Aga just selline rahva hävitaja on Isamaaliit oma semudega .Lisaks terrorile oma kaasmaalaste suhtes lipitsetakse endiste natside ees neile omandit kinkides ja antakse meie vaenlastele põhjust rääkida Eestis lokkavast fashismist. Selle asemel, et kaotanud riigilt hüvitist nõuda, nagu seda on korduvalt teinud juudid, maksame ise miljardeid peale. Mida on oodata selliselt Valitsuselt, milles istub Laar.Asi seegi, et Peaministri kohta ei saanud, valija oli siiski nii tark.Intrigeerimisajad aga tuleb uuel Valitsusel ärakannatada,sest hunt lambanahas tegutseb.Millal aga kannatus katkeb, näitab aeg.

Mina olen küll just Isamallidu poolt, ja seda nende algusest peale. Isamaaliit pidi tõepoolest olema raskete otsuste ees, kuid minu meelest saadi hästi hakkama. Keskerakond on muidugi alati Isamaaliitu maha teha tahtnud. Aga selline see Keskerakond kord juba on - ise ei oska ja ei suuda midagi teha ja siis on hea teisi tümitada. Keskerakond on nagu paks kuri poiss, kes peksab klassikaaslasi selle pärast, et keegi temaga mängida ei taha. Sundüürnikele tehtud ülekohtu tähe all jagatakse külmkapi hinna eest miljonikortereid vene kantpeadele, nagu seda televiisoris näitas. Samas need inimesed, kes tegelikult katusealust vajaksid, ei saa Keskerakonna käest mitte midagi. Selline on see Keskerakonna õiglus... Keskerakonna õigluse järgi võib terved ehitised maha lõhkuda (Sakala), saja-aastased puud raiuda (Pärnu alleed), reklaamikeelu ajal endale ikkagi peidetult reklaami teha (K-kohuke).

häbipost 24.02.2007 14:27 Küsimused Mart Laarile, 24.02.2007 13:06 MILLAL TUNNISTATE OMANDIREFORMI KÄIGUS TUHANDETELE EESTLASTELE TEKITATUD ÜLEKOHUT? Millal VABANDATE nende, Eesti Vabariigi poolt Teie juhtimisel REPRESSEERITUTE EES?? Miks jätsite Te need kodudeta jäänud pered saatuse hooleks, samas kui jagasite heldelt elamispinda teie poolt nii vihatud Pronkssõduri sõpradele??? Kui te leidsite viimastel siin rohkem õigust olevat endile kodud erastada kui oma rahvuskaaslastel, siis miks see Teid nüüd nii väga häirib, kui need muulased oma suure õnne eest Eestimaal elada Pronkssõdurit tänamas käivad???? Või peaksid nad oma punased nelgid Teile tänutäheks tooma?????

copi-paste 24.02.2007 17:52 kuperjanovi pataljoni sõduri tütretütar, 23.02.2007 14:49 Lgp.Mart Laar!Millal tuleb aeg ja hakatakse kompenseerima nende teie valitsuse poolt välja töötatud omandireformi jalgu jäänud inimeste moraalset ,materjaalset ja füüsilist läbielatut?Kui kaua peavad veel inimesed kannatama riigi poolt tehtud ülekohtuse kodudest välja ajamise eest?Samas lõikavad eestimaale sissetoodud tiblad miljoneid oma kortereid müües.See on neile kingitus eesti Vabariigi poolt!Eestlastele on kingitud depressioon ja pidev hirm tuleviku eest.Kuigi suutsin osta endale uue korteri tänu Soome riigis teenitud raha eest:sügav kummardus Soomemaale!Kahju vanaisast,kes võitles relvaga I Eesti Vabariigi eest ja kaotas Võnnu lahingus ka oma 20 aastase venna!Nüüd maksame meie selle heateo eest aastate pikkuse psühhoterrori ja kodust väljaajamisega ,närvisüsteemi ei suuda aga keegi enam taastada.Millal saame meiesugused sooduspensionile?Siberis sündinutele on soodustusi.II Eesti Vabariik on paljudele hullem kui Siber!Jõudu ja jaksu teile!Minu poeg Eesti eest sõtta ei lähe!Vannun seda!Temal on ammu plaan valmis siit maalt lahkuda,sest oma esimese kodu kaotust ei suuda ta senini unustada!

copi-paste 25.02.2007 22:13 Ei aita, ma pean veelkord seletama, mis oli valesti Omandireformis, mida viis ellu Laari valitsus. Omandireform tema reaalsuses on vastuolus põhiseaduse 9 -sa paragarahviga ja poliitilise otsuse tagajärjel, mida valitsus koos Riigikoguga tegi, asetati vastakuti tagastatud majade omanikud ja need, kes ei saanud oma korterit erastada-sundüürnikud. Sisuliselt jäid nad koduta, neist said kodutud riigi poliitilise otsuse tagajärjel. Arenenud riikides niisugusel puhul kompenseeritakse nendele, kes jäävad koduta, sest maailm ei saa aru mõistest SUNDÜÜRNIK. Inimõiguste deklaratsioon näeb ette õigust eluasemele ja selle puutumatusele. Sellega on Eesti Vabariigis rikutud 1/3 elanike INIMÕIGUSI lisaks PÕHISEADUSE rikkumisele. Need, kelle korterid osteti ära, said omale osta selle raha eest uue korteri ja selle ka erastada. Need inimesed ei jäänud sundüürnikeks ja said oma probleemi lahendatud. Kui J.Sotter arvab, et need kes erastasid korterid( ka mittekodanikud) mägedel ja magalates, on valitumad, kui need, kes olude sunnil elasid nendes korterites, mille riik tagastas, siis ma küsin, MIKS TE SIIS SELLE KORTERI ERASTASITE???????? Eks ikka sellepärast, et olla omanik ja teha seda, mida õigeks peate. Kodutul e. sundüürnikul ei ole mingisuguseid võimalusi saada oma kodu. Mina leian, et see probleem kord laheneks, tuleb nendele riigi poolt välja maksta kompensatsioon selle elamispinna ruutmeetrite eest turuhinnas, mille riik oma poliitilise otsuse tagajärjel neilt ära võttis. Nende hulka kuuluvad ka need, kes ise oma probleemi lahendasid, riigilt kompensatsiooni saamata. KE on ajanud ainukese erakonnana sundüürnike probleemi, aga see ei ole ka täiuslik olnud. Teised erakonnad ei ole vaevunudki sellele tähelepanu pöörata, nende jaoks on sundüürnikud olnud inimrämps. M O T T

copi-paste 03.03.2007 20:29 JÄTKULUGU MARDI MAJAST 15.01.2002 Kinnisvaraafäär Isamaa moodi ehk kuidas Mart Laarist majaomanik sai. Majaomanikud on nii mõnedki meist. Majaomanikuks saamine käib mitmel viisil. Üks võimalus on maja osta. Maja võib ka ise ehitada või hoopiski ehitada lasta. Aga võib ka endale maja mehkeldada, nagu seda tegi Mart Laar. Mart Laari maja saamise lugu meenutab nii süzheelt kui ka tegelaste poolest pigem agathachristilikku kriminulli, kus pinge ja teadmatus tõuseb kogu loo vältel, sekka parasjagu segadust ning kus lõpplahendus saabub alles viimasel leheküljel. Palume ka meie lugejatel olla tähelepanelik ja kaasamõtlev, sest enamikul meist pole nii palju fantaasiat ja leidlikkust majaomanikuks saamisel, kui oli meie ekspeaminister Laaril, kes täna on Ao tänava maja nr 3 ühe poole omanik. Lugu algas 1997 Et kõigest toimunust selgust saada, tuleb alustada 1997. aasta algusest. Tolleaegsel rahvaasemikul ehk Riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liikmel Mart Laaril oli koos oma hea sõbra Ivo Nikkologa välja vaadatud Tallinna kesklinna rohelises rajoonis kena maja. Lugejaile orienteerumiseks lisame, et sellest kahekordsest villast on Grand Hotell Tallinnani vaid mõnisada meetrit. Nii et igati prestiizhne kant. Maja oli aga kahjuks tagastatud õigusjärgsele omanikule Ülo Taligale ja selles elasid kolme üürniku perekonnad. Taligat esindas juriidiliselt ettevõtlik ja taibukas proua Maie Rakso. Maja oli vaja üürnikest puhtaks teha ja Riigikogu liikmele eluasemeks saada. Üks asi oli algusest peale selge nii Nikkolole, Taligale kui Ratsole. Mart Laari püha ja rikkumata nimi pidi puhtaks jääma. Algatuseks vajati tankisti, kes musta töö ära teeks. Isamaaliitlasest tankist Tankistiks sai Isamaale ustav Ando Aron. Nikkolo ja Aron ostsid 1997. aasta veebruaris Taligalt 500 000 krooni eest Ao 3 elamu, mehed said kumbki poole maja omanikeks. Õnn ei olnud aga paraku täielik. Ostetud elamus oli sel ajal vähemalt kolm üürnikku. Need inimesed olid Indrek Rätsep (korter 2), Valentina Norman (korter 1) ja Inna Sundatova (korter 4). Läks mööda natuke rohkem kui aasta. Nikkolo ning Aron saavad lühikese aja jooksul hakkama tehingutega, mis võtaks kadedusest hinge kinni isegi paljunäinud ja -kogenud kinnisvaraaferistidel. Sissejuhatuseks müüb Nikkolo 27. veebruaril 1998 veerandi talle kuuluvast poolest majast 600 000 krooni eest samas majas elunevale nüüd juba sundüürniku staatust omavale Indrek Rätsepale. Nüüd on üritusse kaasatud kogenud kinnisvarahaid Sulo Nigul ja Andres Liinsoo, kes hakkavad esindama kõiki tehingutega seotud osapooli. Samal päeval müüb Nikkolo teise neljandiku samas majas elunevale teisele sundüürnikule Valentina Normanile, aga juba 750 000 krooni eest. Mäletatavasti omandas Nikkolo pool majast 250 000 krooni eest. Temast ei jää maha ka Laari tankist Aron, kes samuti samal 27.veebruari 1998. aasta päeval müüb veerandi Ao 3 elunevale kolmandale sundüürnikule Inna Sundatovale 600 000 krooni eest. Veerandi eest terve miljon Lihtne rehkendus näitab, et Nikkolo ja Aron panid panid kumbki mängu 250 000 krooni, aasta hiljem teenis Nikkolo vaheltkasu 1,1 miljonit krooni ning Aron 350 000 krooni, kusjuures ta jäi veel veerandi majaosa omanikuks. Õppige, head eestimaalased, kuidas äri ajada! Tavamõistus lõpeb otsa, kui Nikkolo ja Aron täpselt 1 kuu ja 3 päeva pärast, 30.märtsil 1998 oma äramüüdud majaosad sundüürnikelt tagasi ostavad, kusjuures sama hinnaga. Vahe on ainult selles, et Nikkolo ostab pool maja tagasi Normanilt ja Sundatovalt, Aron aga veerandi Rätsepalt. Liigne on lisada, et tegelikult figureerivad (ilmselgelt fiktiivsetes) tehingutes maaklerid Nigul ja Liinsoo, kes vastavalt vajadusele esindavad nii sundüürnikke kui ka Nikkolot ja Aronit. Ainult taevased väed ja Mart Laar teavad, miks nii tehti ja kellele see mäng ostude ja müükidega kasulik oli. Aga sellest juba järgmises lehes.

to:tudeng Kas pean jätkama?

Sul on vale nimi, võta endale parem "ahv" või midagi sellist, sest tudeng kui teadmishimuline inimene uuriks teisi allikaid ka peale "televiisori", kus tehakse propagandat, et kõik ilma ajudeta inimesed ikka taipaksid Laari valida. Isemõtlevad inimesed andisd Keskerakonnal2 29 kohta ja see suurusjärk kehtib juba kolmandaid valimisi järjest,.

Sul on jumalast vale info, et isemõtlevad inimesed andsid kesikutele 29 kohta.Kui arvestada teile antud häältest maha tiblade hääled (nt. lasnamäelt sm. Edik Bureðinile antud 14 000 häält), siis ei jääks teile mitte muhvigi ning te jagaksite teise kusekera saatust, värisedes, et kas ikka pääsete üldse parlamenti või ei.

naib et sundyyrnike probleem rikub ja riivab ka nende tundeid, kes varasid kokku krabada said. To tundegile 16.07.30 kirjutaja tunneb ennast ju ilmselt vaga halvasti selle ylekohtu parast, mis osadele inimestele osaks sai. Nyyd siis ryndab igayht, kes teisit motleb kui ta ise.. loomulik enaast kaitsev kaitumine ju..

Mina olen omandireformi ohver ja psühholoogiliselt paljukannatanud inimene, aga tänu Keskerakonnale õnnestus siiski vabamüürlaste küüsist pääseda.

Olen ise tagastatud maja üürnik olnud ja tunnen sundüürnikele kaasa ning just seetõttu ei salli, kui sundüürnikega seoses hämatakse. Kahjuks ei saa ükski sundüürnik või nende majaomanik seda probleemi ise kiretult uurida. Ka artiklist õhkub nii vänget erapooletust, et tekib kahtlus, kas mingit uurimust üldse oli. Sellest on kahju, sest tõelisel uurijal on edaspidi palju raskem tõsiseltvõetavust saavutada. Autor seostab kõike negatiivsest vaid majaomanike halva või lausa jõhkra käitumisega. Ometi mäletan, et ka mulle oli sundüürniku periood psühholoogiliselt raske, ehkki omanikud olid väga meeldivad inimesed. Teadmatus ja riigisektori väikesd palgad ning pensionid olid minu arust kõige hullemad asjad. Suureks mõistatuseks on jäänud mulle paljude sundüürnike majanduslikus mõttes lausa 100% äraspidine käitumine. Näiteks keeldusid paljud oma kortereid tolleaegse suhteliselt madala turuhinnaga ära ostmast ja isegi nn.üürnike EVP laenu taotlemast, ehkki see sisuliselt polnud mitte laen, vaid toetus. Kummalisim oli paljude täpselt ühesugune väide, et: "Seda laenu mulle ei anta." Psühholooge peaks selline õnnetu käitumine kindlasti huvitama. Või leidub sellele mingi psühholoogiaväline seletus? Nagu näiteks usk Keskerakonna veel ahvatlevamatesse lubadustesse. Aga selline usk on ikkagi ilmselt psüühikahäire, kuid ei tuleks süüdistada mitte üürnikke, vaid Riigikogu liikmeid, kes sundüürnikud sellisesse hullukstegevasse olukorda jätsid ning aastaid midagi probleemi lahendamiseks ei teinud.

Ka täna on psühholoogiliselt kõige raskemas olukorras need üürnikud, kes oma vanuse või töövõimetuse tõttu on nii väikese sissetulekuga, et turult Tallinnas elamispinda üürida ei suuda ja kes mingit teist elmispinda ei oma. Ometi ei ole tänase päevani neil inimestel mingit seaduslikku õigust saada asenduspinda varem, kui jõukad ja mitut kodu omavad sundüürnikud. Ma ei ütle, et viimased, kui erastamisel samuti unustatud, ei tohiks midagi saada, kuid kristliku õiglustundega ei ole kuidagi kooskõlas vaeste vanurite ja mitme lapsega üksikemade jätmine järjekorra lõppu ainult seetõttu, et jõukad noored mehed panid end vallavaestena varem kirja.

Siin ei ole midagi rääkida noortest, vanadest , paljulapselistest ega meestest. Räägime ikka sellest, et ühed maksumaksjad ja riigikodanikud said ILMA RAHATA oma kallihinnalise kinnisvara omanikuks ja teised SUNNITI seadusliku aktiga sellest võimalusest ilma jääma. Makse aga maksid ja selle olukorra seadustajaid-poliitikuid pidasid aga ülal MÕLEMAD. Ühed on oma osa oma riigilt kätte saanud, teised mitte. See olukord tuleb selsamal riigil likvideerida. Kõik.

Küll tulevad sobivad ajad ( sõda näiteks) ja siis makstakse kätte!

Ligi 15 aastat on karjutud, et kohe tuleb lahendada ja kõik. Korraga ei ole võimalik. Isegi laevahuku korral pole ükspuha, kes enne paati hüppab. Elu on näidanud, et eelistused ja järjekorrad on väga olulised. Prioriteedid, nagu poolharitlased ütlevad.

ja mille jargi meid siis jarjekorra loppu lykati? ei tea nagu yhtegi syyd endal olevat. Neil hea ilkuda, kes ettepoole sattusid.

Tagastamise järgsetel esimestel aastatel ei tehtud mingeid järjekordi, sundüürnike arvugi ei selgitatud välja. Abijagamine käis üsna suvaliselt ja läbipaistmatult. Mõis kehtestas Tallinnas järjekorda registreerimise, mis lõi mingigi korra, kuid üsna juhusliku korra. Kodude jagamine pole hambatohtri järjekord ega isegi mitte leivasaba. Kas nüüd ei taheta järjekorda õigluse ja mõistuse järgi korraldada sellepärast, et "TEHTUD" saaksid öelda teised, "valed" poliitikud?

sundüürnike probleemi ei saa lahendada vabaturumeetoditega, olukord ju tekitatud regulatiivselt.

Sai ka sellest kadalipust läbi käidud.Viis-kuus aastat võitlust, enne kui jälle oma katuse pea kohale sai.Materiaalset ja moraalset kahju ei oska kokku arvatagi.Ilmselt tuleb kunagi aeg, kus laarlastel-kelamlastel tuleb oma kuritegudest aru anda ja eesti rahvale tekitatud kahju hüvitada.