![]() Esimesed piirikaitsjad tulid kokku
arno
2010-11-06 00:58:29
Venemaa on ALATI tunnistanud ja tunnustanud VALIKULISELT vaid neid leppeid mis talle KASULIKUD on, ülejäänuid ta kas ignoreerib või leiab mõne muu "vabanduse" neist möödahiilimiseks.
2010-11-06 11:04:31
oi-oi, kesikute hala jälle. Naljaks on see, et siin pooled veel valetavad, et nemad olid ka osalised ! RÕVE- nii tüüpiline keskerakond
rüüpa edasi
2010-11-06 13:10:01
to valik viin, 2010-11-06 00:58:29
Aga õigusjärgsus ongi valikuline. Rahvusvaheline tava näebki ette, et riik deklareerib ise, mille suhtes ta on õigusjärgne. Hea, et praegune Venemaa ei pea end Tsaari - Venemaa õigusjärglaseks. Kui aga rääkida baltisakslastele tagastamisest, siis selles valdkonnas on hoopis Eesti ise Nõukogude Liidu õigusjärglane.
2010-11-06 14:20:58
to kusik, 2010-11-06 11:04:31
Mis on siin vale ja kuhu jäid siis sinu õiged seisukohad?
grenze
2010-11-06 15:52:19
Laari valitsus tõmbas põhjapoolse merepiiri 1993. aastal kolme miili võrra rannale lähemale vaid valitsuse otsusega. Mis tähendab, et piiri muutmine oli ebaseaduslik, seega kehtetu. Piirivalve valvab muidugi seda joont, mida valitsus käsib.
Piiri muutmist promosid aktiivselt ka Trivimi Velliste (Ventšikov) ja president Meri.
põssa
2010-11-06 18:01:28
Minu vaidlused Antsuga puudutasid rohkem ikka idapiiri. Merepiiri "kaitsesid" esialgu veel Vene Julgeolekukomitee Piirivalveväed. Kuigi jah, eks Ants valvas ka esmalt Läti piiril. Samas piirikaubandus toimus isegi nõukaajastul, kahe NSV kaubandused olid suht erinevad. Valga linn oli koht kus kaubareisidel käidi isegi Pihkvast ja valkalaste söögilaua kattis Valga ETKL. Samas Valkas oli tunduvalt parem valik tööstuskaupade osas: olmetehnika, riide ja mida kõike veel käidi sealt ostmas.
Küsimus iseenesest selles, et kas kaitsata majanduspiiri või mitte? Kelamlaste-laarlaste arvates poleks seda tegema pidanud, soov meestele enesekaitseks relvad anda oli aga juba täitsa vastuvõetamatu. Meite meestel vedas, kagupiiril vist üks konflikt ikka oli aga lätlastel oli asi päris hull. Kui kaitseliitlane Ants valvas juba Narva piiril, siis tema kamraadid Kaitseliidust üritasid õiget (????) piiri maha märkida. Merepiiri osas, ega oskagi ise ka seisukohta võtta. Merepiiri õgvendamine ranna poole tundus väga nõme, samas kui me ei suuda "vene karu" kammitsais hoida, siis pole mõtet tal ka üritada käsi-jalgu siduda. Venemaa poleks leppinud sellega, et tal puudub väljapääs Balti merele, õigemini see, et peaks meilt luba küsima. Ja ka kui Venemaa suutnuks olukorraga leppida oleks meite rahvuslased järgnevalt nõudnult valitsuselt, Vene laevastiku ja mereväe lendude võimalikult suures ulatuses keelata. Jama kui palju ja vaevalt meite uued peremehedki selle jamaga leppinuks. Kilusõjas järeleandmist ma tõesti ei mõista. Lihtsalt vabatahtlikult loobuda peremeheõigustest??? Sõpradele lätlastele (????) võinuks siis lihtsalt lubada meite vetes kala püüda ja seda meie poolt paika pandud reeglite kohaselt (püügiajad, püügiviisid, ehk kogusedki). Nüüd on häda, et lätlaste röövpüük (??) on meite isegi vähesel kalastusalal kalasaaki kõvasti mõjutanud. Seda tõesti andestada ei suuda.
Ants
2010-11-07 11:28:59
Põssale -- Olen nõus kõigega mis kirjutasid, ainult minupoolne täpsustus .Piiriteenistuses olid mitte lätlased need kes OMON-i poolt kõik ühes piiripnktis tapeti vaid leedulased(olen isegi eesti piirivalve delegatsiooni kooseisus nende haudadele lilli viinud .) Eesti piiril oli konflikt OMON-iga õnneks inimohvriteta .
põssa
2010-11-07 17:56:21
Arvan, et siiski ka lätlastel, sest just Läti OMOn oli siinse piirkonna terroriseeria.
Jälle üks + punkt meite ekskommaritele, Eestis suudeti OMONi loomine ära jätta. Tegelikult Läti OMONiga ka huvitav nähtus. Oma esimese tööülesandena kolkisid nad hoopis Riia internatse, ilus vaatepilt oli. Lõpuks oli isegi Venemaa hädas selle üksusega. Riia OMONil oli oluline roll Moskvas parlamendihoone kaitsmisel ja kommunistide evakueerimisel sealt. Täpsustusest veel. Liiga palju aega on mööda läinud, minu meelest neid piiripunktide rüüstamisi teistes Balti riikides oli korduvalt, kui palju inimohvreid ja surmaga lõppenud konfliktide arvu ei mäleta. Selle ainumase Eestisse tuleku juures on jäänud meelde segadus, tulid nad vist Lätist ja Vene piirini ei jõudnud, jäid kadunuks.
nentija
2010-11-08 10:47:33
Päris huvitav ja, mis peaasi, tõepärane on see, mida märgib 'rüüpa edasi' (2010-11-06 13:10:01).
Praegune (mitmes?) Eesti Vabariik on oma paljukiidetud õigusjärgsust kasutanud oi kui valikuliselt. Kui muidu pidi iseseisvuspoliitikute juttude järgi kõik jätkuma esimese vabariigi vaimus, siis 1940. a. punaste poolt kustutatud võlgade taastamist ja ausat (kasvõi sümboolsetki!) kinnimaksmist, mis oleks olnud ju üllas, ei tehtud märkamagi. Ühesõnaga, väidetavalt ebaseadusliku Riigivolikogu ebaseaduslik otsus osutus praeguse vabariigi tegijate jaoks täiesti koššeriks. Igasuguste "imetegude" seas õnnestus näiteks teha "õigusjärgseteks omanikeks" vanaaegsete elamuühistute majades elavad üürnikud, kes mitte kunagi polnud midagi omanud (kas nemad siis ongi nüüd "sundomanikud"?). Tõesti hea, et praegune Venemaa ei pea end tsaaririigi õigusjärglaseks ega hakka saatma uusaegseid Besobrazoveid 1917/18. a. mässama hakanud kubermange "rahustama". Päris tõsine on aga märge "Kui aga rääkida baltisakslastele tagastamisest, siis selles valdkonnas on hoopis Eesti ise Nõukogude Liidu õigusjärglane". Sakste ees pugemises, isegi kui saksad ise seda tõrjuvad, on tõsine Eesti Mats superagar. Ta vilistab Vabadussõjale ja 700-aastasele orjaajale ning on priitahtlikult valmis pugema kuhu tahes, kui on vähimatki loota valitsejate (kasvõi kunagiste!) tähelepanu. Kas see pole peksasaanud koera sündroom?
Aadu Jõgiaas
2010-11-08 12:04:03
Tegelikult korraldasid OMON-lased õige mitu rünnakut Eesti Piirivalvele, kuid õnneks ohvreid ei olnud, kuid inimesed said vigastada ja neid alandati näiteks Muratis täitsa korralikult. Iklas süüdati soojak , Luhamaal lükati pv buss kraavi ja lõhuti sisustust + sidetehnika, ning võeti kaasa minu poolt omavalmistatud aparatuur, sest see tundus eriti huvitav neile. Leedu ühes piiripunktis (peast nime enam ei mäleta) tehti seni selguseta suur veretöö.
2010-11-15 14:30:32
http://www.syndikaat.ee/news.php?uID=3728&lang=est
Taasiseseisvunud Leedu Ülemnõukogu esimees Vytautas Landsbergis on märkinud, et Leedu poliitiline iseseisvus on praegu üksnes kaardi peal. Eesti poliitilist iseseisvust ei ole aga isegi kaardil mitte!
riigipiir
2010-11-15 14:39:35
http://kp.ru/daily/24345/534813/
http://svr.gov.ru/material/interfax20061124.htm Luure dokumendid: USA ja Inglismaa tunnustasid NL-i 1941. aasta riigipiire.
2010-11-15 14:53:57
1993. aasta märtsis, kui küsimust riigikogus arutati, ei esitatud tõsiseltvõetavaid põhjusi, miks merepiiriga vabatahtlikult Soome lahe keskosast taandutakse. Kas teie loobuks kinnistu puhul ilma mingi erilise põhjuseta tuhandest ruutmeetrist naabri kasuks? Ei loobuks ju. Toonane välisminister Trivimi Velliste ütles, et see on vabatahtlik poliitiline enesepiirang.
olukorrast riigis
2010-11-15 14:57:53
http://www.epl.ee/artikkel/587020
Politseinikest ja piirivalvuritest klienditeenindajad mässu piiril.
lacplesis
2010-11-15 15:04:57
http://www.kalale.ee/sisu/ODEsMjgzMzAsMTQsMCwx/
Liivi laht jääb eestlastele ja lätlastele 04. juuni 2004 ELiga ühinemisel sai Liivi laht räimevarude kaitseks eristaatuse, mis tähendab püügiõigust ainult Läti ja Eesti kalalaevadele ning -paatidele. Ühtlasi tähendab ELiga liitumine Eesti ja Läti aastatetaguse kalariiu lõppemist. Oli ju Tiit Vähi valitsus 12. juulil 1996 sõlminud toonase Läti valitsusega merepiirilepingu, millega Eesti kaotas 578 ruutkilomeetrit püügivett, sealhulgas poole kalarikkast Ruhnu august”. Lepingu järgi jäi Eesti merepiir 12 miili kaugusele Ruhnu saarest ja Eesti jäi vastupidiselt Lätile ilma majandusvööndist. Nüüd tohivad Eesti kalurid püüda taas kala oma vanadel traditsioonilistel püügialadel, sest Läti majandusvöönd Liivi lahes muutus ELi ühiseks kalastusvööndiks. Ühtlasi tähendab see aastaid kestnud räimesõja lõppu Eesti ja Läti vahel. Ilma eristaatuseta oleks pärast 1. maid võinud Liivi lahte, väljapoole Eesti ja Läti 12miilist territoriaalvett, tulla kala püüdma ka teiste liikmesriikide Läänemere kalalaevad. |