Tartu ülikõrge elektrihind toob linnapeale umbusalduse

Kõigepealt mõned arvud.

1. jaanuarist ostame kõik elektrit uue, kaugeltki mitte odava hinnaga. Eriti kõrge on aga elektrihind Tartu linnal.

Omavalitsused pidid korraldama elektri saamiseks hanke. Huvitav on analüüsida hangete tulemusi. Et kergem oleks jälgida, olgu kohe ära toodud Tartu tariifid (koos käibemaksuga): päevane 5,96 senti/kWh ja öine 5,76 senti/kWh, keskmine 5,88-5,89 senti/kWh.

Paremas olukorras on need omavalitsused, kes võtsid ühetariifsed paketid: Tallinn 5,34 senti/kWh; Valga 5,00; Kuressaare 5,31; Viljandi 5,68. Teiste sõnadega, Tartu maksab ka „odava" öise elektri eest rohkem kui need linnad kogu elektri eest.

Tartu ei seisa ka kahetariifsete pakettidega linnade võrdluses palju paremini. Nende keskmised hinnad (öine ja päevane tariif) on Narval 5,40 senti/kWh ja Haapsalul 5,54 senti/kWh. Täpset keskmist ei osanud mulle öelda Jõhvi (ligikaudne keskmine 5,6 senti/kWh); Paide (5,85); Rakvere (5,78) ja Võru (5,58).

Pole raske märgata, et ühetariifsed paketid on odavamad ja et Tartu elektrihind on kõige kallim...

Miks Tartu elekter on linnade seas kõige kallim?

Keegi ei saa keelata müüjal küsimast kõrget hinda. Idamaisel turul küsitakse kõigepealt kümme korda kõrgemat hinda põhimõttel: ostja on loll. Ostja pügamise peal on väljas ka meie elektrimüüjad.

Ainult et Tartu linnaisad ei vaevunud maksumaksja raha kokku hoidma. Milline omavalitsus nägi rohkem vaeva, see ka odavama elektrihinna sai!

Omavalitsustele soovitati: tehke hange kamba peale, saate odavamalt! Üle saja omavalitsuse seda ka tegi. Elektrimüüjad käitusid siin nagu idamaaturul - taibates, et ega nad täielikku ühisrinnet ei moodusta, küsisid just neilt kalli hinna. Lõpptulemus on, et hankes osalenud Paide, Rakvere ja Võru saidki kalli elektri. Kuid ikkagi odavama kui Tartu. Muide, neis kolmes on võimul end heaks majandusparteiks pidav Reformierakond.

Linnavalitsus püüdis selgeks teha, et ega nemad ole süüdi, et pakkumise tegi ainult üks pakkuja (kuigi huvilisi oli rohkem). Kuid kui lugeda hanketingimusi, siis tuleks imestada, et üldse leidus keegi, kes pakkumise tegi. Hanketingimuste eest vastutab otseselt linnavalitsus...

Mida oleks tulnud teha?

Kõige odavama elektri sai Narva (arusaadav!). Hiljem lisandusid suhteliselt madala elektrihinnaga linnadele Valga, Tallinn, Kuressaare ja Pärnu (jaanuaris 5.09 senti/kWh). Nende nelja linna puhul on ühine, et nad ei tormanud elektripakkujatele hammaste vahele viskama sadu tuhandeid (Tallinnas lausa miljoneid) eurosid linnaelanike raha, vaid otsisid viise kokkuhoiuks.

Tartus kerkis küsimus elektri kõrgest hinnast juba neli kuud tagasi. Selle ajaga oleks saanud tunnistada oma altminekut ja leida odavamat. Näiteks Pärnu ja Kuressaare said sellega hakkama.

Kahjuks on Tartu linnavalitsus valinud teise tee - ei mingit vabandamist ega tegutsemist odavama elektri nimel. Selle asemel üritatakse meile selgeks teha, et oleme lollid ja et nemad ongi juba saavutanud parima elektrihinna.

Mis see siis on? Künism? Irvitamine volikogu ja linnaelanike üle? Lausrumalus? Või on kellelgi ämm pannud kilekotid silmaklappideks?

„Ansipi haigus"

Riigikogu kuluaarides on kasutusel termin - Ansipi haigus. Selle all mõeldakse ebameeldivatele küsimustele vastamise asemel ülbitsemist ja küsija mõnitamist. Kui Riigikogus tehakse seda nii, et mingi hämav vastuseraas on olemas, siis Tartus on haigus võtnud raskema kuju.

Allpool mõni näide.

1. Tartu linnavolikogule selgeks teha, et tänu „minu isiklikule panusele" on Tartus nii odav öine elekter - 5,76 senti/kWh. Kuigi tegelikult linnade kalleim...

2. Küsimusele, miks Pärnu sai Tartust parema elektrihinna, teatati: Pärnus on ju Tartust kõrgem elektrihind (6,0 senti/kWh). Kui selgus, et opositsioonil on käes paber, kus on mustvalgel kirjas, et hoopis 5,1 senti, siis vaikiti....

Kui opositsioon uuesti kirjalikult küsis, siis öeldi, et: jah, on küll 5,1 senti! Selgitust, miks volikogu lollitati vale hinnaga, aga ei järgnenud.

3. Kui opositsioon palus selgitada, miks kirjutati alla liiga kõrge hinnaga leping, teatati (tsiteerin): „Lepingusse mitteastumine oleks võinud kaasa tuua ka kahjuhüvituse nõuded eduka pakkuja poolt. Lisaks eelnevale oleksime sellisel juhul pidanud tarbima nn üldteenust ehk oleksime pidanud ostma elektrienergiat bilansienergia hinnaga, mis näiteks jaanuaris oli 6,72 senti/kWh kohta (Valga linna näitel)."

Siin on kaks väidet, mida kohe ei oska "kommentaarida". Kõigepealt - kui pakkuja hind on nii kallis, et seda ei jõua maksta, siis ikkagi tuleb temaga leping sõlmida? Kui pakkuja oleks küsinud 10 eur/kWh, kas siis oleks linnavalitsus ikkagi lepingu sõlminud? Hankeid on ülemäära kõrge hinna tõttu ebaõnnestunuks tunnistatud korduvalt. Miks nüüd seda teha ei saanud?!

Teiseks, linnavalitsusel oleks hea teada, et alates märtsist maksab Valga, kus korraldati korduvhange, fikseeritud hinda 4,62 senti/kWh - mitte 6,72! Aastaga võidab Valga võrreldes Tartuga täitsa kopsaka summa!

4. Eriti drastiline on Tartu linnavalitsuse vastus arupärimise ühele küsimusele. Tsiteerin: „... linnavalitsuse seisukoht oli, et ekslikult arupärimisse sattunud teemavälisele küsimusele ei vastata"!!!

Tegelikult oli asi selles, et mis tahes vastus sellele näiliselt teemavälisele küsimusele oleks kohe kaasa toonud uue küsimuse, millele oleks tõepoolest väga raske vastata. Nüüd on aga loodud üliohtlik pretsedent - kui küsimus ei meeldi, tunnistame selle teemaväliseks!

Huvitav, mida teeksid reformisaadikud Tallinna volikogus, kui neile hakataks samamoodi vastama?!? Ja ka Tartus tuleb varem või hiljem aeg, kus koalitsioon vahetub.

OLEV RAJU, majandusprofessor, Tartu linnavolikogu Keskfraktsiooni esimees

Jaga |