Logo
13. juuni 2018
23 (1104)

Väljaandja:
MTÜ Vaba Ajakirjandus

Kesknädal jätab endale õiguse
kommentaare tsenseerida
Prindi

Savisaart välistades eestlased õnnelikuks ei saa

TOOMAS PAUR,      14. jaanuar 2015

Mida valimised edasi, seda vihasemaks läheb andmine erinevate erakondade ja üksikkandidaatide vahel. Rünnatakse isikuid, kritiseeritakse isikuomadusi, halvustatakse käitumisharjumusi, eksponeeritakse „luukeresid”, alandatakse vastaskandidaate. Palun, kas sõbralikumalt ei saa?


s610

 

Nagu kõik oskused arenevad, nii areneb pideva harjutamise tulemusena ka poliitiline kaklemiskunst. Oleme selles varsti niivõrd tugevad, et valimiseelne mudamaadlus võiks olla meie riigi rahvusvaheliseks tunnuseks ja kaubamärgiks, mille järgi meid eksimatult maailmakaardilt üles leitaks. Kahjuks see oskus riigile raha ei teeni ja rahvast rikkamaks ei muuda.



Keegi peab olema sügaval kraavis

Poliitika tänane kaklusrealiteet on kujunenud lausa selliseks, et kõik kaklevad küll kõigiga, kuid keegi peab olema ka kõigi teiste poolt põlatud, alandatud ja ikka väga sügavale kraavi lükatud.  Selleks keegiks on valitud Keskerakond, kes on justkui kuidagi vähemväärtuslik ja põlastamisväärne. Keskerakonna vastu proovitakse sageli luua ühisrinnet – keskpartei on sedavõrd suur „vaenlane”, et isegi omavahelised tülid Keskerakonnale vastandudes unustatakse.

Ühelegi poliitikat jälgivale inimesele ei ole võõrad teiste parteide mantrad, et Keskerakonnaga valitsust koos ei moodustata ja Keskerakonda ei tohi võimule lasta. Süveneb ühe poliitilise jõu vastu pööratav hundimoraal, kus on kadunud igasugune inimlikkus, poliitiline väärikus ja hoolimine Eesti tulevikust. Selline olukord on punaseks laternaks meie kõigile unistustele siin Eestimaa pinnal.

Keskerakond on sarnaselt teiste erakondadega riigi kodanike tahet esindav partei, mis on saanud valimistel alati suure toetuse ning kel on suurim liikmeskond. Kas Keskerakonna taha koondunud valijate või liikmete soovid on väheväärtuslikud, võrreldes teiste parteide toetajate tahtega? Ei ole ju. Igal inimesel on õigus toetada parteid või saadikukandidaati, keda vaid peab õigeks toetada. Demokraatlik süsteem peab võimaldama igaühe tahte realiseerimist võrdsetel alustel teiste kodanike tahete realiseerimisega.

Kui aga ühiskonnas on loodud süsteem, kus üks erakond olgu kraavis ning selle liikmed ja toetajad olgu ühiskonna arengu suhtes kaasamõtlemisest isoleeritud, sõltumata oma liikmete ja toetajate arvust, siis on meil tegemist kas demokraatia puudumisega või heal juhul piiratud/kallutatud demokraatiaga. See nähtavasti ei ole olukord, mida me endale meie oma Eestit luues silmas pidasime.



Loeb iga inimese arvamus

Meil ei tohi tekkida avalikust arutelust kõrvale tõrjutud, nn teisejärguliste elanike kogumit. Majanduslikus ja sotsiaalses mõttes oleme juba suutnud tekitada nn. esimese ja teise Eesti, kus esimesel on suured majandusvabadused ja teine peab vaatama, kuidas ots-otsaga kokku tulla. Demokraatia liinil me analoogilist olukorda tekitada ei tohi, sest toimiv demokraatia on riigi vundament.



Koostöö on alati parem kui kaklus

Läbi koostöö säästetakse kaklemisele ja kraaklemisele kuluvat energiat. Rahvas volitab poliitikuid oma häältega riiki arendama, mitte omavahelist kodusõda pidama. Eestis on energiat niigi vähe ja see tuleks suunata sinna, et leiaksime koha tsiviliseeritud maailmas ja et oma inimestele meeldiks siin elada.

Teoorias on koostöövajadus kõigile mõistetav ja arusaadav, kuid praktikasse see arusaam millegipärast ei kipu jõudvat. Mida valimistele lähemale, seda rohkem on kuulda Reformierakonna, IRL-i ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna väljaütlemisi, et Edgar Savisaarega koostööd ei tehta. Seda seisukohta ei põhjendata, või siis põhjendatakse vaid demagoogiliste väidetega. Põhisõnumina jääb kõlama, et me lihtsalt ei tee koostööd ühe inimesega, ja kõik!



Savisaart ei saa erakonnast eraldada

Edgar Savisaar on Keskerakonna kongressil ausalt valitud esimees. Tema puhul on tegemist väga kogenud ja Eesti arengusse suuresti panustanud poliitikuga. Ta on põhilise osa oma elutööst pühendanud suurima, üle 14 300 liikmega Keskerakonna väljaarendamisele.  Erakonna ideoloogia ja programm on juba paarikümne aasta jooksul olnud paljude eestimaalaste südames. Erakonda toetavad üha uued ja uued inimesed. Keskerakond on Eesti poliitmaastiku lahutamatu osa, ning partei võtmepanustajat, väljaarendajat ja edasiviijat Savisaart ei saa vaadelda erakonnast eraldi.

Kolm erakonda – Reform, IRL, SDE – koos presidendiga on massimeedia abil proovinud mõjutada Keskerakonna liikmeid uue esimehe leidmiseks ja ametissepanekuks. Neile poliitjõududele sobiks, kui suur konkurent nõrgeneks. Näiteks kui Keskerakonna uus esimees oleks saksa päritolu või, veelgi parem, kui ta tuleks kolme nimetatud erakonna toetajate hulgast. Keskerakond ilma Savisaare juhtimiseta oleks märksa nõrgem, ja seega tekiks ehk kolmel peamisel konkurendil võimalus Keskerakonna tähtsust Eesti poliitikas vähendada.  Selle nimel siis pingutataksegi, ajades keskpartei liikmetele kärbseid pähe.

Samas me ei näe, et Keskerakonna liikmed tegeleksid sellega, et prooviksid süsteemselt välja vahetada Rõivast, Partsi või Mikserit. Keskerakondlased ja selle partei poliitikud on hõivatud sellega, et leida ja välja töötada Eesti jaoks parimaid võimalikke stsenaariume ning nende elluviimiseks ka võimalusi leida.



Keski-vastase rassimise võiks kulutada Eesti heaks

Tänane poliitreaalsus on siis selline, et enamik jõust, mis peaks minema meie ühiskonna, riigi ja majanduse arendamisele, kulutatakse omavahelisele kemplemisele.  Õigemini öeldes, Keskerakonna konkurentparteid kulutavad oma jõudu Keskerakonna tampimisele. Keskerakondlased püüavad pideva turmtule all välja töötada lahendusi, mis viiksid Eestit edasi. 

Võib-olla on siinkohal naiivne loota, et ka meie poliitikasse võiks kunagi saabuda aeg, kus kõiki poliitjõude koheldakse võrdselt, kõik istuvad ümber laua, pakkudes välja oma lennukaid ideid, millega väike Eesti võiks maailma vallutada. Me oleme seda ju varem mitu korda suutnud!

Praegune punnseis, kus mõned parteid on võrdsemad ja teised istugu kraavis, ei vii meid edasi. Viha ja välistatuse külvamine head ei too, ütles seda ju president Ilveski vana-aasta-pöördumises. Keski vastu rivistumine meie elanike elatustaset ei tõsta ning riigist lahkunud kodanikke tagasi ei too. Viimane aeg on peeglisse vaadata ja mõistusele tulla, lugupeetud härrad ja prouad, kes te Riigikogusse kandideerite ja loodate rahva usaldust võita vaid Keskerakonna peale sisisedes.

[esiletõste] Rahvas volitab poliitikuid oma häältega riiki arendama, mitte omavahelist kodusõda pidama.

 

TOOMAS PAUR, Keskerakonna kandidaat Võru-, Valga- ja Põlvamaal

 

[pildiallkiri]Toomas Pauri autorisaade Põlva raadios „Marta“ laupäeviti kell 11.00 ja teisipäeviti kell 15.00. Stuudios koos külalistega. Kuula, mõni asi saab selgemaks!



Viimati muudetud: 14.01.2015
Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail