![]() Eluase kättesaadavaks kõigile elanikele
Oma valitsus
2008-02-09 21:21:07
Mõni ei saa aru, et omavalitsuski on riigi osa, ju peab oma
kättki naabri omaks. Aga siis, kui linnas on võimul mõni
mittekesk erakond, siis on linn kohe väga riigi osa. Kust
siis see aruraasuke tuleb?
Maksumaksja
2008-02-09 21:26:32
Mina tahan, et linn aitaks sundüürnikke otsetoetustega. Ma
ei taha, et minu raha eest nuumatakse ehitusettevõtjaid ja
rendtakse elamispinda hulgi kinnisvaraärikatelt. Kes
sundüürnikest on selle vastu?
glavlit
2008-02-09 23:30:33
Valdava enamiku elust üürnikuna võõras korteris elanuna ei
kujuta sellele vaatamata ette, et koliks oma kolaga
võõrasse elamisse ja sokiks midagi võrdõiguslikusest ning
keelduks üüri maksmast.
milleks
2008-02-10 00:27:48
Linn ehitab maja, sest üürnik on ajutine, maja aga igavene.
Üürnik sureb või läheb ära, aga maja jääb linnale ja
järgmisele üürnikule. Kui linna erastaks, jääks ta ju
korterist ilma. Ükski seadus ei ütle, et linn peaks kinkima
munitsipaalpinna üürnikule. Igas maailma linnas on nn
linnamajad, kus elavad sotsiaalselt vähekindlustatud
inimesed, noored pered, üksikud, üliõpilased jmt. Linn ei
ole hull, et peaks need pinnad ära andma. Riik tekitas
ebaõigluse, ühtedelt võttes ja teistele andes - uut
väärtust ju ei loodud. Tallinna linn - täpselmalt
K-linnavalitsus - ainsana loob uut väärtust
munitsipaalpindade näol. Jah, kunagi keskid tõesti
unistasid, et saab need pinnad erastada. Nüüd võiks nende
käest küsida, miks nad seda teha ei saa või ei taha.
Kahtlustan, et K ei julge, kartes suurt sõimukisa, mida
juba niigi igasuguste tehingute puhul kuulda lastakse,
kuigi korterisaajate avaldatud nimekirjades K-tegelasi
peaaegu ei ole. Need kes on, on sundüürnikud või astunud
K-erakonda hiljem. Ja tuhanded on ju ikkagi ilma korterita,
olgu K-erakondlased või mitte! Ja veel rohkem tuhandeid
pole saanud mingit kompensatsiooni , kuigi lahendasid ise
oma koduakotuse. Ja ka need, kes mingi lagunenud ja põlenud
pinna linnalt saidki, kulutasid samuti sadu tuhandeid
kroone laenu või oma raha, et see pind remontida. Miks?
Miks ühtedele kingiti miljonilisi varasid (sh Ilves, Palts,
Parts, Olari Taal, Tiit Vähi, Eerik-Niiles Kross, ja Laar
nihverdas endale soodsa korteri Abi Zeiderile tagastatud
majas!!!) - ja sundüürnikud peavad palja p-ga pealt
vaatama? Miks? Miks??
to glavlit
2008-02-10 00:30:32
Tee endale protsessi juriidiline alus selgeks palun. Ei
kolitud võõrasse korterisse ja üüri on makstud eluaeg.
Koliti korterisse seaduse alusel, ja vene riigis pidi 20-30
aastat töötama, enne kui töökoha kaudu selle korteri endale
välja teenisid. Pärast seda oli korter sinu kuni
vahetamiseni ja võisid lastele edasi jätta. Samahästi võin
mina küsida - miks omanik ise oma korterisse vene ajal ei
kolinud???
tehing
2008-02-10 11:42:31
Praegune president Ilves sai peaaegu muidu Toompeal korteri
omanikuks. On võimatu, et särav sovetoloog ja kommunismi
mädapaisete asjatundja poleks kapitalismist tulnuna
taibanud, et Eestis tasuta kingituste nõutamine ja kiire
edasimüük pole riskivaba ettevõtmine. Selle alla turuhinna
sooritet tehingu lahkamine võiks olla Ilvese värskeltasutet
mälu insituudi üks esimesi proovikivisid. On paradoks, et
kommunismivastane ise talitas kommunistide põhimõtte järgi
igaühele vastavalt tema vajadustele. Pole ka usutav, et
lääne kinnisvara omanikul Ilvesel poleks olnud usku, et
NATO ja ELi poole tüürivas Eestis võiks kunagi kinnisvara
väärtus kasvada, kui ta odavat korterit nõudis. Eelnev
imestus kehtib juhul, kui tegu polnud teeseldud tehinguga
mõnele kohalikule prominendile nimetet majas suurema
korteripinna saamiseks, kus Ilvesel olnuks täita
tankistiroll. Kuid seda imelikuma ja küsitavamana tunduks
tankisti asumine praegusel riigipeatoolil.
Ilves kui nüüdseks prominentseim erastaja võiks eeskuju
andva þestina hüvitada sümboolse erastamishinna ja tollase
turuhinna vahe. Ei muuda ju tehingu olemust clintonlik
väide ma ei hinganud narkotsi sisse , et ma küll ostsin,
kuid pole elanud selles korteris.
fenno
2008-02-10 11:55:35
Meenutagem majandusministeeriumi juhtinud Mõõdukate
erakonda kuulunud Mihkel Pärnoja, kelle saamatu ja isegi
kuritahtliku tehingu tulemusel tabas Mustamäe paljusid
ühiselamuelanikke tõeline katastroof. Ebaseadusliku
tehinguga tekitati suur hulk kodutuid inimesi. Selle
ministri hilisema ja ebaõnnestunud umbusaldamise ajal
Riigikogus teatasid nüüdsed sotsiaaldemokraadid, et
usaldavad oma jüngrit. Ent see tehing oli riigile ääretult
kahjulik. Viis Mustamäe maja, kus oli 847 korterit, milles
elas kokku üle 1000 elaniku, müüdi 10 miljoniga. Ühe
korteri hinnaks kujunes seega 10 652 krooni. Praegu aga
müüb uusomanik taoliseid kortereid juba kuni 400 000 krooni
tükk.
Elanikel erastada ei lastud. Erastas Poskatðovile kuulunud
firma Fennovara, mis nüüd kannab nimetust Capital
kinnisvara.
erastaja kui riigikahjur
2008-02-10 11:58:00
Aga miks erastati Lasnamäe, Õismäe, Mustamäe jne. korterid
surrogaatraha EVP-hinna eest, kui seda oleks saanud teha
turuhinnaga.
Ühe EVP eest sai tollal erastada ühe ruutmeetri head
elamispinda. EVP-sid väljastati tööstaaþi alusel, seega
saadi korterid praktiliselt tasuta.
46 miljardi krooni eest tekitasid riigile kahju ainult
Tallinnas EVP-de eest elamispinna erastanud isikud. Terve
Eesti kohta on selline "kommunistlik kingitus" kohutav,
arvestades tollast raha kurssi. Lisaks erastati ettevõtteid
ja maad EVP hinnaga.
21.0 2.2007
Ratas: kas omandireform tuleks tagasi pöörata?
Tallinna linnapea Jüri Ratase sõnul on korterite
otsustuskorras sundüürnikele erastamise puhul tegemist
omandireformi lõpuleviimisega lähtudes võrdse kohtlemise
printsiibist.
"Kuni 2002. aastani erastati Tallinnas kollaste kaartide
eest üle 91 000 korteri, kokku üle 4,6 miljoni ruutmeetri
elamispinda," ütles Ratas. "Lähtudes korterite
otsustuskorras erastamise vastaste loogikast kannatas riik
seeläbi vähemalt 46 miljardit krooni kahju ja kas see kahju
tuleks nende arvates 300 000 tallinlaselt sisse nõuda."
Linnapea sõnul on korterite otsustuskorras müügi
vaidlustanud SDE ja IRL seega omandireformi alused kahtluse
alla seadnud. "Kas oponentide arvates tuleks omandireform
kehtetuks kuulutada?" küsis Ratas. "Korterite
otsustuskorras sundüürnikele müümise näol on tegemist
omandireformi jätkuga. Aitame sellega tagastamisele läinud
majades elavaid inimesi, kes ei saanud teistega võrdsetel
alustel endale eluaset erastada."
memento
2008-02-10 12:00:11
Kogu erastamise ja sellega kaasneva ebaseaduslikkuse
tekitamise eest (võrdse kohtlemise prinsiibi rikkumine) on
vastutavad peaminister M.Laar, reformiminister L.Hänni,
justiitsministrid K. Kama ja U.Arumäe, kes
institutsiooniliselt kinnitasid korra, et omandireformi
viib läbi ainuisikuliselt omavalitsus, kusjuures
õiguskantslerilt ja Riigikontrollilt võeti õigus
kontrollida omavalitsuste tegevust ja omandireformi
vastavust Põhiseadusele. Omavalitsuste tegevust kontrollis
sisekontroll, mis allus omavalitsuse juhile!
Kuritegelikule teele suunas omandireformi Eluruumide
erastamise seadus, mis võeti Riigikogus vastu 6.mail
1993.a. ja mille poolt hääletasid 22 isamaalast, 7
mõõdukat, 6 ERSP-last jt. Keskfraktsioonist hääletas
seaduse vastuvõtmise poolt vaid Ignar Fjuk.
Uusomanike ja pärijate ringi hakati 1992 aastal laiendama.
Võeti vastu 30 seaduseparandust. Ilmavalgust nägid " Mati
Pätsi parandus", "Betlemma tädi parandus" jne.
Julmima neist, nn Pärtelpoja paranduse,
mis oleks
tagastatud majade üürnikud praktiliselt põgenikelaagrisse
või endistesse Nõukogude sõjaväekasarmutesse saatnud,
otsustas Riigikogu uus koosseis 27. juunil 1995 tühistada.
Riigikogu, võttes 13. märtsil 1996. a vastu seaduse
Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse
konventsiooni ja selle lisaprotokollide
ratifitseerimisest, tegi reservatsiooni, et konventsiooni
ja selle lisaprotokollide sätted ei laiene Eestis
omandireformi seadustele!
Sellega seadustati Eestis euroopalike inimõiguste ja
põhivabaduste rikkumine omandireformi läbiviimisel.
Vastav kaebus on edastatud Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
arno
2008-02-10 12:56:29
tundub, et sellised memento taolised viha pritsivad
hüsteerikud püüavad meeleheitlikult hävitada sellegi
vähese mõistvuse mis sundüürnike probleemi kohta viimasel
ajal on tekkinud. Kui see on kellegi sihilik taotlus siis
KELLE?
to arno
2008-02-10 15:14:06
Selgita , mis sinu arvates on vale!
kompenseerija
2008-02-10 15:21:05
Kui Eesti iseseisvus, tuli ette võtta rida majandusreforme,
mis pidid baseeruma Lääne demokraatia printsiipidel ja
olema kooskõlas Eesti Vabariigi seaduste koguga. Nagu nüüd
on selgunud, oli omandireformi sisuline eesmärk
poliitiliste otsuste alusel õigusjärgseteks omanikeks
tunnistatud isikutele kompenseerida väidetavaid
anneksioonikahjusid siinsete eestlaste vahendite arvel, et
vältida mistahes nõudmisi Venemaa ja Saksamaa vastu.
Tähelepanuta on jäetud ka see triviaalsus, et
rahvusvahelise õiguse kohaselt tuleb konfliktis osalenud
riikides seadusevastaselt konfiskeeritud varad tagastada
rahulepingu või vaherahukokkuleppe raames. Ei Eesti
Vabariik ega ka poliitiliste otsustega õigusjärgseteks
omanikeks nimetatud isikud pole esitanud kahjutasude nõuet
välisriikidele, milliste tegevus kahju põhjustas.
Aga Omandireformi Aluste Seadus ütleb, et vara tagastamine
endistele omanikele või nende järglastele ei tohi
kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega
tekitada uut ülekohut.
Ükski Eesti kodanik pole andnud nõusolekut oma raha ja vara
kasutamiseks võõrriikide aktsioonide hüvitamiseks.
Poliitilist kokkulepet erinevate poliitiliste jõudude vahel
selleks sõlmitud ei ole. Samuti pole korraldatud
referendumist sellise konstitutsioonivastase otsuse
tegemiseks.
Ja veel.
Vastavalt 1940. aastal kehtinud Balti Eraõiguse järgi
pärandasid kunagised omanikud oma pärijatele võõrandamatu
kohustuse maksta oma võlad. Selles osas Balti Eraõigust ei
tunnistata, kuid juhtudel, kus see vastab endiste omanike
huvidele, Balti Eraõigust rakendatakse.
inff
2008-02-10 15:22:48
www.kodueest.ee
reformikas
2008-02-10 15:29:21
Riigikontroll tuvastas kahtlased korteritehingud
24.09.2003
KommenteeriBNS
www.sloleht.ee
Riigikontrolli hinnangul on eelmine keskkonnaminister,
reformierakondlane Heiki Kranich müünud kolm korterit alla
turuhinda oma alluvatele, rikkudes sellega
riigivaraseadust.
Riigikortereid on müüdud ametiseisundit ära kasutades
avaliku enampakkumise asemel soodustingimustel haldusala
ametnikele, kel polnud õigust korterit erastada, teatas
riigikontroll.
Ajakirjanikel tasuks asja edasi uurida.
to "to glavlit" ja "glavlit"
2008-02-10 15:31:10
Sa valetad täiesti teadlikult ja see on kuritegu. Mingit
niisugust seadust NSV Liidus ei olnud. Korterid olid riigi
omad ja maa oli üldrahvalik omand, isegi kinnisvara mõistet
polnud. Seetõttu oli ka üürikorteri vahetamine
individuaalelamu vastu keelatud. Glavliti vihje võõrasse
korterisse sissetrügimisest on muidugi kohatu, sest seda
esines põhiliselt 1940-tel ja trügijateks vene kolonistid
ning Venemaa eestlastest kommunistid. Haruharva elasid need
trügijad veel samades korterites 1991,2,3. Viletsamate
korterite sundüürnike hulgas on aga küllalt palju
eestiaegsete üürnike järglasi. Olen üks neist ja
"glavlit" solvas mind ning "to glavlit" ajas nii
vihale, et... Just sellised alatud õõnestajad nagu "to
glavlit" on sundüürnike hauakaevajad.
to milleks
2008-02-10 15:44:15
1. Sundüürniku ja tavalise vallavaese vahele ei saa panna
võrdlusmärki. Sundüürnike hulgas on tavalise sotsiaalabi
vajajaid suhteliselt sama palju kui ülejäänud ühiskonnas.
Küll saab sundüürnike aitamiseks kasutada samu sotsiaalse
elamumajanduse meetodeid, mida sotsiaalabi vajava sihtgrupi
puhul.
2. Kui aega ja raha oleks küllaga, siis võiks linn oma
rahaga teha mida soovib, kasvõi investeerida elamuehitusse
perspektiivikal Florida rannikul või Sotði olümpiakülas.
Kuid sadade sundüürnike 13 aastased sooduslepingud on
lõppenud ja igal nädalal lõpeb veel kümnetel. Seetõttu
oleks mõistlik ja kaastundlik praegu rakendada üht teist
abivahendit - üüritoetust. Õnneliku juhuse tõttu on praegu
Tallinnas elamispinna ülepakkumine ja munitsipaalEHITUSE
järele pole ka seetõttu mingit vajadust.
riigitasemel tegija
2008-02-10 15:49:15
Rahandusministeerium ( minister Tõnis Palts ) müüs
29.08.2003 Keila-Joal 47 suvilat ja 76 krunti 52,7 miljoni
krooniga, mis on mitmeid kordi alla turuhinna.
sahkerdaja
2008-02-10 15:52:29
Tallinnas jäeti erastamata 484 elamut. Seda tehti Tallinna
Linnavolikogu 5.mai 1994.a. otsuse nr.62 lisaga.
Linnavolinik Liilia Möldri sõnul on erastamisele
mittekuuluvate hoonete elanikel õigus osaleda vabade
elamispindade erastamiseks korraldatavail enampakkumistel!
(vt. Eesti Sõnumileht 11.05.1994 ja Õhtuleht 18.08.1995).
Vot nii täideti Eestis põhiseaduse võrdõiguslikkuse
printsiipi!
Huvitav, milline on nüüd nende majade staatus?
Väljastatud EVP-l puudus rahaline kate ehk kattevara. Ühe
ja sama hulga EVP-de eest sai erastada erineva
turuväärtusega elamispindu, maad ja ettevõtteid.
Sellise osakute ideega soositi üht kitsast elanikegruppi,
neid kel nõukogude ajal oli võimalus saada riigilt tasuta
korter. Ja eelkõige polnud need eestlased, vaid mujalt
tulnud pagulased.
Ja kuhu kadusid Punaarmeest maha jäänud korterid?
Tallinna Linnavolikogu esimees oli tollal Tiit Vähi ja
linnapea Jaak Tamm.
tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=14860
pada & katel
2008-02-10 15:56:33
PM - arhiiv
Tallinna Kesklinna endine vanem, Koonderakonna abiesimees
Jüri Ott heitis praegusele vanemale Siim-Valmar Kiislerile
(Isamaaliit) ette tema ebakohast süüdistamist, sest ka
Kiisler ise sooritab samalaadseid tehinguid.
«Kiisler ütles Postimehes, et on ikka riukalikke skeeme
tehtud. Vanalinnas on aga üks tore maja, aadressiga Pikk
tänav 53-55/5, ja nüüd on see inimene ise sedasama
«riukalikku skeemi» kasutanud,» teatas Ott.
Kõne all olevas majas on juba uue, Jüri Mõisa
linnavalitsuse ajal toimunud 200-ruutmeetrise pinna
üürileandmine linnakodanik Leida Kelnikule, mille
vormistamises on ka Kiisler osalenud. 200 ruutmeetrit pinda
on dokumentides kirjas kui «kööktuba».
Kööktuba 200 ruutmeetrit
«Siin on omad seadused ja ma ei ütle midagi,» sõnas Ott.
«Aga ütlen, et ta kasutab siin täpselt samasugust,
«riukalikku» skeemi.»
Linnaosavanem Kiisler kinnitas eile, et selle Pika tänava
aadressi puhul on tõesti tegemist ühe juhtumiga
ajakirjandusele kõneainet pakkunud tehingute skeemist, kuid
korralduse Pikk 55 hoones kolmel korrusel elamispinna
väljaehitamiseks on andnud 1996. aasta oktoobris eksvanem
Jüri Ott ise.
Oti allkiri seisab korraldusel lubada ASil Roviido ehitada
majas välja elamispind ja majutada seal firma esitatud
isikud. Roviido pidi ka linnale andma umbes 800 ruutmeetrit
1-2-toaliste korteritena.
Lepingutega segadus
«See ongi taas näide, kuidas need lepingud on Tallinna
võime sundseisu pannud,» sõnas Kiisler. Tema sõnul kaalus
Kesklinna valitsus ka lepingu katkestamist, kuid jõudis
seisukohale, et see võib minna liiga kulukaks.
Jutt kööktoast ei tähenda Kiisleri sõnul muud, kui et
sellise nime all oli see pind kunagi inventariseeritud.
Kesklinna valitsuse kinnitusel valitses seal võimu
ülevõtmisel lepingutega suur segadus, osa vajalikke
dokumente on puudu ning alles praeguse linnaosavalitsuse
ajal on koostatud lepingute register.
reformija
2008-02-10 15:59:19
Betlemi tädi sai oma seaduse
Omandireformi "reformiti" lõputu arv kordi, kusjuures
üheks eesmärgiks oli vara tagasisaajate ringi kogu aeg
laiendada. Asi läks isegi niikaugele, et ühe perekonna
pärast muudeti seadust. Seda seadusemuudatust tuntakse
"Betlemi tädi seaduse muudatuse " nime all. Plaanis oli
ka Saksamaale ümberasunutele vara teist korda tagastada,
ent õnneks vahetus Toompeal võim. Seaduse järgi pidi riik
Tallinna linna sundüürnike eluaseme küsimuse lahendamisel
toetama, kuid seda ei tehtud. 90-ndate keskel oli
munitsipaalelamuehitus peaaegu olematu. Sundüürnikud aga
olid. Tuhanded perekonnad ootasid asjata probleemide
lahendamist. Selline oli reaalsus.
|