to Erusoldat 2010-11-01 15:10:28
Kui sinu kirjeldatud lepingud tõele vastavad, siis miks pole valitsus sellised asjad seadusega keelustanud?
Seda oleks saanud teha kohe nagu näiteks valimisseaduse muudatuski tehti, muutudes sellega hoopis ühe teise teemaga seaduse osaks!!
Ja kuidas pole sellist asja märganud Riigikontroll?
Nüüd on sundüürnikel väga keeruline munitsipaale erastada, sest majades elab palju teiste kategooriate üürnikke.
Samasuguste lepingute alusel remonditakse ka koole ja lasteadu. Kas tähendab, et paarikümne aasta pärast, kui remondivõlg on tasutud, kuuluvad lasteaiad ja koolid ehitusfirmadele? ( Nii oleks vahva ka Erusoldatil endale pangalaenuga eramaja ehitada. Maksad pangale võla ära ja ka eramaja jääb panga omandisse!) :)))
Neid skeemitamisi oleks vähem, kui riik omavalitsusi selles valdkonnas rahaliselt toetaks. Poliitiline vastasseis teeb selle aga mõeldamatuks.

Poliitikute eluasemeskandaalid

Peaminister Tiit Vähi langemisele andis tõuke asjaolu, et ta erastas seadusvastaselt oma tütrele kahetoalise korteri Liivalaia tänaval Hansapanga peakorteri lähikonnas. Sellest puhkenud skandaal avalikustas paarsada ülimalt kahtlast korteritehingut vanalinnas, millega seostusid Vähi ja omaaegne linnapea Jaak Tamm koos abilistega.

Peaminister Mart Siimann elas Roosikrantsi tänavas kahetoalises korteris ning otsustas 25 000 krooniga oma elamistingimusi parandada, ostes Müürivahe tänaval 1995. aastal rohkem kui poole seitsmetoalisest korterist. Ost tehti Siimanni sugulaselt, kes oli pinna hankimisel osavalt kilbina kasutanud 84aastast vanamemme. Odavalt saadud pinna remontimine käis aga Siimannile ta enda sõnul üle jõu ning ta müüs poolmuidu saadud pinna poolteisemiljonilise vahekasuga kohe edasi.

Linnapea Tõnis Palts ostis 1995. aastal Toompeale üle sajaruutmeetrise korteri ning maksis linnale selle eest vaid 6600 krooni (EVPd on arvutatud kroonideks toonase kursi järgi). Palts kinnitas küll, et ta maksis kõva raha humanitaarinstituudile, kelle omanduses korter oli, kuid 1995. aastal humanitaarinstituuti juhtinud Rein Raud lükkas Paltsu sõnad ümber: "Me ei saanud midagi müüa, kuna rentisime seda pinda linnalt." Seejärel kinnitati Paltsu sõprusringkonnast, et linn müüs odavalt jõukatele inimestele, kellelt loodeti maja korrastamist. Selleks olevatki Palts kulutanud kaks miljonit krooni. Tegelikult erastas maja tööandja eluruumideks Paltsule kuulnud Levicom ning hiljem muudeti tööandja eluruum müüdavaks.

Saanud Tallinnas küll korteri, kolis välisminister Toomas Hendrik Ilves mõne aja pärast talle üüritud residentsi. Ilvese sõnul olevat residentsivajadusest rääkinud president Lennart Meri peaminister Tiit Vähiga, ent kui 20 000 krooni suuruse üüriga residentsi kasutamist uurima hakati, siis tuli välja, et minister vajas kallist elamispinda proosalisel põhjusel: tal oli vaja kuhugi elama panna oma abikaasa Merry Bullock. Minister oli hakanud kokku elama Evelin Ilvesega.

Kokkuelamine algas ju ikka E. Int-Lambotiga.

munitsipaalile. Vanad PPP tehingutega remonditud koolimajad lähevad lepingu lõppedes linnadele või riigile tagasi, kui need on osamaksed tasunud. Uute koolimajade puhul võib olla ka Raadiku ja Loopealse munitsipaalelamute tüüpi tehinguid, kus vara jääb eraomanikule, aga praegu ei tea ühtegi sellist"rendikooli" nimetada. Ükski lepingu variant ei ole iseenesest paha. Hinnang sõltub asjaoludest. Küll tahaks siin korrata, et mujal ilmas lubatakse PPP tehingutele vähempakkuma ainult 10% piiratud kasumiga firmasid. St. firmasid, kelle üle 10% ulatuv kasum läheb lepingupartnerist avaliku võimu esindajale, enamasti riigile. Tallinna ühe koolimaja iga klassi sanitaarremont läks maksma uue ühepere-elamu hinna. Arvan, et firma kasum oli 60%. Rootsis oleks sellest 50 läinud linnakassasse tagasi.
Sundüürnike mure juurde tagasi tulles tahaks küsida eelkommenteerijatelt, kas te tõesti arvate et sundüürnike sõbrad ja vaenlased ei ole teie tigedaid Savisaare ja Ilvese sõitlemisi juba kümneid kordi lugenud. Need kaks meest võiksid olla sundüürnike küsimuse lahendajad. President saab juhtida tähelepanu sundüürnike vaesustamisele kui kõlblusevastasele teole ja kutsuda kõiki poliitikuid tegudele selle vana röövi heastamiseks. Savisaar saab teha isegi väga konkreetseid tegusid. Kas teie hakkaksite tegelema mingi teile arusaamatu asjaga, kui teilt abi palujad teid hurjutavad ja sõimavad? Vaadake, Jaani kirik sai linnalt 11 miljonit. Kas te arvate, et preestrid sarjasid iga pühapäev kantslist Savisaart ja sel hakkas häbi ja andis? Ka Tiit Vähi saaks Venemaa kaitsmise kõrvalt sundüürnike heaks üht teist teha, kui te talle vanu patte pidevalt nina alla ei hõõruks. Otsige sõpru, ärge hankige vaenlasi! 17 aastat tulemusteta juriidilist pusimist ja AINULT ühe erakonna külge klammerdumist ei ole sundüürnikele suurt midagi toonud. Valimised on tulemas. Nõudke igalt erakonnalt sundüürnike lõpplahenduse programmi ja ärge laske end esindama tigedaid närvipuntraid!

to Erusoldat 2010-11-03 00:38:15
Ära loodagi, et asi vaka alla jääb!