Metsasusekohta mingit üht näitajat isku ei saa. Nii on metsamaaks loetud ka puhtalt mittepõllumaad (nt rannaaäräd, sood) ja võsa. Tegelikult peaks mejje puidutagavara väärsuse andma valem: metsa pindala • metsa kogus • puidu väärsus. Võsa annab väikäse koguse, samuti on suuresti erineva väärsusteguriga nt tamm ja lepp.
Pindalaliselt loeti 100a tagasi Eesti metsasuseks ainult 14-19% sest metsa kasutatti kõikjal ning puudus peremehelik lähänemine. Edaspidi on metsasus tasapisi kasvand ning täna innatakkse se olevat 50% kandis. Suurim metsasus olevat Iiumaal 70%, väiksäim Tartumaal 37%.
Arukamapildi annab metsa ektaritagavara. Tartumaal Aaslavavallas on se 215tm, Mäksavallas 132 ja Piirissaarel ainult 45. Kõige kõrgem on se aga Elva linnas - 231tm. Kess Elvas käind se teab et võsa ja rämpsu säl polegi, igal pool majade vahel ja linnaääräs mets mis mets.
Erakätäs onn Eestis täna 48% metsa tagavarast.
Puistute vanust innatakse rühmiti: on keskealised, küpsend ja üleseist puisturühmad.
Männikutest on 48% vanuses 61-100, 23% üle 100a. Kui mahavõtta ka vanim rühm sis istutatud on noort rohkem, seega kasumiga.
Kuusikutega on suhe enamvähäm tasa, kurta ei saa.
Kaasikutes on äärmusrühmikaedes samuti kasum sees. Aga auk on sees 21-40 aastastes, järälikult oli nende istutusaastateks 1970-1990. Järälikult annab se tunda sajndi teisel poolel. Sageli polegi se lohakusest vaid teise puuliigi eelistamisest. Eriti torkab se silma aavikutenäol sest 31-40-aastaseid on vaid 3%, alla 10-aastaseid aga 20%. Selge aava eelistamine.

Muidugi oleks arukas metsa mitte lasta raiskuminna ent segavad mitu tegurit. Kõigepäält looduskaitse mis piirab ligi viiendiku küpse metsa mahavõtmist. Edasi lähäb osa metsast ukka sitikate ja kasvajatetõttu, osa ukub tormis. Nään metsas ja metsavahel liikudes sageli kuidas mets kõduneb ehki võiks puidu tasuta sooviatele väljaanda.
Veel piirab lankide nõutud vahekaugus. Nii ei saa ka lähiaastatejooksul mahavõtta küpsend metsa ka metsarikastes kohtades. Põhimõtteliselt on se arukas piirang. Prasilis Amasoonaseääräs nägin ise kuidas metsa ävitatakse kilomeetrite pikkuselt, lanke piiravad mejjemõistes piirideasemel jõed.
2009.a moodustas Tartumaal ooldusrajje rajjetest kokku 21%, sellest 15% arvendusraidele. Lisaks 3% ni valgustusrajjet kuiga ravirajjet. Viimaseid ei taha just erametsaomanikud teha. Kas alainnangust või laiskusest sest saadava puidu kogus töötunnikohta tuleb mitu korda väiksäm kui lageraidekorral.
Nii et metsasusega on meil kõik korras, onn olemas ka pindalaline tagavara. Metsa töötlemisele avaldab päämõju muidugi nõudmine. Kui etkel se ongi alla pakkumise sis ajaga lähäb mejje mets enam inda. Põhirõhk tuleks aga panna metsa tervisojjule ning liigilisele tagamisele. Metsa kasutamises aga tuleb toorpuidu väljaveole panna päälä piisavalt kõrge maks et se nulliks müügistsaadava kasu. Me peaks ise oma puitu töötlema sest valmistoodang annab tihukohta palju suuremat tulu ning sellega kaasnevad ka kümned tuhanded uued töökohad.

Tänan põhjaliku ülevaate eest metsade hooldamise ja seisundi kohta.Nii täpselt tavakodanik sellest ei tea.Samas ei taha kuulda kellegi teise siin esineva loosunglikku statistikat.
Kuid seleta mulle:
1.Miks metsaraie on nii lohakas-lankudel ebaühtlase kõrgusega tüügastik ja koristamata või halvasti koristatud oksarisu, mida võiks ju hakkepuiduna kasutada.
2.Miks võetakse maha noor puu?Metsaveoautodel on tihti koormaks vaid peenike mänd või kuusk.
3.Miks saadetakse välja massiliselt ümarpuitu?Igas sadamas on palgimäed, mis ootavad laevale laadimist.
4.Kui meil metsa nii palju on, siis miks ei jõua pensionär või mittejõukas inimene enam küttepuid osta?Samas aetakse puu elektrijaamade ahju(Narva).Kas see on heaperemehelik?kellele see kasulik on? Ning siis tullakse kõrgemalt poolt välja ideega, et inimestele võiks küttepuid müüa järelmaksuga, tekitades juurde uusi võlaorje.
5.Kõik ju näevad, et selle ilusa Eesti metsastumis% taga on ka äsja istutatud noorendikud, võsa, raba jm.Kellele puru silma aetakse?
6.Kas pole mets saanud järjekordseks rahva vara mahaparseldamise objektiks, millega rikastuvad igat masti suli-ärimehed ja saab auke lappida valitsus?Kõik teame ka, millised tagajärjed olid, kui seesama klikk kaotas metsavahid ja metsnikud ning sellele järgnes vargus ja hirmus laastamistöö metsas.
Need pole vaid minu küsimused, neid esitatakse rahva hulgas ja vangutavad päid vanad metsamehed.
kas me tõesti tahame, et aastate pärast on mets meil samasugune haruldus kui Inglismaal või mujal?Tean ka, kuidas Rootsis ja Soomes oma metsaga ümber käiakse-ülima hoolega ja majanduslikult.
Muide veel: mis saab meie vähestest kaasikutest ja veel allesolevatest haavikutest?kas need puud jäävad vaid õue iluks või reservaadieksponaatideks?Kunda haavamassi tehast laiendatakse?Mass veetakse välja?

Alasti tõde metsa kohta:

AUDIT: Riik tahab Eesti metsast lagedaks raiuda (44)
Toimetas Sander Silm
15. oktoober 2011, 20:08
(Aldo Luud)
Suurenda

Riigikontrolli äsjaavaldatud aastaaruanne kritiseerib metsanduse uut arengukava, mille kohaselt iga-aastased raiemahud sisuliselt kahekordistuksid, mis omakorda tooks kaasa selle, et aastakümnete pärast kimbutaks Eestit puidupuudus.

15. veebruaril 2011 kinnitas Riigikogu "Eesti metsanduse arengukava aastani 2020", kus oli muuhulgas kirjas, et riigi ja eraomanduses olevatest metsadest tuleks aastas raiuda 12-15 miljonit kuupmeetrit puitu ehk ligi kaks korda rohkem, kui raiuti 2009. aastal.

Suurema raiemahu võimaldamiseks nähakse arengukavas ette, et lõdvendada tuleks raietingimusi ja alandada metsa raievanust.

Riigikontrolli hinnangul ei ole aga raiemahtude suurendamine kavandatud ulatuses kestlik, kuna 20-30 aasta perspektiivis ei ole ka praeguste raiemahtude juures looduskeskkonda ning metsasektori elujõulisust kahjustamata võimalik soovitud raiemahtu säilitada.

Näiteks eeldatakse arengukavas, et järgneval 10 aastal tehakse riigimetsas lageraiet kuni kaks korda suuremal pindalal ehk senise 7300 ha asemel kuni 15 000 ha aastas.

Riigikontroll auditeeris 2010. aastal riigimetsa majandamise jätkusuutlikkust ja tõdes, et senist raiemahtu ei ole riigimetsas võimalik pikaajaliselt säilitada, rääkimata selle suurendamisest.

Riigimetsast lageraiete tegemise jätkumisel praeguses mahus väheneks järgnevatel kümnenditel märkimisväärselt raieküpsete metsade pindala paremates metsatüüpides ning muutuks oluliselt selle liigiline koosseis, halveneks ökoloogiline seisund ja väheneksid järsult raiemahud.

Sarnase järelduseni on jõutud ka arengukavas, kus tõdetakse, et kavandatud raiemahu juures noorenevad oluliselt majandusmetsade männikud, kuusikud ja kaasikud. Näiteks väheneb 2040. aastaks kaks korda raieküpseks saavate männikute pindala ning suureneb kuus korda kuni 30aastaste männikute pindala. Raieküpseks saavate männikute pindala oluline vähenemine tekitab tulevikus puidu puuduse, mis kahjustab oluliselt metsatööstussektori pikaajalist konkurentsivõimet.

Seejuures suureneb raieküpseks saavates männikutes aastast aastasse soostuvate ja soometsade osakaal, kust kallist saepalki saadakse vähe ja kus raietingimused on pehme soomulla tõttu rasked.

Tänu Reformierakonnale jääb ära ka Otepää MK etapp!

tänu Edgarile saab tavlev kelgitada. Olgu kiidetud tema pühaduse nimi- spasibo Jedgar !

too suustaja! Täpsusta kõigile, mis MM etapi kuulub reformierakond pädevusse ja kas Eesti üldse veel täpselt põhjust oskab öelda?

põhjus ses et suured ja vägevad...ning suusailmas norrakad kelledele suurvõistlustel otepäälased päitseid pähe ajand...seda kaheldamatult on....ei näe just heameelega et pisemad nende mängude ja otsustusmaale trügimas...

mis siin reformierakonnaga pistmist, et norrakad nii vägevad on et nende sportlased kunagi vahele ei jää ja süüdistavad teisi riike!!!

Minu tööpõld metsanduses (metsavahina) ja maaparanduses (kraavid, võsa, mets) möödus noorpõlves ENSV-s ning nüüd pole jooksvalt enam suuremaosaga metsandusest kursis. Maaparandusega on lihtsam sest seda enam pole.
1) Kõrged kännud ja tüükad akkavad vahel küll silma ent mitte määravalt. Alati se polegi lohakus, kõrgelt lõikamise või raidumise tingib lumekatte paksus. VäikäMaarja maaparanduses Irlas metsa ja võsalõigates juhtus ka meile selline talv kus lund oli üle meetri ning vaheldumisi sula ja sadudega võis sellel jäisel lumel lausa rattaga sõita. Kui kevadel traktorid mejjejäätud tüügastikule pääläläksid sis nägid nad kurja vaeva, ka juurimine oli palju keerulisem. Muidugi saime sõimata aga eks nad tead talve isegi.
Eks esine ka lohakust. Nt kui tüvi lähäb alt jämädaks või argneb mitmeks juureks sis kerge saagiihas puulõikaja lõikab lihtsalt ülevaltpoolt. Teda ju enam ei uvita mis sest langist saab.
Oksarisuga onn asi keerulisem. Omalajal tõesti püüti se ärakoristada ent nüüd levib ka selline arvamus et tüvedest kiiremini kõdunedes ta toidab maad ning uut noormetsa. Katsete ja selle innangu alustega pole kokku puutund aga tõepõhi võib sell isegi olla.
2) Noormetsale tehakse sageli liiga, mainisin seda isegi. Aga vahel võib se ka õigustatudolla, kui tegemist onn aige puistuga või soovitakkse tulevikus üleminna muule puuliigile. Kaa onn silmale alamõõdulised notid sageli ooldusrajje tulemus, see onn aga ädavajalik, ravirajje puhastab metsa ja arvendus- ja valgustusrajje loob paremad kasvutingimused allesjäätuile.
Nii et kui vahel on näha tihedat noort kuusikut sis ei maksa sugugi rõõmustada ning ettekujutada et kõik ned puud ka kenasti üksteisekõrval palkidekskasvavad. Nad ahistavad üksteist ning sellise metsa kasutegur on pool või veelgi vähäm ooldatud arvendatud kuusikust.
3) Toorpuidu väljavedu on loomulikult kurjast, isegi kuritegelik oma rahvavastu. Ned metsa kokkuostjad mängivad paljude maaelanike rahapuudusele ning saavad korralikud langid odavalt kättä. Et ise mitte puidutöötlemisega vaeva näha sis saadetakksegi se tülikas puit läändä. Teatakkse küll et se on vähäm kasulik aga mugavus ning niigi piisav kasu kaalub veel suurema ahnuse üles.

4) Juba kirjutin et metsad on risu täis, antagu kasvõi metsa terviseuvides ned töötlemiseks eraisikutele. Aga ei, kadedus ja ahnus ei luba!
Ind on tõesti laes. ENSV-s müüsime ruumimeetri 2 rublaeest, tihu umbes 2,8rbl. Täna oleks se 11€ tm aga onn 4 korda kõrgem. Seda tingimustes kus metsa on küll ja ülegi. Kallimaks on läind ehk suuremad metsatöötlus vahendid aga lihtinimesele on täna saadaval palju odavamad ja kergemad saed. Truuspa ja Ural maksaks tänasesse ülekandes 800€ ehk 12000kr, onn aga 2-3 korda odavamad. Üskvaarna, Partner, Stiil on ka mitu korda omaaeksest poolepuudasest kergemad, käsitlemismugavusest rääkimatta.
5) Metsasuseall tuleks tõesti arvestada ainult seda metsaala kuss on loota ka rajjeküpset metsa. Tänane metsasuse (üle)indamine onn enese pett. Vaja on näitajaid, mitte sisu.
6) Metsal on muude varadeees suur eelis - juba aastakümnetega ta võib taastuda. Kindlasti on metsas ka laastamistööd tehtud aga üldpilt siiski masendav pole. Mejje vargad ei saa igale poole ligi, silm on pääl ja varaste omavaheline kadedus ei lase kõigil vabalt tegutseda ka valdades. Nii pole alba ilma ääta.
Arvan et suurim laastamistöö on juba tehtud, jätkuv on n-ö töö õnnetus.
Põhimõtteliselt pole näha ohtu ka puiduakke kasvavas kasutamises sest piirist ollakse kaugel. Küll aga tuleb siin jälgi et võsaraadamine toimuks kindlas korras, mitte kuritegelikult kust odavam ja mugavam.
Puidust saab aga tulevikus üks mejje ühiskütte osi. Ringiga jõuame tagasi üleeelmisse sajandisse kus käis metsa tegu, vedu ja suits korstnas. On meilgi old ajad kus küla suurust loeti suitsude arvujärgi.

See Enn Oja on üks imelik mees. Mulle jäi ka mulje, et ta räägib metsandusest tarka juttu. Samas ta ei oska eesti keelt ja räägib seda kehvemini, kui meie migrandid. Aga äkki ta ongi näiteks Peterburi põllumajanduse akadeemia professor, sellest ka keeleoskus nii kehv? Aga mis veel imelikum - alles hiljuti siinsamas rääkis ta väga tarka juttu laevanduse teemal?!? Olevat elu aeg merd kündnud, täna kiidab hoopis, et olevat eluaegne metsavaht?!?

Juba 20 aastat tagasi rääkisime, et töötlemata puidu ekspordina väljavedu on omane madalalt arenenud riikidele. Majanduslikult palju kordi tõhusam on puitu eksportida, kui see on eelnevalt kohapeal erinevaks kaubaks töödeldud - mööbliks, ehitusmaterjaliks jne. See olnuks meile kordi kasulikum: tööstus areneks, inimesed saaksid tööd, tulu puidust kasvaks mitmekordseks jne.

REKLAAM
Tookord mäletan, vabandasime end välja sellega, et alguse asi ja kohe on vaja meie maameest natuke palkide müügiga turgutada, et ta ellu jääks ja küll pärastpoole õpime ka laudu saagima ja mööblit valmistama. See on nüüd küll natuke irvhamba ütlemine, sest laudu saagida ja ilusat mööblit valmistada oskasid juba meie vanaisadki.

Aga võta näpust - täna teeme ikka veel ise seda kõige primitiivsemat tööd ja teenime kõige odavamat tulu - veame palgid väljamaale - kõrge tulu, teenistuse ja töö kingime ära, ise vireleme edasi.

Oleme ühepäevaperemehed. Kuigi näiteid võiks kõikjalt tuua, toon vaid ühe Saaremaalt, nagu Meie Maa kirjutab: „Möödunud aastal raiuti Saaremaal üle poole miljoni tihumeetri metsa, mida on rohkem kui kunagi varem.“

Kommentaarid on ülearused. Ja maha jääb lagastatud kuumaastik, vähemväärtuslikku palgirisu ja põlvini rööpaid täis. Kauaks meile seda metsa nii jatkub? Mäletan, koolipoistena sai kunagi metsa istutamas käidud, tänapäeval jäetakse vaid mõned tüved langile kasvama - küll kunagi puu otsast mõni seeme pudeneb ja mingi metsa ehk ka kasvama saab?

Kardan, et sellega on uue metsa kasvamise tsüklist vähemalt kümme aastat maha kriipsutatud, sest istutades ju paneme kasvama väikese puukese, aga kuni puult langeb seeme ja millal see idanema hakkab...?

Loodan, et palju ei valeta, aga see on ka madala arengutasemega riigi tunnus. Ja mis hakkab siis toimuma, kui 1. maist lähevad meie maad ja metsad (mis veel järgi jäänud on) välismaalastele vabamüüki? Oleme vist oma riigiga juba nagu mõni odava lõpumüügiga selver

Pikk ja sisutu hala Vaagija poolt. Asi on täiesti kontrolli all- ning VAAGIJA- kui sulle ei meeldi- HAKKA SIIS MÖÖBLIT TOOTMA !! Miks jälle vingud et tehtageu ja kui pahasti kõik on- võtke kätte ja hakake tegema siis, mis virised ?

Juku, kas sa peale vingumise ka midagi oskad? Millal sinust tsiviliseeritud väitleja kasvab?

Selgituseks:
Ma pole väit et olen ELU AEG merel kalusööt või metsas karusidirmutand.
KGB õnnistas mind vahepääl 23 aastaks meresõidu keeluga ning siis kogesin ka paljusid muid elukutseid, metsavaht olin Alutaguses ja Pandiveres, maaparanduses Pandiveres, tollal oli VäikäMaarjas tugev EPT.
Tunnistan ka üles et metsavaht olin alla keskmise sest tegemist oli juhusliku tööotsaga ja mind oli rohkem vaja kui metsa ülestöötajat ja rajjetöölist ning äälästatus merele klappis suurepäraselt rahvaliku väljändiga 'merepäälä metsavahiks', ainult et pööratud kujul 'metsa tüürimeheks'.

Mida arvavad teised meist:
"Если лидеры Греции способны нести ответственность за судьбу Европы и своей страны, то они просто обязаны следовать примеру таких стран, как Эстония." У Греции одна надежда – на Эстонию

http://svpressa.ru/world/article/48357/

Töötasin kaua aeg nõuka ajal Alutaguse Metsamajandis Iisakus ja ei mäleta küll sellist eesti keele väänajat, nagu oja enn. Huvitav kus metskonnas ta oli, ehk tuletab mulle vanale mehele meelde.

Töölevõttis mu Jürman ise. Olin 7 kuud Kivinõmmes. Teistega puutusin kokku vaid korra kui Valgas võistlustelkäisime.

http://www.ap3.ee/opinion/2011/10/17/voidelda-tuleb-hoopis-vaeste-ja-vaesuse-vastu

Mulluste tuludeklaratsioonide põhjal selgub, et Eesti mõistes suurepalgaliste töövõtjate arv on kahanenud. Rääkimata sellest, et vaid iga viiekümnenda kodumaise maksumaksja sissetulekuid saab võrrelda Soome keskmise palgaga.