Eesti müüdi välisomandisse võileivahinnaga

TÕNU TÕNSO,      20. aprill 2005


Ekspordivõimetuse tulemusena on Eesti Vabariigi välisvõlg kiiresti kasvanud. Kui 1996. a I kvartali lõpus oli koguvälisvõlg 13,8 miljardit krooni, siis viimastel aastatel on välisvõlg kasvanud rekordilise kiirusega.



Ekspordivõimetuse tulemusena on Eesti vabariigi välisvõlg kiiresti kasvanud. Kui 1996. a I kvartali lõpus oli koguvälisvõlg 13,8 miljardit krooni, siis viimastel aastatel on välisvõlg kasvanud rekordilise kiirusega.

2003. a lõpus oli Eesti Vabariigi koguvälisvõlg 88,5 miljardit krooni, 2004. a lõpuks aga 117,0 miljardit krooni. Järgmises tabelis on toodud EV koguvälisvõlg ja selle komponendid:

	1996	1997	1998	1999	2000	2001	2002	2003	2004
Krediidiasutused (mld kr)	4,0	14,4	13,0	15,2	18,4	20,0	25,9	37,1	59,9
Otseinvesteeringud: grupisisesed võlad (mld kr)	5,4	7,5	8,0	10,1	11,8	14,9	16,2	20,5	23,0
Valitsemissektor (mld kr)	2,7	2,8	3,1	3,7	3,2	3,0	3,4	3,7	4,0
Keskpank (mld kr)	1,5	0,4	0,0	0,0	0,1	0,0	0,3	0,5	0,5
Muude sektorite laenud, võlakirjad, kaubanduskrediidi võlad jms (mld kr)	5,2	11,7	15,1	15,8	17,1	20,1	24,5	26,7	29,6
Koguvälisvõlg (mld kr)	18,8	36,7	39,2	44,8	50,6	58,0	70,3	88,5	117,0

Kui selline koguvälisvõla kasv peaks jätkuma veel mõne aasta, siis jõuame tõsiste võlateenindamisprobleemideni.

Viimased kaks aastat on koguvälisvõlg kasvanud eksponentsiaalselt. Kui vaadata aga koguvälisvõla komponente, siis näeme, et eksponentsiaalselt on kasvama hakanud just nimelt krediidiasutuste võlg.

Mullu ületas krediidiasutuste võlg poole koguvõlast. Samas pakutakse inimestele (tarbimis-)laenu 0%–2% intressimääraga. Arvata võib, et esimese suurema tagasilöögi puhul meie laenumull lõhkeb ning võlgnikud peavad hakkama oma laenu toel ehitatud güprokmajadest välja kolima.



Suured arvud

Inimene kujutab üsna hästi ette "keskmise" suurusega arve. Selliste arvudega kirjutatakse ta kuupalk, elektriarve suurus, leivapätsi ja piimapaki hind. Kui arvud, mida tuleb silme ette manada, muutuvad suuremaks või väiksemaks, siis kujutlus hägustub.

Inimene teab koolist, et miljonis on tuhat tuhandet, miljardis aga tuhat miljonit. Kui inimesele öelda, et EV koguvälisvõlg on 117 miljardit krooni ja EV väliskaubandusbilansi summaarne puudujääk aastatel 1993–2004 on 219 miljardit krooni, siis ei oska ta nii suurte arvudega suurt midagi peale hakata.

Juhul kui koguvälisvõla eksponentsiaalne kasv jätkub, siis võib juba aasta pärast EV koguvälisvõlg olla võrdne SKP-ga.
Graafikult näeme, et viimastel aastatel on väliskaubandussaldo suhe eksporti stabiliseerunud 43% peal. See tähendab, et kui me ekspordime 100 krooni eest, siis me impordime 143 krooni eest.
Ja niiviisi, müües välismaale kaupa 100 krooni eest ning sisse ostes näiteks 143 krooni eest olemegi jõudnud olukorrani, kus EV väliskaubandusbilansi summaarne puudujääk aastatel 1993–2004 on 219 miljardit krooni.

Eri riigid on majanduslikult erinevates olukordades. Meie üritasime kopeerida Ameerika Ühendriikide majandusmudelit. Me unustasime ainult ühe esmapilgul tühise asja – meil ei ole lennukikandjaid, millega saab USA kombel maailma majanduses toimuvaid protsesse omale soodsasse voolusängi suunata.

Kapitalistlikus majanduses valitseb halastamatu konkurents nii ettevõtete kui ka riikide vahel. Üheks reegliks selles konkurentsis on "Ekspordi või sure!"

Naiivsed ilma kapitalismikogemuseta inimesed ei uskunud 1980. aastate lõpus jutte armutust majanduskonkurentsist. Lääs oli see koht, kus poeletid on tulvil täis odavaid kaupu – selle peale, kust need sinna saavad, ei mõtelnud keegi. Paraku ei olnud Nõukogude inimese unelmate Läänt mitte kusagil.



Välismaa muudeti noorte unistuseks

Meie valitsuste soositud ideoloogia lausa nõudis kõige võileivahinna eest välisomandisse müümist. Sellele küsimusele, mis siis maast ja varast ilmajäetud inimestest saab, pakuti välja lihtne lahendus – mingu välismaale kalkuneid kitkuma.
Kuigi kodust eemale kistud lagunevate peresuhetega võõrtöölise elu pole meelakkumine, muudeti see paljude noorte unistuseks.
Ka Euroopa Liidu suhtes ei maksa teha üleliigseid illusioone. Tegemist on kunagise „terase- ja söeliidu" järeletulijaga, mis üritab kaitsta ennekõike vanade ELi maade suurettevõtete huve. Eesti hädade põhjuseks on see, et me ei soovi arvestada läänemaailma reaalsustega.

Toimunud muutused on võtmas pöördumatut iseloomu. Tuleb tunnistada, et me oleme sattunud neokoloniaalsesse sõltuvusse ja meie probleemid on sarnased pigem klassikalisele Ladina-Ameerikale kui klassikalisele n-ö „arenenud riigile".

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (10)