TO: maali maalt 2012-07-18 12:42:53

Sellist lollust võid sülelapsele mögiseda.
Plaanikomiteest läksid teele Eesti riigi varud Venemaa närakatele õgimiseks.
Sealt saadeti liha-ja piimarongid okupantide peamistesse linnadesse Leningradi ja Moskva.
Ühtegi grammi ei tohtinud enne eestlaste toidulauale jõuda kui see sovetiokupantide kants oli toidetud.

Sihuke värk selle plaanikomiteega.
Maalikesel pole mõtet siin hämada, need inimesed on veel elus, kes sellel ajal töötasid ja teadsid, mis sigadusi tehti eestlaste ja Eesti riigiga

_Lemme Krimm 2012-07-18 17:06:11
Väga hea artikkel!
Mina oleks hr.Savisaare asemel juba aasta tagasi pöördunud Euroopa Kohtu poole.

IRW IRW IRW

Euroopa Kohus polegi veel hakanud tõepoolest neid eelmise sajandi kommunistimuumiaid avalikkuse ette tirima.
Las läheb ots lahti.....selgitagu maailmale, mida nad tegid haisva vene okupatsiooni ajal Eesti riigi pinnal.

Mõnuga ootaks kohe sellelaadse teema algamist

Meil on praegu 21 aastat Eesti "Iseseisev" Vabariik ja kuidas meie riigiaparatuur töötab?
Pole midagi, varsti hakkate kõike EL saatma ja mitte keegi konn ei mögise.
Süüriat tahate saada, aga eestlased enne lasevad ennast ära tappa. kui rahva tapjatele vastu hakata. Kui keegi saab vähem peksa, siis õhutatakse tuld, et ka tema saaks kogu raha eest.

Seda küsige valitsevalt ladvikult, kes teid tahab nii meeleheitlikult viia 5 rikkama riigi hulka tagantpoolt!

Prokuratuuri seisukoht on ,et kuna asi on poliitilise iseloomuga siis kommentaari ei avalda. Nii lihtne see ongi, sest paras peavalu oleks Savisaare väidetele vastata.Loomulikult on asi poliitiline, sest see on poliitiliseks tehtud Savisaare ja tema partei suhtes. Teemat kokku võttes elaksime nagu mõnes maailma diktaatorlikus riigis, sest esitatu vastab nendele tunnustele

Eesti on alates 2007 aastast diktatuuri riik, aga dementsed eestlased seda ei mõista

Selle kirjatükiga garanteeris Savisaar lõplikult fakti, et teda ei lastagi kunagi võimu juurde. Ei ole Edgaril enam kavalust, teravust ega strateegilist mõtlemist. On üksikud hambutud rünnakud, kuid tervikuna tuleks ikka Hundisilmale ära kolida ja partei juhtimine Kadrile usaldada.

kriibu sõnnik on ikka kohe alguses.
seal eespool yks seal raagib oigsusest, teate mis, mitte lihtinimesel vaid inimesel kes musti tegusd läbi näeb, vaat temal pole kunagi yhelgi ajal õigust olnud.Musti /loe räpaseid/ inimesi on palju

Ken Barbi. Selle kirjatükiga tõi Savisaar päevavalgele tegelikud mängud telgi taga

Õhus ripub kahtlus, et kaitsepolitsei uurib kriminaalasja raames Keskerakonna esimees Edgar Savisaare võetud laenu ühelt Liechtensteini ärimehelt.
Kriminaalasjast kirjutas esimesena Savisaar ise tänases Kesknädalas. "Laekunud on informatsioon, mille kohaselt Eesti prokuratuuri korrespondentsis välisriigi ametivõimudega on mulle omistatud menetlusõiguslik staatus. Olen teada saanud, et minu isikut käsitletakse nendes dokumentides „kahtlustatavana“ ja isegi „süüdistatavana“," kirjutas Savisaar.

Kahe aasta eest selgus, et Savisaar on võtnud 2,7 miljonit krooni laenu pisiriik Liechtensteini advokaat Peter Kaiserilt. Eile selgus, et Savisaar on endiselt võlgu kahele eraisikule 207 399 eurot ehk 3,2 miljonit krooni. Eraisikute nimesid pole ametlikult sel aastal välja öeldud, aga Kaiseri nimi võlausaldajana on teada juba aastast 2010 ning Eesti Päevaleht kirjutas eelmisel aastal, et teise laenu andis talle Keskerakonna juhi kauaaegne sõber ja seltsiline Aleksander Kofkin.

Savisaar teatas 2010. aastal, et laenas Kaiserilt raha kaheksaks aastaks ja kaheksaprotsendilise intressiga. Äripäev arvutas tollal, et Savisaarel jäi tema palka ja lisatasusid arvestades peale laenumaksete maksmist elamiseks kätte 5000 krooni.

Liechtenstein on kõigest 35 000 elanikuga vürstiriik Šveitsi ja Austria vahel, kus üheks peamiseks sissetuleku allikaks on finantssektor. Liechtensteini riigikaitse ja välissuhete korraldamisega tegeleb Šveits ning just Šveitsi õiguskaitseorganitele esitas Põhja ringkonnaprokuratuur õigusabi palve.

"Edgar Savisaar peab oma artiklis silmas üht kaitsepolitseiameti menetluses olevat kriminaalasja, mille raames saatis prokuratuur Šveitsi õiguskaitseorganitele õigusabipalve. Lõplikku vastust sellele õigusabipalvele ei ole veel saabunud. Kriminaalasjas ei ole kellelegi kahtlustust esitatud," kommenteeris Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põder, kes rohkem midag ei täpsustanud.

Märkimist väärib, et kuna nii Šveitsi kui Liechtensteini jõukus toetub paljuski nende vägagi rahvusvahelisele finantssektorile, siis kurdavad paljude riikide õiguskaitseorganid, et šveitslastega on raske maksusid ja muid rahandusküsimusi puudutavatel teemadel koostööd teha, sest šveitslased pole koostööst huvitatud.

Kaitsepolitsei huvile just tema laenu vastu viitas ka Savisaar ise Kesknädalas. "Panin tähele, et prokuratuuri argumentide tase on kahjuks madalalaubaline. Nii väidab prokuratuur mulle antud laenude usaldusväärsuse diskrediteerimiseks, et ükski pank ei laenavat midagi minusugusele nõrga tervisega inimesele. Pean ka selle seisukoha vaidlustama, seda enam, et Eesti krediidiasutused on minu tervise suhtes teistsugusel arvamusel," lausus 62aastane Savisaar, kes sai 2003. aastal südamerabanduse.

Lõpetuseks tasub märkida, et Eesti mõistes pole Savisaar sugugi vaene mees, pigem vastupidi. Talle kuulub 14 hektari suurusel maatükil asuv Hundisilma talu Lääne-Virumaal, mida ei koorma üksi hüpoteek. Lisaks kuulub talle firma Fixor Holding, millele kuulub kunagi korraliku skandaali tekitanud suvila Keila-Joal ning üks saar Lämmijärvel.

Kõige huvitavam lõik selles loos on kajastamata.Savisaar väitis,et Šveitsi Prokuratuur vastas eestlaste õigusabipalvele.Kusjuures vastuses süüdistas Eestit poliitilises "kalastamises".Täpseks tsiteerimiseks peab tal tolle dokumendi koopia olema.Kuidas ta selle sai?Selge on,et Eesti prokuratuur pole teda ei üle kuulanud,kahtlustust esitanud ega ammugi veel toimikuga tutvustanud.Ja milliste materjalide alusel Šveits niimoodi ametlikult vastas?Kui tal need materjalid on,saab ta küll Amnesty poole pöörduda ja tõendatult vägeva skandaali korraldada.

Teisalt on sügavalt kaheldav, et Šveitsi õiguskaitse kasutab šargoonseid väljendeid. Tegemist on riigiorgani pördumisega teise riigiorgani poole. Rohkem sarnaneb see tüüpilise Savisaare võttega, naeruvääristada ja suunata tähelepanu kõrvale, mida ägedamalt Savisaar tõmbleb seda sügavale sohu ta vajub, see on juba nähtud-kuuldud. Järelikult on mida karta.

Kesikud on lausa marru läinud - duo Priit ja Priit, pritsib sappi ja tatti...ju siis tabasid kommijad otse kümnesse.
Ükskord tulevad ka KE valgustkartvad, et mitte öelda mustad teod, päevavalgele tirida.... Tüübid tuleb, kui tuba reostanud kassid, ninapidi oma mustusesse suruda ja tagaots tuliseks teha...

TO: mõtleja 2012-07-18 17:27:35

Huviga loeks, mis poliitilisusest siis jutt käib.
Me oleme ju täiskasvanud inimesed ja teame kõik, et vanad kommunistid viskasid punapiletid sahtli peitu ja tegid Keskerakonna.
Aga mis poliitikast jutt käib, seda ei juleta välja öelda....kommunism ju kuritegelikuks kuulutatud

Ehk räägid, Lemme Krimm, ka meile nendest tegelikest mängudest? Liht lausete ja lihtsate sõnadega?

Et mitte kohe alustada kõige tumedamais värvides, nimetaksin esmalt Eesti Riigiarhiivis olevat, hilisemalt ENE peatoimetajalt Gustav Naanilt 24. juunist 1981 pärinevat pöördumist EKP KK poole Mõtted ideoloogilisest situatsioonist. Selles ta soovitab: “On tarvis teooria täpse snaiperitulega maadligi suruda “neljakümne bande” ja neil, kes võimalik, et järgnevad, mitte lasta tõsta pead ja veel enam tõusta vastulöögiks.” (ERAF Tõnismäe arhiiv f 1, n 302, s 568)
Bötkeri, Ildi ja Mõtuse protsess polnud poliitiline?
Arhiividokumendid kõnelevad paraku teist keelt. 20. veebruaril 1986 on Eesti NSV KGB esimees Karl Kortelainen EKP KK esimesele sekretärile esitanud salajase õiendi aastail1983-1985 Eesti NSV territooriumil noorsoo hulgas aset leidnud negatiivseist nähtustest (salajane kiri No 189). Dokument on huvitav selle poolest, et sealt võite leida mõne täna keskikka jõudnud tuntud ühiskonnategelase nime. 11. augustist 1986 pärineb sama asutuse osakonnaülema E. J. Selgali salajane, EKP KK-le saadetud õiend tingimustest ja teguritest, mis põhjustasid negatiivsete nähtuste tekkimist ENSV noorte hulgas (1983.-1986. aasta operatiivolukorra analüüsi baasil) (ERAF Tõnismäe arhiiv f1, n 302, s 499). Selles dokumendis esinevad Peeter Bötkeri, Toomas Ildi ja Margus Mõtuse nimed.

Kuhu kadus Arnold Rüütli kõne?
Mitu aastat tagasi, kui Tallinnasse polnud veel ehitatud Lähimineviku okupatsioonide muuseumi ja selle töötajail oli muuseumi vajadusteks koostatava videofilmi sarja koostamine pooleli, tekkis Isamaaliidus mõte ETV filmiarhiivi materjalide põhjal ise kokku monteerida videofilm murrangulistest kaheksakümnendate aastate lõpust Eestis.
ETV filmiarhiivi töötajad olid vastutulelikud ning lubasid meil endil läbi vaadata arhiivis olevaid kassette ning üles kirjutada lõigud, mida ümber lindistada tahame. Nad ütlesid meile kohe, et arhiivis pole midagi neil aastail toimunud poliitiliste kohtuprotsesside kohta. Tahtsime, et meie videofilmil oleks ära toodud tolleaegse ENSV Ülemnõukogu presiidiumi esimehe ja EKP KK büroo liikme Arnold Rüütli esinemine Eesti televisioonis seoses Nõukogude armee 70. aastapäevaga (!). Vastavalt Rahva Hääles 23. veebruaril avaldatud tekstile kritiseeris ta selles nn Balti küsimuse ülestõstmist Ameerika Ühendriikide poliitikute poolt ning ütles igal realistlikult mõtleval inimesel selge olevat, et “mingit tagasiteed kodanliku Eesti Vabariigi juurde ei ole ega saagi olla…”. A. Rüütli kõne oli osa EKP Keskkomitees koostatud Eesti Vabariigi 70. aastapäeva tähistamise vastuabinõude plaanist.
Ehkki ETV videoarhiivis on salvestisi igasugusest tühjast-tähjast, polnud see salvestis enam säilinud (selline oli vastavale kirjalikule järelepärimisele ETV videoarhiivi antud vastus). Arhiivis olid videosalvestused 24. veebruaril 1988. A. H. Tammsaare monumendi juures toimunust ja EKP KK poolt tolleaegse nimetusega Võidu väljakul korraldatud protestimiitingust ning kommunistlikule parteile vastuvõetavas suunas Estonia kontserdisaalis korraldatud rahvakoosolekust. Et vastuabinõude plaan oli olemas, kinnitab EKP KK sekretär K. Vaino salajane raport Moskvasse (07-031 27.01.88) millega võite tutvuda Eesti Riigiarhiivi Tõnismäe osakonnas Tallinnas.
Eesti Raadio fonoteegis polnud samuti helilindistusi poliitiliste kohtuprotsesside kajastusest tolleaegseis uudistesaadetes. Nagu arvata võite, polnud seal ka väljavõtet Arnold Rüütli kõnest 23.02.1988.

Havi käsul - NLKP KK tahtel Rahvarinne sündigu!
Paljud, kes on huvitatud lähiajaloost, kinnitavad, et oli olemas NLKP KK Poliitbüroo salajane ringkiri 25. aprillist 1987, milles olevat antud korraldus asutada liiduvabariikides Rahvarinded perestroika toetuseks ning tehtud KGB-le ülesandeks ustavate isikute kaudu tagada parteiline kontroll selle üle. Olevat soovitatud eksperimendi korras alustada Rahvarinde loomisega ENSV-s kui ühes arenenumas liiduvabariigis. Rahvarinde teemat puudutades ei soovi ma vähemalgi määral varju heita meil Rahvarindega liitunud inimestele, kes ei saanud teadlikud olla Rahvarinde loomise tagamaadest. Lisaks oli see reaalne võimalus elu veidigi demokratiseerida.
Küsite teie ja küsin minagi, kus on see dokument. Minule vastati Eesti Riigiarhiivi Tõnismäe osakonnas, et sellise tähtsusega dokumente liiduvabariikide Kommunistliku Partei Keskkomiteedes ei säilitatud ega kopeeritud, vaid tagastati peale sellega tutvumist NSVL Liidu Kommunistliku Partei Keskkomiteele. Eesti Riigiarhiivis olev säilik – f.1, n.4, s. 7082 aga kinnitab, et EKP KK büroo istungil 26. aprillil 1988 võeti vastu otsus moodustada EKP KK büroo juurde komisjon vabariigis perestroikat toetava RAHVARINDE loomiseks. Istungit juhatas EKP KK I sekretär K. Vaino ning sellel osales ka ENSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees K. Kortelainen. Kui keegi väidab, et valetan, peab ta tõestama, et sellist dokumenti Eesti Riigiarhiivi Tõnismäe osakonnas tõepoolest pole. Või on see kadunud, nagu peale minu mõningast huvi enne taasiseseisvumist ilmunud Edgar Savisaare raamatute vastu need kadusid Tallinna Linnaraamatukogu laenutusosakonnast.

EKP KK osalus Loomeliitude Pleenumil
Kahtlemata oli 1.-2. aprillil Toompeal toimunud Loovate Liitude ühispleenumil positiivne roll meie lähiajaloos. Ei taheta aga meenutada seda, et selle ettevalmistamisel osales ka EKP KK. Peale ühispleenumi eesmärkide etteütlemist töödeldi ka loominguliste liitude juhte. K. Vaino töötles (või KGB keelepruugis profülaktiseeris) V. Beekmani, G. Aljošin M. Mikiveri, N. Ganjušov J. Räätsa, A.-B. Upsi M. Soosaart, I. Toome E. Põldroosi, A.-B. Upsi H. Toomingat ja N. Ganjušov J. Jaamat.
Seoses sellega, et Toompeal toimunu väljus EKP KK poolt etteantud raamidest, samuti 25. märtsil A. H. Tammsaare mälestusmärgi juures toimunud, märtsiküüditamise aastapäevale pühendatud rahvakogunemisega, vaatas EKP KK 4. aprillil läbi salajased ettepanekud ühiskonnavastaste ilmingute edasiseks lokaliseerimiseks ja ärahoidmiseks vabariigis (ERAF, f.1, n. 302, s. 508). Ettepanekute punktis 3 kohustati Eestimaa KP linna- ja rajoonikomiteesid:
- vastupropagandistliku töö teostamiseks ühiskonnavastaste aktsioonide liikmete hulgas operatiivselt formeerida ja suunata koosseisult väike, kuid hästi informeeritud ja vastuargumentatsiooniga ettevalmistatud, poleemikat valdav, aktiivselt tegutsev parteiaktiiv, kes suudab vastulööki anda vaenulikele laimule, läbi viia diskussiooni pinge maandamise eesmärgil, otsima konstruktiivseid lahendusi jõus olevate seaduste raamides;
Punktis 5 kohustati ENSV Riiklikku Televisiooni- ja Raadikomiteed:
- aktiivselt kasutama televisiooni võimalusi toimunud kogunemiste perestroika, demokratiseerimis- ja avalikustamisprotsessi pidurdava, ühiskonnavastase iseloomu näitamiseks.
Punktis 6 kohustati KGB-d, Siseministeeriumi ja ENSV prokuratuuri:
- võtma administratiivvastutusele 25. märtsil k.a. (1988) ühiskonnavastasest kogunemisest osavõtjaid ning teatama sellest massiteabevahendites;
- jätkama ekstremistlikult häälestatud natsionalistide poolt korraldatud kogunemistele pääsu takistamist, viima nendega tugipunktides (?) ja töökohtades läbi profülaktiseerivaid vestlusi;
- vabariigi prokuratuuriorganeil viia kindlaksmääratud isikutega, kes peavad ennast Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei liikmeteks, läbi neid hoiatavaid vestlusi konstitutsioonivastases (!) tegevuses osalemise pärast;

Väljavõte EKP KK büroo otsustest nn ERSP küsimuses. Dokumendi arutamise juurde EKP Keskkomitees olid kutsutud ENSV prokurör Leo Urge, ENSV Siseminister Marko Tibar ja ENSV justiitsminister Advig Kiris.
ERSP on parteilastele pinnuks silmas
31. jaanuaril 1989 EKP KK esimese sekretäri Vaino Väljase poolt alla kirjutatud protokolliga No 78, mis kandis pealdist Täiesti salajane (Erilise tähtsusega, erikaust), fikseeriti EKP KK büroo otsus: Niinimetatud “Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteist” ja tema tegevusest. Dokumendis on öeldud:
ERSP põhikirjast ja teistest dokumentidest on näha, et tal on separatistlik, sotsialismi-ja nõukogudevastane suunitlus. Nii on Põhikirjas kirjutatud, et eesmärgiks on “Iseseisva demokraatliku Eesti riigi taastamine”. Sisuliselt “Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei” ei tunnista vabariigi valitsust ja kommunistlikku parteid, lugedes neid “okupatsioonirezhiimideks” (ning) suhtub eitavalt Konstitutsiooni ja teistesse ENSV seadusandlikesse aktidesse.
Samas dokumendis oli ka öeldud:
- kontsentreerida eriline tähelepanu poliittööle Rahvarinde aktiiviga, Töökollektiivide Ühendnõukogu ja Töökollektiivide liiduga – eesmärgiga konsolideerida perestroika pooldajaid.
- ENSV Prokuratuuril tuleb juhul, kui ERSP jätkab õigusvastast tegevust, võtta tarvitusele seadusega ettenähtud abinõud.
Dokumendi arutamise juurde EKP Keskkomitees olid kutsutud ENSV prokurör Leo Urge, ENSV Siseminister Marko Tibar ja ENSV justiitsminister Advig Kiris.
Kui keegi kahtleb ka selle dokumendi olemasolus, soovitan kontrollida Eesti Riigiarhiivi Tõnismäe osakonnas (ERAF, f1, n5, s 139).
Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komitee esimees K. Kortelainen esitas 16. detsembril 1988 EKP KK esimesele sekretärile V. Väljasele salajase õiendi olukorrast ja protsessidest Eesti Evangeelses Luteriusu Kirikus (salajane õiend No 1764 06.12.88. a). Eriti häiris Julgeolekukomiteed, et mitmed pastorid olid oma tegevuse sidunud Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Parteiga. Komitee arvates nõudis EELK kasvanud aktiivsus Usuasjade volinikult ning linnade ja rajoonide täitevkomiteedelt viivitamatute abinõude tarvituselevõttu, EELK ja tema funktsionääride tegevuse piiramist ning kontrolli kõvendamist mitteformaalsete religioossete struktuuride üle vabariigis (ERAF f1, n 302, s 565).