Eesti õpetajad muretsevad mitte ainult palga pärast

Järjepidevus teeb tugevaks

Õpetajad muretsevad, et elu Eestimaal ei katkeks. Väga paljud neist kuuluvad Keskerakonda, mida võimurid meeletult vihkavad. Peaminister ei räägi selle erakonna esimehega sõnagi ning president on välja öelnud, et tema oma ametisoleku ajal ei luba Edgar Savisaarel valitsust moodustada, olenemata sellest, kuipalju Keskerakond valimistel hääli kogub. Kas keegi kujutab ette, et nii oleks näiteks USA-s? Meil on see aga tavaline. Inimene harjub lõpuks kõigega, isegi sellega, kui päevast päeva päid raiutakse ja kord ka tema endani jõutakse.

Kes on see praeguse võimu poolt vihatud Keski esimees ja demokraatliku Eesti Vabariigi pealinna esimene kodanik? Ta on tegevpoliitik, kes väsimatult ja järelejätmatult võitleb rahva elujärje parandamise eest ning tahab Eesti elanikkonna kaht poolt liita sõbralikuks ja ühtseks pereks, et jõuaksime algselt mitte viie rikkama Euroopa riigi hulka, vaid Soome elukorralduseni. Tänaseks on aga reetmiste, väga võimalik, et ka äraostmiste jm räpaste võtete abil suudetud Keskist ära tõmmata mitmeid erakonnaliikmeid. Õnneks kergekaalulisi, põhimõttelagedaid, äraostetavaid jne, ka selliseid, keda olekski pidanud välja heitma. Head teed neile!

Kas on see õpetajate praak? Ei. See on südamevalu. Ühtedelt inimestelt ei saa nõuda nii palju. Meie õpetaja teeb kõik mis võimalik ja nende võimaluste piires, mis talle tööks antud. Aga see, kas tema kunagise õpilase nimi kirjutatakse ükskord suure või väikese algustähega, jääb ikkagi õpilase enda teha.

Kooli üritatakse politiseerida

Meie tänapäevaelu arutu politiseerimine on jõudnud ka kooliseinte vahele. Seda kinnitavad koolidesse toodud poliitikakastmes poliitikamängud. Aga mis saab siis, kui homme lisanduvad valimismängudele prokuröri-, kapo- ja kohtumängud, ning koolist ongi saanud poliitikategemise koht? Tänased mängulapsed saavad kord valimisõiguse ja mängudest saab päriselu. Küsin: kas kooli kunagised „ühte-väravasse"-poliitikakastmes valimismängud ei hakka tegelikke poliitilisi valikuid mõjutama?

Koolikorraldus puudutab meid kõiki ja et siin midagi kardinaalselt muuta, on haridus- ja teadusministril vaja kõiki kannatlikult ära kuulata ning meie ettepanekutega arvestada. Jaak Aaviksoo tahab aga teha kõik teisiti, kui seni on tehtud, ja seda nagu kasarmus: „Vasak, parem! Edasi, marss!" Aga kool ei ole kasarmu. Iga laps on nagu puhas leht, mille võib ära lörtsida, aga millele võib kirjutada ka igavikulisi sõnu. See on suur vastutus. Keegi peab selle vastutuse võtma. Aaviksoo aga tahab koole liita-lahutada ja ära kaotada. Suvaliselt tõsta õpetajate töökoormust. Lühendada nende suvepuhkust jne. Mõistmata, et Eesti õpetajad lihtsalt enam ei suuda teha veel rohkemat.

Mõistmisest

Olles ise olnud õpetaja ja koolijuht, küsin: kuidas on võimalik õppida ja õpetada keeles, mida õpilane ei oska?

Konstruktiivse koostöö asemel alustati üksteisest möödarääkimisega. Koolikorralduse küsimustes ja õpetajate kaitseks astusid välja teenekad õpetajad ja koolijuhid eesotsas Prantsuse Lütseumi lugupeetud direktori Lauri Leesiga. Meie kool ei pea mitte „müüma", vaid teadmiste ja oskuste andmise kõrval kasvatama Inimest, sisendama hingesuurust ja ligimesearmastust, arendama mõttemaailma, elutunnetust, valikutegemise oskust.

Õpetajad tegid seda, mida nad tegema pidid. Õnneks on eesti rahvas täna rohkem kui kunagi varem üheks saamas. Rahvaliikmete omavahelist lähenemist kinnitavad ka ETV „Foorumi" saated, kus vaatajale antakse võimalus põhiküsimustes oma poolt- või vastu-arvamust välja öelda. Rahvas ootab „Foorumi" saateid ja tänab saatejuhti korrektse korralduse eest.

Kui koolis on kaks pluss kaks neli, siis peab see ka elus nii olema.

PAUL HANK, Antsla. Võrumaa

[fotoallkiri]

Õpetajad on läni aegade kujundanud Eestimaa palet ja mõistust ning tunnevad nüüdki muret meie tuleviku pärast. Selleks tulid nad 7. märtsil Tallinnasse Vabaduse väljakule meelt avaldama.

Jaga |