Ilvese üleskutse ei taba Euroopa tuuma

ROMAN UBAKIVI,      31. jaanuar 2007


President Ilves kutsus arutelule: kas tahame kuuluda eurotsooni, ja seega otsustajate hulka, Euroopa Liidu tuumikusse, või jääme "uue Euroopana" perifeeriasse?

Presidendi tõstele reageeris kohe Isamaa ja Res Publica Liit, kes teravalt ründas valitsust euro kasutuselevõtu viibimise pärast. Taavi Veskimäe pretensioonid valitsusele inflatsioonimäära vähese reguleerimise pärast on muidugi absurdsed, sest Eesti kroon nn koloniaalrahana ei ole juba teoreetiliselt kindel ja stabiilne vääring ning valitsusel on väga piiratud võimalus inflatsiooni reguleerida. Veskimägi on ilmselt lihtsameelselt pidanud Siim Kallase ja Mart Laari muinasjuttu "kindlast ja stabiilsest kroonist" reaalsuseks.

Miks „tuumiku"-jutt on päevakorras?

Peaminister Ansip aga reageeris rünnakule ebaadekvaatselt, rõhutades, et euroga liitumine sõltub Eesti majandusest, aga mitte poliitilistest otsustest. Siin on kahtlemata õigus Ilvesel, kes peab seda eelkõige tähtsaks julgeolekupoliitiliseks küsimuseks. Seda demonstreeris Leedu väljajätmine eurotsoonist, ehkki inflatsioonikriteeriumid olid tal praktiliselt täidetud. Ainult majanduslike kriteeriumide täitmine ei taga kaugeltki ka Eestile kohta Euroopa tuumikus.
Ilves puudutab oma arutluses küll kõiki tuumik-Euroopasse astumiseks hädavajalikke probleeme, ent geopoliitilise mõttetasandi puudumise tõttu jääb kõik uduseks ja sisuliselt vastuoluliseks. Ilves ei saa aru, ega suuda selgelt välja tuua analüüsi lähtepunkti: miks siis on üldse päevakorras tuumik-Euroopa idee?

Euroopa lõhestunud nagu Ukraina

EL sarnaneb täna Ukrainale, kes on lõhestatud kaheks geopoliitiliselt erinevaks rühmaks. ?hel pool on ümber Berliini–Pariisi telje paiknevad eurotsoonimaad, kes tahavad tõsta EL-i geopoliitilise subjekti staatusse. Teisal on "uus Euroopa" ehk Washingtoni–Varssavi pakt ja Suurbritannia, kellele meeldib USA protektoraadi roll.
"Uued" (ka Eesti) toetasid teatavasti 2003. aastal USA agressiooni Iraagi vastu, astudes sellega avalikult "vana" Euroopa geopoliitiliste huvide vastu. Saksamaa ja Prantsusmaa olid USA Iraagi-okupatsiooni vastu kahel põhjusel. Esiteks tähendas see kogu Lähis-Ida naftakraani täielikku kontrollimist Euroopa majanduskonkurendi USA poolt ning luhtuks Lissabonis püstitatud eesmärk tõrjuda USA 2010. aastaks maailmamajanduse liidri troonilt. Teiseks oli hädavajalik hoiduda saamast pärast kergelt ennustatavat Iraagi avantüüri läbikukkumist agressiivse islamiterrorismi esmaseks märklauaks.

USA vasallist Saksa–Prantsuse kiiluvette

Esmatähtsa sammuna, et saada "vanasse", tuumik-Euroopasse, peab Eesti loobuma USA vasalli rollist ning sättima ennast Sloveenia eeskujul Saksamaa ja Prantsusmaa kiiluvette.
Teiseks peame loobuma laarlaste sisult regressiivsest maksusüsteemist. Tuleb lõpuks aru saada, et võõrasse kloostrisse astudes tuleb maha jätta enda kodukord ja euroopalikud arusaamad võtta omaks. ﾜhine raha paratamatult nõuab ühtlustatud maksu- ja eelarvepoliitikat.
ﾖeldu põhjal on lugejal väga kerge hinnata: kas poliitik ka tegelikult tahab tuumik-Euroopasse või on see vaid valimiseelne luiskamine? Paljud vanast Euroopast suhtusid 2004. aastal laienemisse kõhklusega. Meie oskasime Trooja hobusena halvimaid kartusi õigustada. Täna on EL halvatud ja nõrgem kui enne meie ühinemisvooru. President Ilvese lootus, et vana Euroopa teist korda järjest sama reha peale astub, on ehe soovmõtlemine.


Jaga |

Tagasi uudiste nimekirja

Nimi
E-mail

Loe kommentaare (1)