pole Aahvrikas sisem'aale sattund aga osa sellisest elust jäj sillma ka 'arenend' rannikuriikkidesski . igadahes on elugirjeldis üsna usutav .
näjttab se vast mejje tulevikku ? kuhu me võjme lanngeda kuj jättkame Krosstojttslandilt annetiste oottamist .

uvitav on vajd see et säl kohabäl sellist elu ej nimeta k'eegi masuks !

kinndlasti ej taha ma ussku aga seda et Kigàali oleks vahebäl ümmbernimetatud Kilgàaliks .
ja kujj juba poette so.lkknimedega sis võjkks ka i'asemel kasutada ï .
kujj Urmi onngi m'aad'eaduses saand p'uuduliku ning täna uue s'äädusejärrgi oleks ta sellega isegi kiittuskirrjaväärtt sis tejsed ej peakks kannatama .

Pole sel Urmi maateadusel äda miskit. Guugeldades esinebki ruanda pealinna kohta lisaks kigalile ja kilgali. Etümoloogiasse pole süvenenud.

Täna, 12. juulil allkirjastasid Eesti suursaadik Jaapanis Toivo Tasa ja Marshalli Saarte Vabariigi suursaadik Jaapanis Thomas Kijiner Eesti saatkonnas Tokios ühiskommünikee, millega sõlmiti Eesti ja Marshalli Saarte Vabariigi vahel diplomaatilised suhted.
Pärast allakirjutamise tseremooniat rääkisid Eesti ja Marshalli Saarte suursaadikud kahepoolsetest suhetest, samuti Euroopa Liidu ja Vaikse ookeani piirkonna riikide huvidest ning koostöövõimalustest. Nii Eesti kui ka Marshalli saared on jõudnud tänasesse iseolemisse läbi katsumusterohke ajaloo.

Eesti ja Marshalli Saared astusid ühel ja samal päeval 17. septembril 1991. aastal ÜRO liikmeks, kus lisaks muule osalevad mõlemad ka väikeriikide foorumi töös.
Sarnaselt Eestile peavad ka Marshalli Saared oluliseks turismi edendamist. See eeldab arenenud loodushoidu, loodusega tasakaalus püsimist. „Kui Eestis peame arvestama põhjamaise looduse tundlikkusega üldiselt, siis osal Marshalli saartest teeb praegu tõsist muret mageda vee puudus. Vihmade ebaühtlast jaotuvust seostatakse kliimamuutustega, mille põhjused taas on väga keerulised,“ ütles suursaadik Tasa. Ta leidis siiski, et kaugemate maade ja rahvaste vastu huvi tundvad eestlased leiavad Marshalli saartel igal juhul eest aastaringse lahke vastuvõtu.

Marshalli Saarte Vabariik asub Vaikse ookeani lääneosas Mikroneesias ja koosneb 29 atollist ning 5 eraldi saarest. Kogupindala on 181,3 km2, elanikke ligi 70 000, neist pealinnas Majuros üle 30 000. Saarte külastamine on Euroopa Liidu kodanikele viisavaba.

Eesti võiks ka iga Aafrika riigiga sõlmida dipl. suhted...

Lapsuke, no mida sina sinna aafrikasse otsid.Voi on toesti eesti elu nii pees, et siin pole enam ka noortel midagi teha.koik need vabatahtlikud ja näljas põnnid mustal mandril. Miks neid siia ilma sigitada kui maakera ei suuda enam nii suurel hulgal tarbivat inimkehasid (lihamassi) välja kannatada. Milleks, milleks. Et manner kiiremini hukkuks?