Külaelu tulevik, kui suur mõistatus

JAAN LEETSAR,      29. mai 2002




Kümmekond aastat tagasi heaks kiidetud otsused põllumajanduse arendamiseks on täitmata ja maaelu allakäik jätkub täie hooga. Maaelu kavandatud strateegia on ammu unustatud. Maarahvas on endiselt töötu ja vaene.

Eesti taasiseseisvumise ajal valitses ühiskonnas üsnagi ühene tulevikunägemus Eesti talust ja selle rollist iseseisvas Eestis. Euroopa riikide eeskujul loodeti kiiresti taastada konkurentsivõimelised talud ja nendel põhinev ühistuline maamajandussüsteem. Talu kujutati ette mitte niivõrd tootmisüksusena, kui eeskätt elukohana, kus toodetakse põllumajandussaadusi, kasvatatakse sotsiaalselt terveid lapsi ning kus kokkuvõttes luuakse alus eestluse elujõule.

Talu oma rolli ei täida

Kümme aastat hiljem peame tõdema, et traditsiooniline eesti peretalu ei täida tänapäeva Eestis üldsegi seda rolli, millele loodeti. Pigem vastupidi. Hästi alustanud peretalud kiratsevad ning nendel baseeruvad ühistud teevad koguni vähikäiku.
Loodetud ja olemasoleva maaelu seisundi kohta visandasin kaks maaelu tulevikupilti. Kuigi ennustamine on üsnagi riskantne tegevus, on see meie jaoks siiski vajalik. Tulevikupiltide eesmärgiks on anda hinnang ühiskonnas juba toimunud ja ka toimuvatele protsessidele. See tähendab, me püüame saada tulemust skaalal - hea, rahuldav, mitterahuldav. Juhul kui tulevikupilt meid ei rahulda, on põhjust asuda tõsiselt muutma käimasolevate protsesside mõjureid ja lähtetingimusi. Lähtetingimused saavad reeglina alguse ühiskondlikest kokkulepetest, poliitilistest ideoloogiatest ja ka seadusandlikest aktidest ning muudest mõjutushoobadest (näiteks rahalised toetused, administratiivsed raamid ja kitsendused).
Vaadates kümmekond aastat tagasi vastuvõetud ühiskondlikke ja poliitilisi kokkuleppeid ja seadusi ning võrreldes nendes püstitatud eesmärke tänaste tulemustega, on võimalik prognoosida ka maaelu arenguid kümmekond aastat ette ning kavandada seega ka tulevikku.

Esimene tulevikupilt

See on konstrueeritud vastavuses maaelu arengu strateegiliste eesmärkidega 1993.- 1994. aastal. Esimeseks pärast taasiseseisvumist toimunud maaelu puudutavaks suursündmuseks oli 26. märtsil 1993. aastal Tallinnas Sakala Keskuses toimunud põllumeeste kongress. Kongressi delegeerimisnormid kehtestati kõikide Eesti erakondade esindajate ja kongressi korraldava toimkonna ühisotsusena järgmiselt: 3 delegaati igast vallast volikogu esildisel, 10 delegaati igast erakonnast, 50 delegaati Eestimaa Talupidajate Keskliidust ja 50 delegaati Eestimaa Põllumajandustootjate Keskliidust. Kongressi tööst võttis osa 777 delegaati kõikidest Eesti maakondadest, Tallinnast (58 delegaati) ja Tartust (18 delegaati).
Delegatsioonid olid esindatud praktiliselt täies koosseisus. See tähendas, et tegemist oli esindusliku kvoorumiga. Otsused võeti vastu praktiliselt konsensuslikult. Seega tuleb kongressi otsuseid käsitleda maaelu arengu alusdokumentidena ning nende alusel on võimalik esitada ka üsna kindlapiiriline tulevikupilt sellest, millisena kujutasid maaelu arengut ette kõik Eesti poliitilised jõud ja maarahvas 1993. aastal.

Kongressil võeti vastu viis strateegilist otsust, mis väärivad meeldetuletamist:
1. "Maaelu ja põllumajanduse arendamise tulevikuteed". Selle otsusega määratleti maaeraomandusel, ökoloogilisel, inimkesksel ja etnokultuurilisel alusväärtusel põhinevad maaelu ja põllumajanduse arengu strateegilised eesmärgid:
· kodu rajamise tingimuste loomine eesti perele kõigis Eesti piirkondades;
· talumajanduse kui tervikliku süsteemi taasrajamine;
· Eesti elanike isevarustamine põhiliste toiduainetega (leib, kartul, piim, liha, kala, munad);
· maatöötajatele tööhõive, puhkuse, ja tööstustöötajatega samaväärse elatustaseme kindlustamine;
· Eesti maaühiskonna vajadustele vastava hariduse, teaduse, nõuandesüsteemi ja seltsielu arendamine;
· terve, inimsõbraliku ning isetaastuva loodus- ja elukeskkonna loomine.

Samas otsuses kavandati eesmärkide saavutamise teedena: maa, metsa ja muu kinnisvara eraomandusse viimine; maamajanduse elavdamine ühistulistel alusel tegutsevate pankade, laenuühistute ning säästukassade taastamise ja arendamise kaudu; põllumajanduse materiaal-tehnilise baasi moderniseerimine ja talumajandussüsteemi vajadustele kohandamine; kaubatootlike konkurentsivõimeliste talude rajamine ja toetamine; põllumajandusele vähemsoodsatel aladel osalise põllumajandustööhõivega talude arendamine ja infrastruktuuri parandamine riiklike programmide alusel; energiatarbimise struktuuri muutmine, vähendades järk-järgult välismaist, suurendades ja soodustades kohalike kütuste ja alternatiivsete energialiikide kasutuselevõttu; maaelu elavdamine külade ja valdade arengukavade alusel, mis sisaldavad endas hariduse, täiendõppe, lastetoetuse, loodushoiu jm. Samuti peeti vajalikuks, et Riigikogu ja valitsus kaasaks maaelu edendamisega seotud teadlasi ja ühiskonnategelasi ning looks sellise õigusliku ja finants-majandusliku korra, mis paneks aluse maaelu süsteemsele arengule ja kaitsele.

2. "Põllumajanduse pakiliste probleemide lahendamine". Selles otsuses taotleti, et: Riigikogu võtaks lähemal ajal ühel istungil plaani maaelu ja põllumajanduse arutelu; võtaks vastu asjaõiguse seaduse; sätestaks jõukohased maksud ja kehtestaks tulumaksuvabastuse. Valitsuselt paluti kevadkülvitoetusi, toiduteravilja kokkuostu lepingute sõlmimist, õigusvastaselt võõrandatud varade tagastamist; et ta rakendaks abinõud dumpinghindadega sisseveo tõkestamiseks, jätaks põllumajandustehnikumid EV Põllumajandusministeeriumi haldusalasse ega ühendaks Eesti Põllumajandusülikooli mõne teise kõrgkooliga. Samuti märgiti otsuses, et kongress ei nõustu katsetega kehtestada Eestis ühetasandiline omavalitsussüsteem.

3. "Põllumajanduse tuluseaduse eelnõu". Otsuses kiideti heaks "Põllumajanduse tuluseaduse eelnõu" ja tehti ettepanek valitsusele esitada see Riigikogule vastuvõtmiseks. Muudetud kujul võeti see vastu 1994. aastal ning selle kohaselt algasid samal aastal ka regulaarsed läbirääkimised põllumajanduse tulupoliitika küsimustes valitsuse ja tootjate organisatsioonide esinduste vahel.

4. "Eesti ühistegevuse kohta". Kongress andis oma otsuses ühemõttelise toetuse ühistegevuse arendamiseks. Muuhulgas nõuti riigi omandis olevate põllumajandussaadusi töötlevate ja põllumajandustootmist teenindavate ettevõtete tervikvara tasuta üleandmist eratootjate ühistute ja keskühistute omandusse jagamatu varana. Riigikogule tehti ettepanek vastu võtta Eesti Ühistegelise Liidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandustootjate Keskliidu poolt ette valmistatud seaduse eelnõu "Riigi vara ühistutele ja keskühistutele üleandmise seadus". Lisaks paluti kiirendada ühistuliste krediidiasutuste seaduse väljatöötamist ning paluti finantstoetust Põllumeeste Ühispanga asutamiseks.

5. "Kohalike omavalitsuste valimise kohta". Siinkohal deklareeriti, et maarahvas on vastu kohalike omavalitsuste valimiste korraldamisele parteilistel põhimõtetel.

2002. aastal on kurb märkida, et toonase kongressi otsuseid ei ole enamasti täidetud ning see on põhjustanud ka kavandatud strateegilistest eesmärkidest kõrvale kaldumise.
Järgneb

Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (3)