Kui keegi on nooruse rumalusest või olude sunnil sattunud okupantide kuritegelikku röövlijõuku,verisesse punaarmeesse, siis vaevalt NORMAALNE inimene seda üldse meenutadagi soovib, rääkimata austuse ihalisest.

Vene poolele sõdima satuti aastakäigu alusel. Läksid tuhanded poisid. Tunned ajalugu halvasti. Ajalugu ei ole must ja valge, aga Sina oled omandanud üksnes ajupesuloosungid, ei enamat. Uuri palun, kui paljud Su oma sugulastest võitlesid Teises maailmasõjas venelaste poolel, k.a Eesti Laskurkorpuses. Ja hakka siis neid sõimama ja kividega loopima.

Lugupeetud "vaagija" ei ole Sinuga nõus, esiteks kuigi algul mobiliseeriti sunniviisiliselt umbes 30.000 meest ,siis viidi need Kaug-põhja töölaagrisse. Millises nad massiliselt nälga hakkasid surema. Sealt põgeneski Kristjan Palusalu. Ja kui neid pärast "sorteerimist" rindele saadeti , siis oli alles ainult pool algsest meeste hulgast . Korpust täiendati venemaa-eestlaste ja venelastega. Ja vale on ,et vähesed metsa läksid ,et pääseda Punaarmeesse minekust , loe raamatut "EESTI RAHVA KANNATUSTE AASTA" Eestit kaitsma Punaarmee vastu läks aga üle 70.000 eesti mehe. Ja mitte sakslaste sundmobilisatsiooni tõttu, vaid Eesti Rahvuskomitee kutsel kaitsta Eestit.Õigus on ,et aja puudusel kõigile ei antud korraliku väljaõppet ja ka relvastus oli kehv. Väljaarvatud Waffen SS väeosad, kelle väljaõppe ja relvastus oli väga hea.Desertööre on aga alati olnud,kuid need olid erandid. Kui ajalugu loed näed kui vapralt sõdisid Sinimägedes koos Norra,Hollandi ja Taani vabatahtlikutega ,eestlased. Veel viibis Sinimägedes ka Saksa III Soomuskorpus.Hea , et minu sugulaste hulgas kes võitlesid Sinimägedes ei olnud desertööre.

21.06.1941 aastal ei olnud mingit Eesti Rahvuskomiteed. Oli üldmobilisatsioon ja mehed läksid sõtta,sõdima SAKSLASTE VASTU mitte VENELASTE POOLT. Sa Ants oled juba aastates mees,sellised lihtsad asjad võiksid sulle kogetud elukogemustest selged olla. Miks ei ole,ei tea.

Mõtetu on nõuka ajupesu läbinutega ja Aljoša kummardajatega vaielda või midagi selgeks teha.

Ants. Poeg käis kodus,raamatuid kätte ei saa,liiga palju mööblit ees.Pole parata,peab lihtsalt ootama kuni teistes ruumides valmis saab.

Lugupeetud Ants - olen põhiliselt Sinuga nõus, ka Kristjan Palusalu kohta õelduga, aga ei ole suuteline neid relvituid laps-sõdureid desertöörideks nimetama, keda sakslased jätsid enda taganemist katma ülekaaluka vaenlase vastu - võibolla Sinimägedesse, kus suudeti suuremat vastupanu osutada. Sama situatsioon toimus ka Emajõe ääres Luunjas. Eve ütleb õigesti : "Vene poolele sõdima satuti aastakäigu alusel". Õige on ka Sinu õeldu, et korpust täiendati venemaa-eestlaste ja venelastega - seda tehti eestimeelsete meeste ideoloogiliseks ümberkasvatuseks. Fakt on see, et eestlane jäi viimases maailmasõjas kahele okupandile kahetulevahele, kust mõlemad okupandid kordamööda "matti" võtsid.

Megile soovituseks, milleks kütta raamatutega, ostke parem puid. Kirjadest küll kuskilt näha pole, et inimesel oleks lugemisoskus aga kui pole lugemisoskust, milleks muuks koguda raamatuid kui vaid kütteks?.

Poleks autor "pronksmeest" ja Palusalu puudutanud oleks artikli põhisõnum kindlasti palju paremini adressaatideni jõudnud. Või oligi sõnum mõeldud vaid neile üksikuile, kelle arust Tõnismäel asus kahekordse olümpiavõitja mälestussammas või kelle jaoks suurim tragöödia on asjaolus, et monumendi teisaldamise käsk tuli endiselt kommunistilt? Ja üldse, kas ei ole selle ekskommunisti tümitamiseks kasutusele võetud vahendid ehk liiga suured, lausa pühad ja seega materdamiseks täiesti ebasobivad. Palusalu ja Eesti iseseisvusega ei sobi vehkida nagu taburetijalaga, isiklikule vihavaenlasele lajatamisest rääkimata.

Kulla inime, ära pööra asja isiklikuks! see kõik on olnud oravapartei eesmärgipärane poliitika - saavutada sisepoliitiline eesmärk (valimisvõit)välispoliitiliste vahenditega (lubadus Aljoðkaks tembeldatud pronkssõdur 2 km kaugusele vedada). Hind oli veits liiga kallis! Ja see hind muutub järjest kallimaks, sest vähe ajalugu tundvat, kultuuri- ja kunstikauget massi (EELKÕIGE isikliku kogemuseta NOORI) ajupeseb Reformierakonna riigipalgast kümne küünega kinni hoidev au ja häbita ametnikekamp jätkuvalt. Internetisõimust võivad need noored eufoorias kiiresti amokijooksule minna. Just nii, nagu läksid vanemate "davaitajate" ülesaässitatud vene noored pronksiööl. Vahet pole - niiditõmbajate metoodika ON ju sama!

TEEMALE - Lugupeetud teema paistab ,et Sinul ei ole vähematki ettekujutust mis Eestis toimus 1941 a. Muidugi põeandaalune Eesti Rahvuskomitee loodi alles Saksa okupatsiooni aegu. Kuid eestlased küll ei läinud kodumaad kaitsma sakslaste vastu.?! Vastupidi eestlased nägid sakslastes vabastajaid ja neid võeti vastu lilledega. Kas Sa ei ole kuulnudki ,et Eesti Terriotaal diviis mis saadeti sakslaste vastu Staraja Russa juures 1941 a. , läks peaaegu täies kooseisus üle sakslaste poole. Pärast seda eestlasi ei lastud enam rindele sõdima. Vaid Eesti Korpus viidi sinna kus sakslased ümberpiiratud ja üleminek mõttetu- Velikaja- Luki . Isegi Sinimägetesse ei usaldatud Eesti Korpust. Ja alles siis kui sakslased Eestist taandusid ,kaasati ka Eesti Korpus. Ja oma sõjatee lõpetas Eesti Korpus jälle seal kus sakslane ümberpiiratud -Kuramaal. Peaksid kasvõi natuke lugema sõjaajalugu ,et tulevikus ei räägiks mõttetusi ,et eestlased läksid sõdima sakslastega mitte venelaste poolt

Tänane poliitiline tõmblemine meenutab mulle 1989.a.Pika Hermanni torni sinimustvalge esmaheiskamisele järgnenut. Savisaar napsas peaministrina rahvuslipu esmaheiskamise au ja nimetas oma kõnes punast lipuvärvi "vere ja kättemaksu värviks" ning sai korrapealt venelaste vaenlaseks nr.1. Vaenlaseks sai ta ka antikommunistlike rahvuslaste silmis, kuna olevat heisanud lipu valel ajal ja ekskommunistina ei olevat selleks üldse õige mees. Nüüd on Savisaare rollis Ansip ja Eesti Komitee rollis Keskerakond. Nii nagu enamus eestlasi ei mõistnud tookord Eesti Komitee motiive, nii ei mõisteta nüüd Ansipi minevikus kaevajaid. Rahvuslipu heiskamine ja anastaja kuju kesklinnast kõrvaldamine on rahvale meelepärased teod ja igasugused juriidilided peensused ning majanduspoliitilised intriigid rahvast ei huvita. Mõlemal juhul mängis suurt rolli kadedus ja isikutevaheline võistlus. Kuid erinevusi on ka - 1989 a. ei viidud tüli Eestist välja ja vastast ei sildistatud Moskvast laenatud sõnadega. Kuid igal ajal on edukad poliitikud alati kasutanud ära häid võimalusi ja seda ei maksa neile väga pahaks panna. Üliharva on poliitikutel õnnestunud neid võimalusi kuidagi välja provotseerida, veel harvem on õnnestunud tahtlikku provokatsiooni tõestada . Ühelgi eesti poliitikul pole piisavalt mõjujõudu ega võimu, et "pronksiööd" ja selle paar aastat kestnud eelmängu käivitada. Reformierakond sai Venemaalt suurepärase valesöödu ja tegi asja ära. Iga peaminister, ka Savisaar, oleks sama teinud. See on minu arvamus.

to arno.Elan keskküttega korteris. Mis lugemisse puutub,siis vaevalt Sa veerandiki nii palju lugenud oled kui mina. Ja rumala inimesega ma ei vaidle.

need laskurkorpuslased,kellega mina olen vestelnud(neid ikka on omajagu)läksid sakslaste vastu.Need,kellega sina oled vestelnud(neid on oma jagu)läksid sakslaste poole.Nii lihtne ja ometi keeruline. Iga mineja taga oli inimsaatus ja järeltulijad,kes täna nende meeste otsuseid kiidavad või hukka mõistavad. Samas-millise õigusega saab keegi täna hukka mõista toonaseid nende meeste poolt vastu võetud otsuseid? Nad läksid ju kõik surma,nii ühele kui teisele poole minejad. Ja millise õugusega me saame neile ära keelata oma langenud kaaslaste leinamise ja nende mälestuse hoidmise? Kes on see ütleja,et mehed ei tohi oma langenuid mälestada,kust ta võtab sellise õiguse? Kes andis sellise õiguse?

Respekt! Aitäh põhjendatud, aruka arvamuseavalduse eest! Mulle juba teist korda tundub, et ega me nii erinevalt Sinuga ei mõtlegi. Aga ma rääkisin manipuleeritavast rahvast ja sellest, mida noored eufoorias teha võivad. See kirves ripub meil kõigil pea kohal. Manipuleeritav võib suunata oma mannetu viha teab kellele. Ma ei karda iseenda pärast, Sa ju mõistad seda. Se võib olla suunatud kogu minevikutaagast puhaste peale, lihtsalt näo järgi...

Teemale. Ei vaidle vastu . Kuid ütle mulle siis, kui Nõukogude sõdurite mälestussambaid on täis terve Eesti ,pronkspoiss Tõnismäel kaasaarvatud, ja igale poole võis lilli viia ja mäletada neid. Siis vasta mulle miks viidi väevõimuga ära üksainus mälestussammas eesti sõduritele kes võitlesid eesti vabaduse eest ja mis asus LIHULAS ??? Ma olen ise sinna lilli viinud ja seal oli kirjas sõnad -- KÕIGILE EESTI MEESTELE KES LANGESID VÕITLUSES BOLSEVISMI VASTU AASTATEL 1941-1945 Sellest päevast kui see mahakisti sai ka minust pronksokupandi Aljosa vastane. Miks tohib seista see veel südalinnas aga kõrvalises kohas Lihula surnuaia taga teisepoole meest mälestussammas kisti maha. Ja teda ei viidud sugugi sõjaväekalmistule nagu Aljosa , vaid peideti rahva eest.

see Lihula oli täpselt samast kategooriast nagu oli seda pronkskuju. Ikka valitseja tugevama õigusega. Minna oma rahva vastu kumminuiadega ja peksta nad veriseks,on vilets vahend oma suuruse näitamiseks. Mul on kahju,et politseinikud ei julgenud sellest "vennatapust" keelduda. Meie valitsejad ei oska ega taha oma rahvaga suhelda. Ainus suhtlus on jõupositsioonilt oma võimu näitamine ja see ei ole mingi demokraatia,kuigi meile pidevalt väidetakse,et elame demokraatlikus riigis.

Teemale, räägid õigust ,nii see oligi , Parts oma Res-Publicaga läks oma rahva vastu, ja see oli ka Res-Publica lõpp. Enne Lihulas alatult mälestussamba mahakiskumist ,ei olnud eestlastel midagi Punaarmees langenud meeste hauasammaste vastu. Sellest sai kõik alguse. Seega peaks eelkõige Parts vastust andma kõige hilisema eest.Ja õige oleks Lihula sammas viia tagasi Lihulasse,sinna kus ta seisis. Kuid seda ei juhtu kunagi ,nii nagu Pronkssõdurit ei tooda kunagi enam Tõnismäele.

Parts oli oma rahva emamuse tahte vastu ja täitis kuulekalt teatud rinkondade käsku,Ansip aga arvestas rahva enamuse tahet ja koristas riigi pealinna südamest vihatud stalinistliku okupandi kuju, eirates igat liiki KERAlasi, punaseid ja muid jõude.Järeldus:Ansip - Eesti rahva tahte elluviija, Parts,Savisaar,Laar ja CO...sülitasid rahva tahtele.

Savisaar ja Laari esimene valitsus ei saanud "pronkssõdurit" ära viia, sest see asus okupatsioonivägede garnisoni akna all. Mõis ei saanud linnapeana viia, sest oli venelastega koalitsioonis. Vahepeal ei olnud see sammas ka kuigi aktuaalne. Kui seal kummaliseks minema hakkas, siis pandi Pärnu (hilisema Lihula) monumendi vabadusvõitlejale nimme munder selga. Kuidas edasi läks on vist kõigil meeles. Mina küll ei ütleks, et keegi eesti poliitikuist sülitas rahva tahtele. Parts ja Savisaar jäid lihtslt neile seatud lõksu kinni. Seda võib tulevikus teistegagi juhtuda.