudes räigelt ekspluateerib; sellistes oludes meie väheste rikaste kõrge maksustamine, on see imerohi nõidusest pääsemiseks?; nagu ei viinud ju ka kodanlaste varade konfiskeerimine punase Venemaa elatustaset kõrgustesse

mis vaakujat veel iseloomustab on tema äärmine kanapimedus;

teed talle puust ette, et maailma rikkuse üks peamine tsenter on koondunud Ühendriikidesse kus isegi pärast eliidi maksupügamist jääb GINI ületavaks nii Venemaad kui Eestit (kohane võrdlus, sest mõlemal viimatinimetatud maal algas formatsioonide vahetus ju ärastamistega), tema aga korrutab ikka, et maailmas on kõige rohkem just venelastest miljardäre;

nõnda nagu kodanlaste eksproprieerimine ei teinud rikkaks rahvast ei muutnud rahva eksproprieerimine õitsvaks oaasiks seda teinud riiki, mille kaudseks väljenduseks oleks ju ka seal tegutsevate miljardäride hulk, näidates selle majanduse võimsust ja innovaatilisust; Venemaa suurus ja sellele vastav ärastamise ulatus ning rikkalike loodusvarade ekspluateerimine on lubanud naabri juures tekitada vaid piiratud arvul tegelasi Forbesi tabelisse