Võimuküsimuse otsustab valija

VELJO TALVING,      17. juuli 2002


Sundüürnikuna on mind viimasel ajal hakanud huvitama küsimus ideoloogiast, millele toetudes omandireformi üürnikke ja uusomanikke puudutav osa läbi viidi. Mõni aasta tagasi, kui päevakorras olid kas juriidilised või tehnilised küsimused, st kas maja ikka kuulub tagastamisele ja kui kuulub, siis kui ruttu omanikel üürnikest lahti saada õnnestub, jäid sellised ideoloogilised, aga ka moraali- ja eetikamõisted teisejärgulisteks.
Nüüd, aastate möödudes, kui omanikud on paljudest üürnikest edukalt lahti saanud, paljud lahkunud igavikuradadele, paljud olesklevad aga ikka veel tagastatud korterites, oleks hea teada, millistele mõtetele ja ideedele toetudes kogu asi toime pandi.
Olin seni arvanud, et otsustajail olid mingid õilsad ja Eesti riigi heaolu ning mainet tõstvad kavatsused. See oleks võinud olla soov heastada eesti inimestele okupatsiooniaastail tekitatud kahju, soov tekitada riigis suurearvuline omanike ring jne.
Kõik suurepärased ideed, kuid milliste võtetega asja läbi viima asuti ja mis sellest on saanud, on täna teada kõigile.
Minu kõrvu on jõudnud ja mällu jäänud mõne kõrge riigiametniku üldsõnalised sõnumid nagu: jah, kallid eestimaalased, teid on ohvriks toodud, või: omandireformi käigus on tekitatud teatud ülekohut.
17. juunil osalesin ma sundüürnike kogu asutamiskoosolekul ja järsku tundus mulle, et olen kogu aeg püüdnud "lahtisest uksest sisse murda". Ehk kui veel teisiti öelda - laegas lihtsalt lahti käib!
Sõnavõttudest võis aimu saada eelmise, isamaalise valitsuse seisukohast omanike ja üürnike küsimuses: "Meie, olles võimul, talitasime niimoodi. Kui teie tulete võimule, eks tehke teisiti."
Kena ja lihtne aru saada ühel sundüürnikul ja lehelugejalgi.
Muide, ma tuletaksin meelde, et võimuküsimus tuleb varsti arutamisele. Valimised lähenevad.

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)