Suurim süü Eesti mahamüümises on Isamaaliidul ja Laaril.Ja veel julgevad nad rääkida eesti keele ja kultuuri kaitsmisest!Kuidas Isamaaliidu poolt siiakutsutud kolonisaatorid seda kaitsma peaks hakkama?

Vahet pole, kellele mingisugune tehas kuulub. Kapitalil pole rahvust tänapäeval. Oluline on, et tehas töötaks. Et inimesed selles tööd saaksid teha ning et EV eelarvesse maksud laekuksid.

Huvitav mis alal autor lektor on? Sellistest asjadest nagu teenustebilanss ja investeeringutebilanss pole ta vist kuulnudki- ei maksa minna võõrasse kapsaaeda...

Matemaatik on. On eri liik matemaatikuid ja loogikuid, kes arvavad, et puhtalt matemaatika ning formaalse loogika valdamine annab neile võtme mistahes muude teadusalade mõistmiseks. tavaliselt jätavad nad rea nüansse või eeldusi arvesse võtmata ja produtseerivad ainult rumalusi. On ka erandeid, aga kodanik Tõnso nende hulka ei kuulu.

Kapitalil on ikka rahvus ja kodakodnsus küll.Kas ta maksab oma maksud siin või välismaal, sellel on meie jaoks suur vahe!Ainult Janise taolistele demagoogidele pole vahet, kes talle maksb!

Eestis asuv tehas maksab Eestis makse, olenemata, kelle oma ta on. Pole ju nii keeruline?

Autor on kuulnud nii teenustebilansist kui ka investeeringutebilansist. Investeeringute osa on veidi kajastatud ka minu artiklis, detailsema pildi saab aga Eesti Panga materjalidest. Vaadake dokumenti "Eesti Rahvusvaheline investeerimispositsioon ja välisvõlg 31. detsembril 2004. aastal": http://www.eestipank.info/pub/et/dokumendid/publikatsioonid/ seeriad/rip_lyhi/_2005/_11.pdf Tsiteerin: " Väliskohustuste ülekaalu ja nõuetest kiirema kasvu tõttu oli Eesti netoinvesteerimispositsioon 2004. aasta lõpus 126 miljardi krooni ulatuses negatiivne, moodustades 91% oodatavast sisemajanduse koguproduktist (SKP). 75% netoinvesteerimispositsioonist oli pikaajaline kapital. Viimase osakaal on aastaga langenud 13 protsendipunkti võrra. Eesti kõigi sektorite võlakohustused kasvasid aastaga kolmandiku võrra ja olid 31. detsembril 2004. aastal 117 miljardit krooni (ligi 85% oodatavast SKPst). Eesti netovälisvõlg (võla iseloomuga välisnõuete ja -kohustuste vahe) moodustas 26,7 miljardit krooni (19% oodatavast SKPst; vt tabel 4 ja joonis 1). Koguvõlg hõlmas 52% väliskohustuste mahust. Jättes kõrvale otseinvesteeringuettevõtete grupisisesed võlad, moodustasid 63% koguvõlast pikaajalised võlakohustused. Võlanõuete puhul oli tegu valdavalt lühiajalise kapitaliga."

Eesti Vabariigi Väliskaubandusbilansi summaarne puudujääk aastatel 1993-2004 on 219 miljardit krooni. Nii 2003. aastal oli kaubandusbilansi puudujääk 32,3 miljadit krooni, 2004. aastal 32,6 miljardit krooni. Sellest, mida statistika ei näita: Mis puutub nn teenustebilanssi, siis kahjuks ei ole teada, kui mitme miljoni krooni eest Soome ja Rootsi turistid Eestist teenust (peamiselt muda peale määrimine jms kuurorditeenus) aastas ostavad. Ka ei ole teada, kui mitme miljoni eest saavad teenust need kurikuulsad inglise poissmehed. Mis puutub väliskaubandusbilanssi, siis see ei kajasta tõepoolest seda, kui mitme saja miljoni eest Soome ning Rootsi kaubaturistid meilt kaupa (peamiselt toiduained, riidekaubad ja odav alkohol) koju veavad. Siiski võib arvata, et seksi-, kauba- ning kuurorditurismi summaarne kogumõju ei tasakaalusta väliskaubandusbilanssi, see võib viimastel aastatel parimal juhul optimistlikult võttes ulatuda kuni kümne miljardini. Viimased täpsed andmed on 2002. aastast. Siis oli hotellide, laagrplatside jm majutuskohtade realiseerimise netokäive 1,438 miljardit, restoranide, baaride, sööklate ja muu toitlustusteeninduse kogukäive aga 2,265 miljardit. Kokku seega umbes 3,7 miljardit krooni. Paraku on selle 3,7 miljardi sees arvesse võetud lisaks välisturismile ka eestisisene turism ning meie inimeste söömine sööklas restoranis.jms toitlustusasutustes. Seega - kauba jm turism tasakaalustab Eesti väliskaubandusbilanssi mõnede miljardite, ülimalt kümne miljardi ulatuses, aga aastasaldo on miinuses 32 miljardi ulatuses. Samas on tõesti nii, et kui turismi ei oleks, siis oleks EV juba ammu pankrotti läinud. Seega tuleb tõdeda, et õigus oli Endel Lippmaal, kui ta ükskord kuulutas, et Eestis ei ole mitte majandus vaid on "Kadaka turu majandus". Meil tuleb tõele näkku vaadata.

Jänis kirjutas: "Vahet pole, kellele mingisugune tehas kuulub. Kapitalil pole rahvust tänapäeval. Oluline on, et tehas töötaks. Et inimesed selles tööd saaksid teha ning et EV eelarvesse maksud laekuksid." Tegemist on tuntud poliitloosungiga, mida liburaalid on meie noorte peakestesse juba kümmekond aastat tampinud. Mina ütleksin nii: "Kuigi kapitalil (s.t kroonil, sendil ja dollril) ei ole rahvust, on kapitali omanikul üldjuhul rahvus. Ilma rahvusliku eneseidentiteedi, kodu ning juurteta inimesi on ettevõtjate hulgas vähe. Välisomanik teeb kõik selleks, et tema tootmine oleks võimalikult odav, palgakulud oleksid minimaalsed ja et makse tuleks riigile võimalikult vähe maksta. Vahe tuleb sellest, et kasumi, mis ta teenib, viib välisomanik Eestist välja. Kodumaine väike- ning keskmine ettevõtja kulutab aga peaaegu kogu oma kasumi Eestis. Eestlaste eraomanduses olevaid suurettevõtteid meil ju peale "Kalevi" kommivabriku vist enam ei ole.

Iga omanik teeb kõik, et tootmine oleks võimalikult odav. Nii välis- kui kodumaine omanik. Alates 1991. aastast on kogunenud suur hulk lugusid, kus eesti tööinimesi on kiusatud, tüssatud või petetud justnimelt kodumaiste kapitalistide poolt. Maksude maksmises pole samuti põhimõttelist vahet, pettureid leidub nii välis- kui kodumaiste ärimeeste hulgas. Hansapank annab ju Eesti inimestele tööd edasi ning maksab makse ka. Kasumi investeerib ka kodumaine kapitalist välismaale - millega muuga LHV ning investeerimisfirmad hr. Tõnso arvates siis tegelevad?