tekkis üks mõte . kuj mejjl onn 'õjlis:õjjlsa:õjjlsat/õjlist' ja 'õnnis:õnttsa:õnttsat/õnnist' sis peakks olema ka 'Majlis:Majlsa:Majjlsat/Majlist' ?
võjj on tegemist tuletisega nagu 'säjlis:säjlise:säjlist' ? et Majlis on tuletatud tegusõnast 'majjlima' ?

aga selles olen Majjlsaga/Majlisega öhelnõul et aridus tuleks muutta tasuliseks, lastele tuleks akata makksma elatisraha ning iga ükks saakks sis ise enndale ariduseossta .

Mailis Reps! See on väga hea artikkel, ainult miks sa ei maini seda , et see uus haridussüsteemi lammutamine hakkas pihta just sel ajal kui sina olid esimest korda minister, vahepeal jäi soiku ja kui uuesti ministriks said keerasid mõne aastaga kõik pea peale. Nüüd Aaviksoo on võtnud uuesti slle käsile ja lammutab lõplikult. Eks see sinu poolt tehtud algus oli ikka võhiklusest ja praktiliste kogemuste puudumisest, lihtsalt näidata, et ma ka tean midagi ja et ma ka läheks millegagi ajalukku, mis tulevased haridusteadlased meenutavad ja paberile panevad. See on õnnestunud, kuigi halvema poole pealt ja lõpuks see aastate pärast unustatakse. Sama kehtib ka riigikogus esinemised, mis paljus on sinu tegemata või valesti tehtud mineviku järelkaja.
Praegu on omavalitsustel ja koolidirektoritel tõesti rasked ajad kuidas ja milleks koolile eraldatud raha jagada, et kõik oleks rahul, Kui ei tehtaks nii, nagu tegi seni Tallinna linn. Riigilt saadud õpetajate palgaks mõeldud raha haitus osaliselt mingiks muuks otstarbeks ja lubatud palgatõusu polnud eriti märgata. Osa raha võis minna linna valitseva erakonna taskusse, osa meediale-ajakirjandusele ja osa reklaamiks. Need on muidugi meelevaldsed oletused, mis pole linna eelarves täpselt lahti kirjutatud viimasel 10 aastal.
Loodame, et koolides kaine mõistus võidab, õpetajad oleks rahul ja õpilased saavad haridust nii nagu vajalik, et ei oleks vaja 1x1 arvutada kalkulaatoriga vaid ikka peast oskaks seda teha.
Mailis Repsile soovitan mõelda, millal sai see "hullumeelsus" alguse ja kes oli see algataja. Seejärel kritiseeriks. Selle asemel võiks hoopis mõelda sügavalt ja teha asjalike ettepanekuid.

KESKMÕTE:

Enne kui kedagi ja midagi kritiseerite, püüdke ka teie midagi ära teha ja paremaks teha. Siiani pole seda märgata ei riigikogus ega Tallinnas.

Eelmine komm on väga õige ses suhtes, et see hariduse lõhkumine algas just sel ajal kui Mailis Reps sai esimest korda haridusministriks. Ei olnud tal tol perioodil pedagoogi ega administraatori kofgemusi, ainult haridus mingites koolides sadud. Noor inimene tahtis ennast näidata ja mõtleski rumalusi välja. Muidugi erakonna "helged pead" aitasid sellele kaasa, utsitasid taga, andmata aru kuidas see edasi läheb ja toimib.
Praegune minister on kõik hoopis pea peale keeranud, teadmata mis on lõpp tulemus. Nüüd viimaserl kahel aastal on teadmatuses kõige rohkem koolide direktorid, õpetajad, õpilased ja lastevanemad. Direktor ei tea kuidas oleks õige omavalitsuselt saadud raha jaotada, kuidas jagada õpetajate koormusi, et kõik oleks rahul. samuti pole teada kuidas riigi poolt antud raha omavalitsus jagab koolidele, mis on need printsiibid. Kui palju sellest rahast omavalitsus annab koolidele ja kui palju jääb omale. Tallinnas on seevähemalt nii kujunenud viimastel aastatel eriti. Linnas on raha jagamisega kord käest ära.

"Osa raha võis minna linna valitseva erakonna taskusse, osa meediale-ajakirjandusele ja osa reklaamiks. Need on muidugi meelevaldsed oletused, mis pole linna eelarves täpselt lahti kirjutatud viimasel 10 aastal."-nii kirjutas "mõtlemiseks".
Selliseid "meelevaldseid" oletusi ei ole sobilik teha, kui fakte ei ole.
Mina ei tea üksikasju M.Repsi ministrina töötamise ajast, kuid tean, et ta on tark inimene, kellele haridusprobleemid on tõesti südamelähedased-olen istunud temaga ümber laua vestlusringis.

Mis puutub Tallinna õpetajate palgatõusu, siis tean, et see toimus lubatud tasemel, kusjuures Tallinna linn lisab omalt poolt juurde (minu lähedane inimene töötab seal õpetajana).Samas tean ühe maagümnaasiumi õpetaja jutust, et temal ja veel mitmel õpetajal palk hoopis langes (kõikide selle kooli õpetajate kohta ei tea kinnitada).Repsil on õigus: Aaviksoo meedia kaudu paljuski võhiklikule üldsusele on antud tugev signaal-õpetajad said järjekordse palgatõusu.Tegelikult said paljude koolide õpetajad hoopis petetud.

Mis saab 1.septembrist, tekitab stressi suures osas õpetajatele.Kui koolil on aus direktor ja õppealajuhataja, siis suudavad nad seda palgapiskut ka erapooletult, vastavalt õpetaja tööpanusele jagada.Kuid teame arvata, mis tegelikult paljudes koolides nüüd toimuma hakkab: kuna raha on direktori käes, siis on eelisolukorras direktori ja õppealajuhataja pailapsed, lemmikud ning lihtsalt pugejad.Samas klassijuhataja töö tuleb ju ka teha, aga millise raha eest?Uskuge mind, see Aaviksoo uus kord tekitab koolis palju stressi, arusaamatusi, segadust ja pisaraid.Ning kujutage ette, et olete koolis töötanud 20-30 aastat, olete kvalifitseeritud, suurte kogemustega professionaal.Nüüd aga tuleb kooli noor õpetaja ilma staazita ja ning nendele palga määramine algab nullist, staazikal õpetajal pole mingit eelist, vaid direktori-õppejuhataja subjektiivne otsus.Soomes, ka nõukogudeaegses koolis olenes õpetaja palk staazist ja see on õiglane.Kui aga staazikas õpetaja ei tule tööga toime, on otsustusõigus juhtkonna, omavalitsuse vastava ametniku, õpilaste ja lastevanemate käes.Aaviksoo aga ustava parteisõdurina hoiab raha kokku ning veeretab järjekordse koorma omavalitsuse õlgadele.Kahju õpetajatest.

mina nii 'ooga Majjlsa manamisega ejj ühine . sest Majlis juhhtis ariduskorraldust allgul pisut üle aassta ja tejnegorrd pea 2 aasstat . paljud ümmberkorraldused vajavad aga palju pikemat'aega .
kuj vaadata mejje arimatusminisstrite võjmutsemis'aegu sis eks nad jupigauppa 1-3' aasstagauppa pukis olegi olld .
90'ndate allgul aga oli ju kõjgil kõva tahhtmine 'olla õjjge eesstlane ning ävitada se sav''ettlik ariduskorraldus . ja eks püüttud loomulikult ka üle . et ajnult läänäbol on parem ja kõjge õjjgem ning selle liimile minndigi . lisaks vel õjjguste äravõttmine õppsidelt ja anndmine õpilastele .
samuti poetti näjttajatebärast . lassti ohjad lõdvemale ning nagu setukas akkab edasijalutama omabäjj nii ka lapsed akkasid eelistama mitteõppimist . ennda edukust ning sobivust amet'isse oli vaja aga näjdata ning õpsid läksid kerrgema vasstubanu teed - akati lajssku ja l'o.lle läbivedama ehk vajjmset praakkidoottma .
mujdugi pole ka Majlis selles süüsst puhas ent pr'aegu on viimase 2' aasstaga suutt aridustävitada Jaaguke mittme võjmutsemisajaeesst .
alati pole ka nii et mujdu tore inime krillibeol on kohe ka ää aridusminisster . näjttäks PERummo, POlesk, PKrejttsperrg, rääkkimatta ilisematest Tõnisest, Majjlsast ja Jaagust .
küll on tõsi see et Majlis millegi uuega vällja ej tulld, tegevusetus aga ajttas k'aasa manndumisele .

to mulle vastaja! Reps võib tark olla, aga ministrina ei saatnud midagi erilist korda: seda räägivad inimesed kes temaga töötas. Oli üks tuuletallaja, nagu ta kohta öeldakse. Jutustamine üksi ei ole tarkus. Seda muide praktiseerivadf siin ka kommijad, kuigi oma väiteid nad lahti rääkida ei taha. Minu abikaasa on olnud keskkooli õpetaja juba üle 35 aasta ja sekllest 22 aastat erinevate astmete õppealajuhataja ja teab neid probleeme väga hästi. Pailapsi ei saa koolis õpetajate hulgas olla, see on karistatav, kui õpetajad tõstavad küsimuse üles: Seda ei riski keegi direktoritest teha.
See on selge, et praegune hariduse ümber tegemine pole lõpuni jõudnud, on "katsetamise" järgus ja sellepärast on raske nii direktoril, õpetajatel ja kannatava lapsed, kellest on kõige rohkem kahju. tean mis koolis toimub, sest olen mina koolis õpetajana töötanud üle 20 aasta. See on vale arvamus, et noored ja staažiga õpetajatel on üks väljund koolis. Seda kindlasti ei ole. Noor õpetaja peaab saama kogemusi ja näitama oma võimekust enne. Soome kohta ära räägi kui ei tea. sest meie koolil on sõprussidemed Soome kooliga ja pidevalt vahetatakse kogemusi ja käiakse koolis. See on ajast aega olnud, et riik eraldab raha maakonale, maakond omavalitsusele ja omavalitsus õpetajatele. Mingit raha kokkuhoidu ei saa riik omale lubada. Haridus- ja teadusministeeriumil pole ainult koole, teadusasutusi rahastada. Tal on vaja sada erinevat asja. Riigil ei jätku kõigeks raha ja mida rohkem meid Eestist ära läheb, seda vähemaks jääb riigi rahakott.
Kahju on, et ma Enn Oja jutust aru ei saa, võibolla tal on midagi huvitavat öelda, aga ei mõista seda keelt.

Teen seda teie tsitaatide põhjal:
"Reps võib tark olla, aga ministrina ei saatnud midagi erilist korda: seda räägivad inimesed kes temaga töötas. Oli üks tuuletallaja, nagu ta kohta öeldakse. "
Nagu ütlesin varem, ei tea kinnitada Repsi kordasaatmata tegusid ministrina.Kuid "tuuletallaja"?Ehk oli ta siis liiga noor ja kogenematu, et midagi erilist korda saata?Praegu on sellest palju aega mööda läinud ning ta on ennast tõestanud küpse poliitikuna ning haridusprobleemide tundjana.

"Jutustamine üksi ei ole tarkus. Seda muide praktiseerivadf siin ka kommijad, kuigi oma väiteid nad lahti rääkida ei taha. Minu abikaasa on olnud keskkooli õpetaja juba üle 35 aasta ja sekllest 22 aastat erinevate astmete õppealajuhataja ja teab neid probleeme väga hästi. Pailapsi ei saa koolis õpetajate hulgas olla, see on karistatav, kui õpetajad tõstavad küsimuse üles: Seda ei riski keegi direktoritest teha."
Vaidlen vastu:1.Mina selgitan oma väiteid:2.Teie abikaasa staaz pedagoogina/õppealajuhatajana on aukartustäratav ning kooliprobleemid on talle loomulikud hästi teada.Kuid väita, et pailapsi ei saa õpetajate hulgas olla ja see on karistatav ning seda ei riski keegi direktoritest teha, on kas naiivne, tegeliku olukorra ees silma kinnipigistamine või lihtsalt mundriau kaitsmine, pigem see viimane.Ütlen veel kord: ma tean, mida räägin ning võiksin onupojapoliitika ning diskrimineerimise kohta koolis konkreetseid näiteid tuua, kuid on põhjusi, miks ma seda siin tegema ei hakka.
Jätkan järgmises...

"See on vale arvamus, et noored ja staažiga õpetajatel on üks väljund koolis."-3.Mida see "väljund" siin tähendab?Rääkisin noorte/kogemusteta ja staazikate õpetajate asetamisest lähtepalga suhtes ühele pulgale, mis on ebaõiglane.

"Soome kohta ära räägi kui ei tea...."
4.Esiteks. ÄRGE rääkige, sest ma pole teile ja teie abikaasale üks õpilastest, kellega semutseda.5.Tean küll, mida räägin, sest olen üpris hiljuti ühes Soome koolis näinud õpetajate ja direktorite palgatabelit, mida näitas mulle ühe kooli direktor-seal olid vastavalt tööstaazile täpselt välja toodud nende palgad.Tean ka, et nõukogude ajal tõusis õpetaja palk staazi suurenedes.Kordan: see on õiglane ja ei sõltu direktori või õppealajuhataja suvast.Muide, kui omavalitsusel on rohkem koole, kui üks, sõltub palju ka omavalitsusjuhtide suvast, milline kool rohkem vahendeid saab (milline direktor rohkem meeldib, kellega saab koos pudelikese võtta või sõbrannade puhul koos kasvõi kohvitada)-ka see on fakt.

Mingit raha kokkuhoidu ei saa riik omale lubada."5.Ja kuidas veel saab ja teebki!Kuidas siis veel nimetada näiteks klassijuhatajatöö, koolipsühholoogide ja teiste vajalike koolitöötajate töö eest raha eraldamise lõpetamist?

"Riigil ei jätku kõigeks raha ja mida rohkem meid Eestist ära läheb, seda vähemaks jääb riigi rahakott."
6.Miks siis riigil ei jätku raha hariduse/meditsiini piisavaks finantseerimiseks?Aga jätkub mõttetute projektide jaoks(Aaviksoo rist; proportsioonidest väljas rahvamuuseumi ehitamine Tartus; Est Air`i püstihoidmine; EE avantüristlikud projektid Jordaanias ja USA-s jne)?Võiks jätkata.
Miks läheb rohkem ja rohkem inimesi Eestist ära?
Need viimased on juba põhimõttelised küsimused, millele IRL-i/Reformimeelsed haridustöötajad ei oska või ei taha vastata.

too vastan veel! Ise te haridus probleeme ei tea , aga teate, et direktoritel koolis on oma pailapsed, kes saavad rohkem palka. Kummaline süüdistus direktorite kohta. Võiksite uua näiteid, missuguste koolide direktorid on sellised, lubate näiteid tuua, aga samas varjate kuritegu. Olen üks suur kõrv, mitte mina üksi. Me ei oota nimesid, aga koole. See mis räägib mõtleja, räägib õigust, pole mõtet tema peale pahandada.

Tunnen haridusprobleeme ja tean neist palju, palju rohkem, kui teie arusaam üldse seda võimaldab.
Ütlete:" ... aga teate, et direktoritel koolis on oma pailapsed, kes saavad rohkem palka."
Mina aga ütlesin:" ...kuna raha on direktori käes, siis on eelisolukorras direktori ja õppealajuhataja pailapsed, lemmikud ning lihtsalt pugejad."Millisest palgast ma antud juhul rääkisin?Miks te minu sõnu väänate?

Rääkides onupojapoliitikast, siis millisel üksikul saarel teie elate, et eitate sellist nähtust?Kool on üks osa ühiskonnast, kas arvate, et seal seda ei esine, nagu mujal ühiskonnasfäärides?Nagu kinnitasin varem, esineb, ja veel millisel tasemel!
Näiteid ma just nimelt tuua ei lubanud.Ütlesin:" ...võiksin onupojapoliitika ning diskrimineerimise kohta koolis konkreetseid näiteid tuua, kuid on põhjusi, miks ma seda siin tegema ei hakka."
Nüüd küsin veelkord: miks te minu sõnu väänate ja mulle oma mõtteid kleebite või otse valetate?Kas see on teie ettekujutus diskuteerimisest?

Soomes oleneb õpetajate palk haridusest, tööstaažist, atesteeritakse õpetajaid ja tööst väljaspool kooli õpilastega. Üldse Soomes ja Põhjamaades kõigis on erinev õpetajate palga maksmise süsteem. Olen elanud Rootsis ja minu laps käis Stockholmis Eesti koolis ja Soomes, kus lapsed käisid Soome keelses koolis.

Huvitav küll, kuidas see 35 tundi tööaega jaguneb tegelikult kooliõpetajal? Olin õpetaja koolis ligi 40 aastat. Iga palgatõusuga tõusis normtundide arv, 18 kuni 24 üht ja sama õppeainet andes ? Põhikoolis peaks olema ikka riiklikult reguleeritud antavate ainetundide arv ja töötasu . Kuidas saab panna ühte patta õpetaja tervele klassile antavad ainetunnid ja mingi järeltöö ühe õpilasega koolimajas, mis jääb 35. töötunni sisse? Direktoritel on oma " õukonnad" , erakondlikud kuuluvused, muidu pailapsed jne.
Alustaks direktorite paikapanemisest koolides, konkurss, töölepingud 5 a,ühtki erakonda ei tohiks kuuluda direktoriks olles jne...Kui palju on olnud haridusministreid 40. tööaasta jooksul ja üks suurim hariduse lammutaja oli Lukas , kes suutis ka HM viia oma kodulinna Tartu ja sinna kadus ikka palju hariduse rahast , Maimets tahtis õpetajast teha teenindaja , Kreitzberg ja Reps olid ühed asjatundlikumad ministrid. Ainekavasid tuleb vähendada, joonestamine on õige võtta uuesti õppekavasse keskkoolis valikainena.

Kas tõesti on mõeldav õpetada joonestamist samal nõudlikul klassikalisel viisil, mis kehtis 25 aastat tagasi? Nüüd peaks ehk kõik, sh joonestamine, käima raali abil?

kuj juba põhigooli lõpetanu ejj osska maja pl'aanijoonestada sis tuleks selliselt paber äravõtta . kaa annab just joonestamine sellguse õpilase 3'mõõttmelisuse ettegujutlusvõjjmest . aga mejje ju 3'mõõttmelises ruumis ju elamegi . näjttäks tr'ejjal ja lukksepp p'eavad joonisejärrgi ettegujutama vasstavat eset mis tuleb l'uua võj töödelda .
se on kuridegu õpilasevasstu kuj ka põhigoolis joonestamise alusejttki ejj õpita, rääkkimatta vaba'ajjnest keskas .
lisaks näjttab joonestise vormistamine ära õpilase räpakuse asstme . tegemist pole ju joonistamisega miss õpilastel kääs ja silmas l'ooduse ja k'eenideboolest .
tejne õppeajne mida juba põhigooli vanemates kl'assides tuleks õpetada on loogika . oleks ka s'iinsed k'ommiad seda kassvõjj iseõppind ejj esineks n'iibalju ajuvabu jaburusi .

arimatusminni lehelt toon s'iia senised min''isstrid:
1992-1994 PERummo
1994-1995 POlesk
1995 PKrejttsperrg
1995-1996 JAavikso
1996-1997 RLojkk
1997-1999 MKl'aassen
1999-2002 TLukas
1002-2003 MRannd
2003-2005 TMajjmetts
2005-2007 MRepps
2007-2011 TLukas
2011-... JAavikso

Mailisel on vedanud,tema lapsed on lätlasega,nendel on rohkem varbaid,lihtsam lugema -arvutama õppida.Koolis ,kui enne juba kõik selge,on oht et hakkavad logelema jälle,ma kah ei tea mis teha,siin ei aita õpetaja ülemaksmine ka.

Vahel on hea vaadata ja kuulata keskerakondlikust Tallinna TV-st mõnda saadet. Täna vaatasin "Linnapea tundi". Ei saanud tervet saadet vaadata, sest korvpall on mulle tähtsam. Eriti kasulik on kuulata küsimustele vastamist. Sealt saab palju huvitavat ja haritavat teada. Tänasest mõned tähelepanekud.
1. Sain teada, et Tartu öise laulupeo korraldas Reformierakond ja peaorganisaator oli reformierakondlasest Tartu linnapea.
2. Hundisilmal on kaks kasvuhoonet, kus toimetavad mitte Edgar Savisaar, vaid tema sõbrad ja külainimesed ümberkaudsetest küladest.
3. Tallinna laulupeo meeleolu varjutas President Ilves, kes palus selle lõpetada, sest ta tahtis oma külalistele kõnet pidada, vali muusika segas.
4. Lasnamäe turul kinkis Savisaar külarahva kasvatatud ühe kõrvitsa ilusa naeratuse eest tasuta telekanal 3 reporterile.
Kõik need on toredad teated ja paneb mõtlema, miks me ise nii tublid, töökad, lahked ei ole kui meie Tallinna linnapea Edgar Savisaar.

Mis on sellel haridusega tegemist?

Jajaa mhõhh nonehh! Nujaa algkoll jääti ää keskkoll aridust annab vähä ülikollis õbimine aga pervostiižikas maa kaa tään aridusest vaga pallu iga jumlast laubaa arin arin arin saunas pääd ja tuttti ega ole targemassaand! siis lüksin saunaviha otsapidi tagaaukku ja alles siis akksiva tarkkus tulõma

Haridusega on Edgar Savisaarel tõesti nii-nagu-on,aga muidu on Ta hoolitsev ,tark ja hea-nagu viimati oli V I LENIN